märts 2018

Veebikaamera pilt Klaabar, LK foorumist

Eile õhtune hirvekaamera võõras

 

Hunt ehk susi        Canis lupus

Kas pole nö „hundi olekuga“ tegelane?

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha. Eelmise aasta märtsis vaadeldi üle Eesti toitmiskohtade juures mitmesajast linnust koosnevaid siisikeseparvi.

Siisike / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Keapapagoi ehk kea (Nestor notabilis) on suur oliivrohelist värvi lind, keda esmapilgul ohustatuks pidada on raske: ta ei ole sugugi inimpelglik ning võib ronida auto kapotile, lammutada õues seisva jalgratta või veeretada tee peal lumepalli. Ometi on Uus-Meremaal alles vaid umbes 6000 isendit ning Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) on liigi paigutanud punase nimestiku eriti ohustatute (Endangered – EN) kategooriasse.

Kea ehk keapapagoi / foto: John M (wikimedia commons)

Pildistas Peep Käspre

Hirvepull Lääne-Virumaal

Punahirv        Cervus elaphus

Hirvepullid on peatselt sarvitud – selline aastarütm juba kord on (mõni aasta veidi varem vahel krööm hiljem).

Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad poole vähem.

Keha tüvepikkuseks kuni paar meetrit, õla kõrgus küünib kuni 125 sentimeetrini ja sooline dimorfism on silmaga märgatav.

Fotod Arne Ader

Talvike

Talvike      Emberiza citrinella

Mida päev kevade poole, seda „kuldsemaks“ talvikest hundsulestik muutub, kena vaatepilt eriti päikeseliste ilmadega. Maanteede veertes talvikeste salkade tegevust võib täiesti märgata, kuigi põhirände alguseni peaks jääma veel paar nädalat, siis võime märgata talvikesi juba suuremates parvedes.

Fotod Arne Ader

Videolõik Ahto Täpsi

Raudkull

Raudkull       Accipiter nisus

Viiendat nädalat kestev talv on toonud raudkullid saaki passima väikelindude toidumajade lähedusse.  Istumiskoht valitakse hea nähtavusega puude ladvas, aga sagedasti ka mõnel tehnilisel rajatisel.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Leevike

Hea aialinnuvaatleja!

Fotod Arne Ader

Kuuse-käbilinnud

Kuuse-käbilind      Loxia curvirostra

Kuigi oleme alles kevadekuulutajate ootel, siis mõnes kuuse-käbilinnu pesas võivad pojad isegi juba kooruda!

Kuuse-käbilinnud ajastavad pesitsemise neile sobivaks toidurohkuse ajaks. Päiksepoolsetel kuuskedel ja mändidel avanevad päikeseliste ilmadega käbisoomused. Paistab, et tänavu näljapajukile linnud ei jää.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja teises osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ja loodussümboli metsise arvukusest ning sobilike elupaikade muutumisest ehk sellest, kuidas mängupaikade ja siirdesoometsade vähenemine ühte jalga käivad.

Esimest osa loe siit: LINK

Fotod Arne Ader

Orav

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Nn linnaoravate suuremat liikuvust ehk siis „pulmaaega“ oleme me külmadest talveilmadest hoolimata juba märganud nii parkides, kalmistutel, kui aedlinnades. Linnades jagub õhusoojagi paari kraadi võrra enam, kui metsas. Lisanduvad veel valgusreostust ning veidi erinevad toitumistavad linnaoludes. Meie metsade asukate pulmamäng peaks olema samuti alanud.