veebruar 2018

Ornitoloogiaühingut asub juhtima Margus Ots

Postitas Looduskalender - K, 28.02.2018 - 19.19

EOÜ annab teada

Margus Ots

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel. 

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest. 

Sookurg Loode seiklused Vahemerel

Postitas Looduskalender - K, 28.02.2018 - 16.16

Kirjeldab Aivar Leito

Foto Jose A. Román

Sookurg „Loode“ (keskel) talvekorteris Hispaanias

20.veebruari ennelõunal alustas kevadrännet eelmisel suvel Sõrves Saaremaal suure pojana püütud ja saatjaga märgistatud sookurg „Loode“.

Talve veetis ta Extramadura maakonnas Lääne-Hispaanias. Esimese rändehüppega jõudis ta 24. veebruari õhtul Laguna de Gallocanta tuntud rändepeatuspaika mida ka meil pesitsevad kured nii kevadel, kui sügisel kasutavad.

Talilinnukaamera - tamme-kirjurähn

Postitas Looduskalender - K, 28.02.2018 - 09.09

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Nädal metsas. Ilves.

Postitas Aasta Loom - T, 27.02.2018 - 13.30
Sisu

Rebased on jätkuvalt aktiivsed. Ka kaamerapildis mitmed loomad. Jooksuaja kerge hajevilolek on märgata, märgistatakse ise ja nuusutatakse teiste märgistusi. Lisaks viljale on lume all ka väike hunnik leiba. Leivad olid kitsedele mõeldud, kuid näivad hoopis rebastele mokka mööda olevat. Ja siis tuleb ilves, videos 7:18 peal. Metsakiisu ei viida aega, ei nuusuta platsil olevaid jälgi ega midagi. Kerge aeglustus ja pilk vasakule reedab aga teised plaanid. Nimelt on just selles suunas paarikümne meetri kaugusel metskitsede viimase aja meelispaik, kus taliviljaorast välja kraapimas käiakse.

VIDEO: kotkad talvisel ajal

Postitas Looduskalender - T, 27.02.2018 - 13.13

Selgitas, pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Käisin vaatlusonnis kaljukotkast passimas ja video sellest, kuidas kotkas maapinnale tuli.

Aega puust alla tulekuks kulus umbes pool tundi. Ettevaatlikult jälgiti piirkonda nii kase kui lepa otsast. Alles siis, kui õhk tundus „puhas olevat“ riskis majesteetlik lind juba julgemalt tegutseda...

Lindude värvuse hindamisel saab inimsilma usaldada

Postitas Looduskalender - T, 27.02.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Näeme rasvatihase ja isase peoleo sulestikku silmatorkavalt kollase, isase leevikese ja karmiinleevikese oma punasena; linnumäärajates kirjeldatakse erinevate sulestike värvusi, kõrval kinnituseks joonistused. Ka paljud lindude värvust käsitlevad teadusuuringud, eriti sellised, kus ei olnud võimalik teha mõõtmisi täpsete seadmetega ja on lähtutud oma-silm-on-kuningas-põhimõttest, tuginevad inimese poolt antud hinnangutele.

8. NÄDAL 19.2.2018.- 25.2.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 27.02.2018 - 10.10

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kristalne härmatis

Möödunud nädala alguses tugevat külma veel ei olnud. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval -8,2 °C. Nädala teiseks pooleks muutus ilm korrast külmemaks ja minimaalsed õhutemperatuurid langesid kahel ööl (reedel ja pühapäeval) alla -24 kraadi, lume pinnal alla -30 kraadi.

Lehtpuude ilu kuni 3 mm paksuse härmatisega 

Lehtpuude ilu kuni 30 mm paksuse härmatisega 

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - E, 26.02.2018 - 16.16

Foto Arne Ader

Nurmkana

Nurmkana

Osale Linnuvaatleja määramisvõistlusel.  NB! Vastuseid ootame 28. veebruarini.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Kuna mõlemas raskusastmes korraga osaleda ei saa, valib raskusastme osaleja ise.

Filmi "Free like a crane" Eesti esilinastused Tartus

Postitas Looduskalender - E, 26.02.2018 - 11.11

Sookurg Ahja 5 lugu, autorid Maxence Lamoureux & Arnaud Devroute

 

 

Filmi esilinastused Tartus:

28. veebruaril kell 17:00,  LUS maja (Struve 2)

1. märtsil kell 12:00,  EMÜ peahoone aula (Kreutzwaldi 1a)

2. märtsil kell 15:30,  Tartu Elektriteater (Jakobi 1)

 

Filmi „Free like a crane“ (D'autres terres plus douces) näol on tegu kahe Prantsusmaa loodusdokumentalisti Maxence Lamoureux’i ja Arnaud Devroute poolt vändatud filmiga sookurgedest ja nende rändest.

Talilinnukaamera - pasknäär

Postitas Looduskalender - E, 26.02.2018 - 09.09

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Pasknäär on üks peamisi tammede levitajaid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.