märts 2018

Kirjutas Peep Männil, www.keskkonnaagentuur.ee

Foto: Sven Zacek, www.zacekfoto.ee

Hunt lumesajus.

Kui näed hunti ning tema Sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta seda pildile, kui võimalik. Hundi nägemine on väga harukordne ning saab osaks vaid väga vähestele inimestele, kuna huntide arvukus on väike ja hunt on äärmiselt ettevaatlik loom.

Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamus teisi ulukeid usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.

Konkursist teavitab Marko Valker, Silma õpikoda

Silma Õpikoda korraldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks noorte lühifilmide konkursi. Selle eesmärk on suurendada kooliõpilaste huvi meie kodumaa looduse ning selle jäädvustamise vastu. Ühtlasi soovime anda loodushuviga noortele võimaluse oma lühifilmide avaldamiseks.

Konkursist oodatakse osa võtma kõiki 10-15 aastaseid noori. Võistlus toimub eraldi nooremas (10-12 aastased) ja vanemas rühmas (13-15 aastased).

Töid saab esitada 1. märtsist kuni 25. aprillini 2018. Konkursi tingimustega saab tutvuda aadressil: 

http://www.silmalk.ee/kool/et/noorte-videokonkurss/ 

Lisateave:

Marko Valker, Silma Õpikoda

56 678621

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külmale talveilmale on Eestis mitmel pool kuldnokkasid nähtud. Nad ei ole siiski varased saabujad, vaid sooja talvealguse tõttu Eestisse talvitama jäänud isendid.

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Sookurg       Grus grus

On rõõm teatada, et kured Ahja 5, Uko ja Aivar asusid 6. märtsi ennelõunal oma talikorterist koduteele !

Ahja 5 startis Hula orust Iisraelis 6. märtsi ennelõunal kl. 11 põhja suunas ja jõudis ligikaudu 7. märtsi hilisõhtul pärast 14 tunnist ja 800 km pikkust nonstop rännet üle Liibanoni ja Süüria Atatürk Baraji veehoidlani Lõuna-Türgis.

Ökorallit tutvustab Kalle Muru
Foto Arne Ader

Vesipapp on püüdnud võldase

Teine kuu klubi Estbirdingu 2018. a. ökorallist on läbitud. Oma nimekirjad on saatnud 34 huvilist ning kokkuvõtte leiab ökoralli blogis: http://okoralli.blogspot.com.ee/

Kokku on kahe kuu jooksul registreeritud 90 liiki linde ning selle nimel kõnnitud kokku üle 1540 km, jalgratastel vändatud 930 km ning tänu lumistele oludele on 27,5 km jooksul katsetatud ka linnuvaatlemist suuskadel.

Kellel on tekkinud huvi osaleda, siis võistlus kestab terve kalendriaasta ning ei ole üldse hilja liituda - võistluse eesmärgid ja juhised leiate samuti blogist. Esimesed rändlinnud on juba kohal ning peagi  on nimekirjadesse loota täiendusi.

Eesti Looduskaitse Selts alustab arutelu

Eesti rahvuslinnuks on suitsupääsuke, -lilleks rukkilill, -kiviks paekivi ja -kalaks räim. Tänavu jaanuaris saime rahvusliblika - pääsusaba.

Aasta tagasi alustasime rahvusmaastike valimisega. Selle mõtte algatas Jaan Eilart 25 aastat tagasi. Rahvusmaastikud on Eesti lugu, täis sümboleid ja tähendusi. Need on meie esindusalad, mis kogumina annavad hea ja ülevaatliku pildi Eestist, meie loodusest ja kultuurist.

Tekst: Urmas Sellis, EOÜ
Pildid: Triin Leetmaa

Ülekande võimaldab EENet

Fotod Arne Ader

Hallhaned

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Läänepoolsetes maakondades võib kevadekuulutajateks pidada hallhanesid – eile märgati linde esmakordselt (vaata loo lõpus vaatlusi). Suhteliselt vaiksed idakaare tuuled olid rännuks sobivad, ilm veel külm, aga päikeseline.

Hallhaned ongi ainsad meie looduses pesitsevad nö pärishaned. Lumekattega talve puhul saabuvad esimesed kevadekuulutajad märtsi alul. Põhirände alguseni võiks kuluda veel nädal ning ränne kestab siis umbes kuu aega.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Tiit Külaots

Linavästrik

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteaduse projektiga „Suvine aialinnupäevik“. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel.

Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg: www.eoy.ee/aed

Fotod Arne Ader

Rongad mängivad

Ronk ehk kaaren      Corvus corax

Vaatamata viis nädalat kestnud talvele toimetavad linnud vastavalt aastaaegade rütmile - vähemasti meie paigalinnud. Olenemata pakaseliste ööde külmakraadidest on päikeselisi mõnusaid talvepäevi olnud tänavu hämmastavalt palju.

Rasvatihaste kevadist „sitsikleiti“ on tähelepanelikud juba ammu kuulnud ning ronkasid märgatud, kas mängulennul või oksakesega noka vahel kindlasse suunda siirdumas…

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude taimede levised – osad, millest võivad idaneda uued taimed – läbivad linnu soolestiku ning satuvad kasvama vanemtaimest eemal. Kuigi teadmises taimede levimisel loomade abil ei ole midagi uut ning selle vastu tundis huvi ka Charles Darwin, ei ole sellise levimisviisi tõhusus ja taime kasvukoha kaugus looma seedesüsteemi läbimise järgselt ehk endozoohooria abil siiani üheselt selge. Taimele oleks kasulik end levitada rändlindude abil, kuna selliselt „lendaks“ seemned kiiresti kaugele uutesse elupaikadesse. Taime levimisel endozoohooria abil on aga eelduseks leviste idanemisvõime säilimine soolestiku läbimise järgselt.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumine hommik linna servas

Külm jätkus. Minimaalsed temperatuurid kõikusid -14,7 kraadist (reedel) kuni -24,2 kraadini kolmapäeval. Lume pinnal olid külm veelgi tugevam.

Päevased temperatuurid tõusid nädala esimesel poolel -15...-9 kraadini, nädala lõpupäevadel aga -4...-5 kraadini. Külmatunnet süvendas (eriti nädala esimesel poolel) tugev tuul.

Kolmapäeval võis näha Ilmateenistuse kodulehelt, et Jõgeval ulatus tuulekülm hommikul -30 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi külmematel päevadel kuni 13 kraadi võrra madalamaks viimase 96 aasta keskmisest.

Filmi treiler:  

Möödunud nädalal toimusid Tartus Prantsuse dokumentalistide Maxence Lamoureux ja Arnaud Devroute loodusdokumentaali „Free like a crane“ / Vabatõlkes „Vaba nagu lind“; Teaduslik konsultant Aivar Leito) Eesti esilinastused. 28. märtsil toimus esitlus Eesti Looduseuurijate Seltsis, 1. märtsil Eesti Maaülikoolis ja 2. märtsil Tartu Elektriteatris. Kõik nimetatud linastused ja filmi järgsed esitlused möödusid meeldivas õhkkonnas.

Käivad läbirääkimised ning suure tõenäosusega tuleb film peatselt näitamisele Eesti Televisioonis ja Prantsuse riigitelevisioonis.

1. märtsi õhtul kajastati filmi esitlemist Eesti Maaülikoolis ETVs ja Tallinna TVs.