märts 2018

Kalendrikevad algab - teisipäeval kell 18.15

Postitas Looduskalender - T, 20.03.2018 - 10.10

Foto Arne Ader

Põldlõoke

Põldlõoke

Tänavune kalendrikevad algab lõokesetalvega.

Päev ja öö on võrdselt kaheteist tunni pikkused. Kuid päevapikkust saame nautida tänasest alates üha enam ja see toob meile igal juhul naeratuse näole…

Soojades, päikesepoolsetes ning tuulevarjulistes kohtades rõõmustavad meid ilmast hoolimata tärkavad märtsikellukesed. Ootame ja jälgime värvuliste saabumisi, märkame rändavaid hallhaned, varaseid sookurgi… Igal järgneval päeval saame midagi eneste jaoks avastada, millegi üle rõõmu tunda.

Talvise aialinnuvaatluse tulemused

Postitas Looduskalender - T, 20.03.2018 - 09.09

Ornitoloogiaühing annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane

Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ning suurim rahvateaduse (citizen science) algatus, mis toimus 26.-29. jaanuaril Ornitoloogiaühingu eestvedamisel juba üheksandat aastat.

Tänavu oli osavõtjateks ligi 2400 linnusõpra pea 1700 paigast üle Eesti, kes vaatlesid ligi üle 54 000 linnu 64 liigist.

Aialinnuvaatluse kokkuvõtte, koostas Aarne Tuule, talvise aialinnuvaatluse koordinaator: LINK

Kas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma?

Postitas Looduskalender - T, 20.03.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga. Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse. Naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad suurendavad aga emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust, mis võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.

11. NÄDAL 12.3.2018.- 18.3.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - E, 19.03.2018 - 21.21

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Laiguti sulas talirüpsi kaitsev lumikate

Nädala esimene pool oli soe ja sompus ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nelja kraadini. Sadas vihma.

Lumikate kahanes kiiresti ja künninukid tulid nähtavale. Kõnniteed olid vett täis ja jalakäijatel oli raskusi sihtkohta jõudmisega. Põldudel vajus vesi lume alla ja teisipäeva õhtupoolikuks tulid veeloigud lume alt nähtavale. Sula jätkus kolmapäeval, kuid õhtuks läks juba külmaks.

Põllud jäid Jõgeva ümbruses lumega kaetuks. Nädala alguses 15-20 cm paksusest lumekattest jäi alles 3-7 cm paksune kiht. Orasetaimedel paistsid lehed lumest välja. Võis näha juba esimesi lumeta laike. Neljapäeva hommikuks oli tihenenud ja märg lumi muutunud nii kõvaks, et kandis inimest peal. Külm jätkus.

VIDEO: muna pesas ja kuidas edasi toimetati

Postitas Looduskalender - E, 19.03.2018 - 16.50

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

 

Emaslind tänavust  tähtsat toimingut teostamas ja isalind teha kõrvalt julgustamas…

Täna on kotkapaar vaheldumisi pesal muna soojendanud. Õhtu hakul algas lumesadu, aga oleme varasematelgi aastatel näinud linde „lumekuhjas haudumas“.

Kumb lind pesal on? Nö tumedate silmade järgi tunneme ära emaslinnu (tänavu tõesti lihtne eristada).

Nädal metsas. Ilvese jooksuaeg kestab.

Postitas Aasta Loom - E, 19.03.2018 - 14.18
Sisu

 

 

Märtsipäike pani ka pasknääri laulma. Kindlasti ei ole paljud seda ilusat vidistamist veel kuulnud. Lihtsaks põhjuseks, et pajuharaka väga kaunis laul on niivõrd vaikne. Samuti laseb lind laulupaelad lahti vaid siis kui on väga turvaline olla. Video lõpupoole on lõik, kus nokaga lund kühveldadatkse. Selle tegevuse hääl on pea sama vali kui eelnevalt kõlanud laul, ehk laul on veelkord väga vaikne. Pole siis mingi ime, et tema imepärane lauluoskus suurt kuulsust kogunud pole. 

 

Ilveste kahekihilised kodupiirkonnad

Postitas Aasta Loom - E, 19.03.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.