"Kodumaine Amazonas", eelmise aasta võidutöö, autor Jarek Jõepera

Tänavune fotovõistlus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja Eesti rahvusmaastikele. Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss ootavad osalema kõiki fotohuvilisi üle Eesti. Võistlus toimub nagu ikka kolmes vanuserühmas ja kokku 15 kategoorias. Eraldi kategooria on nende hulgas ka liikuvad looduspildid, kuhu oodatakse kuni kaheminutilisi videoid.

Tantsivaid Hunte jagatakse igas kategoorias välja mais toimuval pidulikul lõpuüritusel, kus kuulutatakse välja Aasta Loodusfotograaf 2018 ja parim noor loodusfotograaf. Selleks ajaks saab valmis ka uus Loodusfoto Aastaraamat 2018.

Kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi majakatustel ja hoonete juures elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

„Inimese kõrval elab linnakeskkonnas mitmeid linde ja loomi, kellele see on loomulik elukeskkond. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Nädalavahetusel, 31. märtsil ja 1. aprillil, viiakse läbi traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad.

Osalejad ei pea tundma kõiki kohatud linnuliike aga oluline on tähele panna looduses toimuvaid muutusi. Vaatlust võib teha nii oma koduaias, minna tunnisele jalutuskäigule või siirduda nädalavahetusel linnuretkele.

Vaatluspäevadel osalenutel paluks kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning üles märkida, mitut lindu igast liigist nähti (kasvõi hinnanguline kogus) ja millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised.

Tulemused saab mugavalt sisestada elektroonilisse ankeeti.

Ürituse raames korraldab Eesti ornitoloogiaühing ka juhendajaga vaatlusretki.

Kevadine lindude ränne on kohe algamas ja seetõttu tuletab Veterinaar- ja Toiduamet inimestele meelde, et lindude gripi oht on Euroopas endiselt olemas. Erinevalt eelmisest aastast ei ole praeguse ohuprognoosi järgi plaanis rakendada kodulindude väljaspidamisele piiranguid. Soovituslik on rändeperioodil linde pidada siseruumides, kuid kui linde peetakse väljas, peavad sööt ja jook olema katuse all, lindude pidamise ala katmine linnuvõrguga on soovituslik.

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Keskkonnaamet uuendas Eesti kõige arvukama kotkaliigi, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitse tegevuskava. 

Tegevuskavas on kirjas väike-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Nii lühema kui pikema perioodi põhieesmärgiks on säilitada Eestis väike-konnakotka praegune arvukus 600-700 paari.

Praeguse seisuga on kõik meie saatjaga varustatud sookured alustanud oma kevadrännet.

Kõige viimasena „võttis jalad kõhu alt välja“ Soitsjärve ääres üle-eelmisel aastal sündinud sookurg „Ivar“ kes veetis talve Tuneesias. Täpset stardiaega me kahjuks ei tea, sest temal on vanemat tüüpi, USAs valmistatud MTI GPS-satelliitsaatja kust saame andmed Argos sidesüsteemi abil paketina iga viie päeva tagant ja alati ei ole asukohamäärangud täpselt laekunud, kuid suure tõenäosusega alustas ta rännet 20. märtsil.

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.

Vastu tüve hõõruv oks muudab puu murdumisohtlikuks

Öösiti külmetas, päeval sulatas. Kõige külmemad olid kolmapäeva ja laupäeva ööd, kui minimaalne õhutemperatuur langes vastavalt -11 ja -13 kraadini.

Soojemad päevad olid nädala alguses ja lõpus. Maksimaalsed termomeetrinäidud ulatusid siis õhus kolme kuni nelja kraadini.

Haava roheline koor sisaldab klorofülli ja osaleb fotosünteesis

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.