jaanuar 2018

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Audit näitab, et riigimetsas ei ole loodusväärtused kaitstud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Olukorras, kus loomade elupaigad muutuvad inimtegevuse tulemusena üha väiksemaks või asenduvad asulatega, peavad muutuma ka loomade käitumismustrid. Ohu märkamine ja õigel ajal põgenemine on elulised küsimus, mille puhul vanadest mallidest kinni hoides võib ähvardada kiire hukk.

Ohu märkamist on lindudel küllalt põhjalikult uuritud ja ilmselt ei ole teadmine, et linnalinnud on maapiirkonna liigikaaslastest märksa julgemad, kellelegi uudiseks. Senised uuringud on valdavalt keskendunud sellele, kui lähedale lasevad linnud kiskja, enne kui otsustavad põgeneda. Vähem aga teatakse, millest erinevate liikide põgenemine sõltub.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jäähelmed

Nädala esimene pool oli külm ja tuuline. Minimaalne õhutemperatuur langes öösiti alla -10 kraadi, kõige madalamale teisipäeval (-11,9 kraadini).

Päeval tõusis temperatuur 8-9 miinuskraadini, kuid kuna tuule kiirus ulatus iiliti üle 10 m/s, siis hakkas õues viibides kiiresti külm.

Lund oli maas napilt ja tuul kandis avatumad põllud peaaegu päris paljaks. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljadel võrsumissõlme sügavusel) langes temperatuur kuni -6 kraadini. Mulla külmumissügavus suurenes kiiresti ja neljapäeva hommikuks ulatus vaatlusalusel talinisupõllul 33 sentimeetrini. Lumega kaetud rohukamara all oli muld külmunud ainult 15 cm sügavuseni.

Fotod Arne Ader

Siisikesed

Siisike       Carduelis spinus

Kui lumevaip maad jääb katma on siisikestel asja lindude toidulaudade juurde. Nende talvisesse toidusedelisse kuuluvad looduses kase-, lepa- ja sanglepa seemned ning tihti riputakse peentel lehtpuuokstel seljaga allapoole sarnaselt tihastele. Pesitsusvälisel ajal on siisikesed seltsivad, ringi liigutakse tihti koos urvalindude salkadega ka asulates toiduotsingutel.

www.loodusajakiri.ee annab teada

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Põhja-Euroopas haruldast karbuskajakat ehk mustpea-kajakat (Larus melanocephalus) vaatles Eestis esmakordselt ornitoloog Mihkel Härms 9.-12. mail 1928 Alumisel Vaika saarel (Lääne-Saaremaal Vilsandi rahvuspargi alal). Nagu tol ajal tavaks, kogus Mihkel Härms põneva leiu tõestusmaterjaliks ning linnust tehtud nahka säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Fotod Arne Ader

Kodutuvi

Kodutuvi        Columba livia f. domestica

Kodutuvisid – paigalinde ning enamalt jaolt asulates pesitsejaid ehk inimkaaslejaid peaks meil olema talvisel ajal üle saja tuhande isendi.

Sugupooli välimuse järgi eristada ei anna ning kodutuvide sulestiku värvuski on väga varieeruv.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Selline maastik ilvesele tegutsemiseks sobib

Harilik ilves      Lynx lynx

Veidi külmkraade ja kerge lumikate pani esimestel päevadel loomad uue olukorraga metsas harjuma, aga jäljeraamatut annab juba lugeda.

2016. aastal valmis portaali Lastekas.ee ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös Jänku-Jussi multikas, milles Juss, Jass ja postkastist leitud rasvatihane õpetavad Eestis talvitavaid, aga ka kevadel meile pesitsema saabuvaid linde aitama.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera pilt Laranjeiras, LK foorumist  

…kärntõves rebane, inimese sisse me ei pruugi näha

Räägin seekord vaktsineerimisest. Sattusin nimelt sel esmaspäeval rääkima Tallinna televisiooni saatesse Naised, kes ei nuta justnimelt vaktsineerimise teemal. Kui mind saatesse kutsuti, siis ütlesin kohe, et ma olen ilmselt kõige halvem inimene sel teemal rääkima. Sest mulle ei meeldi inimeste sildistamine ja vastandamine. Olen ise vaktsineerinud ennast ja oma lapsi, kuid olen vaktsineerimise vastane. Kõige rohkem hämmastas mind saate jooksul äsja aasta arstiks valitud Karmen Joller, kes esitas infot meditsiiniportaalidest, kordagi püüdmata mõista, mida teistel öelda on. Tunnustan kolmandat saatekülalist Ene Tombergi, kes siiski leidis, et peaksime inimesi rohkem teavitama.