jaanuar 2018

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalindude läbiränne algas juba oktoobrikuus. Pesitsetakse põhjapoolsematel aladel, meil on pesitsejaid märgatud vaid paaril üksikul aastal.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt parvedes, kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit, aga talvitujate  arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Linnu söögimajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmade saabudes - ka siis salkades.

Samblasõbrad annavad teada, www.sisu.ut.ee/samblasober

Fotod Arne Ader

Harilik laanik

Harilik laanik       Hylocomium splendens

2018. aasta samblaks valiti harilik laanik.

Harilik laanik on Eestis väga tavaline, teda võib leida nii kuivades männikutes, kui soostuvates kuusikutes, rabades mätastel, kui klibustel loopealsetel.

Tänavuse aasta sammal on kergesti äratuntav oma „korruseid“ kasvatava võsu poolest.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kuldnokaparv Matsalu lahe lõunakaldal

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kuldnokad hulguvad meil pakaselistest ilmadest hoolimata ning kuni tõsisemate lumesadudeni pole neil häda kedagi.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumeta künnipõld ja härmas puud

Nädala algus oli tuuline. Esmaspäeval ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 16 m/s. Lund oli maas väga napilt - künnipõllud olid peaaegu täiesti lumeta, rohumaadel ja orasepõldudel oli siiski "aukudega" õhuke lumekiht veel peal.

Vähese taimkattega põldudel ja künnil tekkis tuuleerosioon. Lumi kattus tuule poolt peale kantud mullaosakestega ja muutus pruuniks.

Esmaspäevast kuni kolmapäevani mõõdeti päeval veel õhus väheseid plusskraade, nädala teisel poolel aga enam mitte.

Laupäeva ja pühapäeva maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi -7...-8 °C, samas öised termomeetrinäidud alla -10 kraadi siiski veel ei küündinud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti siinses ilmajaamas laupäeval -9,7 °C. 

Rõõmu jagab Lk lugeja Reet

Foto Arne Ader

Laanerähn

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Kõik see toimus Tallinnas, Trummi tänava piirkonnas kella 13.30  paiku .

Nähtu oli erutav. Midagi või kedagi uut!

Video Ahto Täpsi

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks. Kuna pikka aega puudusid nii teadmised kui ka sobilikud meetodid vabalt elavate lindude mikrobioloogia uurimiseks, on see ornitoloogia haru hakanud jõudsalt arenema alles viimase paarikümne aasta jooksul.

Videod salvestas Aita, LK foorumist

Harilik ilves         Lynx lynx

…kui hõlpsalt käib emasilves Gellal nii puu otsa ronimine, kui allatulek…

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Kanakull       Accipter gentilis

Madala, pea nullilähedase vee soolsusega Matsalu laht jäätub, näha on veel üksikuid lahvandusi kuna pinnavesi on juba kergetes miinuskraadides. Näis milliseks muutub vaatepilt homseks sest lubatakse tugevaid lõunakaare tuuli. Kühmnokk luiged liikusid Tekkiva jää eest Matsalu lahest välja.

Kanakull saabus kaamera ette täna tavapärasest pisut hiljem ja lahkus õige varsti – viimastel päevadel on ju korralikult toitutud.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil üleni punane pealagi, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega sama nägu.

Tekst: Jaan Riis, Looduse Omnibuss

Esmaspaspäeval, 15. jaanuaril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuval loodusõhtul, mille kangelasteks on aasta loom ilves, teised meie metsade valitsejad karu ja hunt ning uustulnukas šaakal, esineb lisaks Eesti loodusfilmi Grand Old Man´ile Rein Maranile ka loomauurija Peep Männil. 

Ülevaate suurkiskjate, samuti uustulnuka šaakali käekäigust annab Peep Männil. Oma kohtumistest ilvesega räägib Man Rein Maran ja näitab filmi „Ilvese lugu“ (1988).

Laulma tuleb Jaak Tuksam Tuhalaanest.

Vaata lisaks looduseomnibuss.ee lehelt.

Pildid napsas Laranjeiras, LK foorumist   

Varahommikust alates veetis emasilves Gella kuival ja kõrgemal istumiskohal ja lahkus sealt koos isasloom Larsiga veidi peale poolt kahte

Eesti orhideekaitse klubi annab teada

Foto Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad ning kadastikud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased pole eritiselt taimetoidulised, kui vahel toidumajade juurde trehvatakse, siis tuntakse huvi pigem üles riputatud pekitüki vastu.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, mis sõltub just läbirändajate hulgast.

Eesti mükoloogiaühing annab teada

Foto Külli Kalamees

Tuletael kasetüvel    

Tuletael       Fomes fomentarius

Eesti mükoloogiaühing valis 2018. aasta seeneks tuletaela.

Tuletael kuulub torikseente hulka, viljakehad kasvavad kaskedel, harvem ka teistel lehtpuudel.

Tuletaelad on mitmeaastased, täiskasvanult kabjakujulise viljakehaga seened. Pealispind on kaetud koorikuga, mis vanematel seentel on tuhkhall, viimaste aastate juurdekasvud nahkpruunid, seene alapinnal torukesed.