märts 2018

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvepullid heidavad praegu hoogsalt sarvi, esimene üksik sarv leiti sel aastal kaamera lähistelt 20. veebruaril.

Paljude hirvede magamisasemed kõrval metsatukas viitavad sellele, et 20-22 pealine pullikari on olnud talvel üsna vähe liikuv ja püsinud enamasti söödakoha läheduses.
Kui eelnevatel talvedel-kevadetel pudenes platsile sarvi üksikutel kordadel, siis nüüd paar-kolm nädalat kestnud sarveheitmise ajal on neid siia jäänud tavatult palju – pudenenud sarved senini juba vähemalt kuuelt hirvelt.

MTÜ Loodusajakiri kutsub parimat kaanekujundust valima

MTÜ Loodusajakiri annab välja ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont. Kuna iga ajakirja väga oluline osa on selle kaanekujundus, soovime saada tagasisidet, et vastata  lugejate ootustele. 21. märtsini saab osaleda hääletusel, kus igaüks saab valida oma lemmiku eelmisel aastal ilmunud ajakirjade esikaante seast.

Hääletada saab meie kodulehel: www.loodusajakiri.ee

EOÜ annab teada

Uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu annab välja Eesti Ornitoloogiaühing.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,

- üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,

Fotod Arne Ader ja Vikipeedia

Kaelustuvi

Õõnetuvi          Columba oenas

Kaelustuvi ehk meigas          Columba palumbus

Meie suursaarte läänerannikul sulatasid viimaste päevade vihmad suure osa lumikattest, koheselt on märgatud ka esimesi rändureid.

Eesti Loodusmuuseumi annab teada

Homme, 15. märtsil on Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia fookuses fotonäitus „Liblikate armulukud“. Kell 18 algaval loodusõhtul tutvustab näitust ning räägib põnevaid jutte liblikate armuelust entomoloog Aare Lindt.

Räägime lähemalt sellest, kuidas liblikad endale ideaalseid partnereid leiavad ning mis teeb nende paaritumise eriliseks – mida tähendab luku ja võtme printsiip? Lisaks kuuleme meeleolukaid seikasid ja vahejuhtumeid liblikauurijate tööst nii Eestis, kui laias maailmas.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 6€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esmaspäevane härmatis pihlakal

Ilm muutus möödunud nädala jooksul korrast soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks arvutati 

esmaspäeval -13 °C, mis osutus tavapärasest üheksa kraadi võrra külmemaks. Minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti nädala esimesel ööl siin kandis veel -22 kraadi ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis päeval -5 kraadini. Hommikul olid puud härmas, kuid päeval see varises.

Nädala esimene poolel paistis rohkesti päikest. Neljapäevast alates püsis ilm valdavalt pilves ja aegajalt sadas lund. Reede hommikul oli kõnniteedel tuisuvaalusid näha. Nädala kolmel viimasel päeval tõusid päevased temperatuurid plusspoolele. Kõige soojem oli pühapäeval (maksimaalne õhutemperatuur 3,4 °C).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate linnuliikide munamuster on erinev. Kuna aga munakoorele ladestuv pigmendi hulk sõltub mitmetest teguritest (näiteks emaslinnu seisundist või keskkonna toidurohkusest), võivad munad ka ühe liigi eri isenditel erineva mustriga olla.

Video saatis Janek Õunamägi

Dropboxi link videole siin.

10. märtsi hommikupoolikul nägime kõrvalise tee läheduses ilvest. Umbes kilomeeter edasi sõites märkasime järgmist looma julgelt teeääres jalutamas (sellest isendist ka video). Endalegi tundub uskumatuna kohtuda kahe ilvesega järjest

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Pühapäeval oli siis esimene nö mängu alustus, eelmisel nädalal kössutas mõni üksik kukk niisama paigal…

Teder      Tetrao tetrix

Aastakümneid tagasi, kui tudengid käisid tedremängus sai vaatlusonn, hilisemalt juba vaatlustelk püstitatud naistepäeva aegsetel vabadel päevadel. Ikka selleks et püstitatud rajatis kohal oleks ning muutused mängupaikades linde ei häiriks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral saaks linnud peituda. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras istudes, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühma uuringu tulem

Foto Vikipeediast

Poropoorik ehk lapi torik       Amylocystis lapponica   

Eesti torikseente revisjon tuvastas mitme metsaliigi väljasuremise. Eestist leitud 220 torikseeneliigist on vähemalt viis metsades elanud liiki hävinud ja 11 liiki kriitilises seisundis. Niisuguse tulemuseni jõudis kaheaastane projekt, mille käigus TÜ looduskaitsebioloogia töörühm vaatas üle kõigi Eesti torikseeneliikide looduskaitselise seisundi.

Fotod Arne Ader

Lepaurvad

Hall lepp ehk valge lepp       Alnus incana

Pikad ja pruunid isasõied on leppadel juba pikenenud, rippudes puudel kas kolme või viie kaupa.

Meie vanavanemad ennustasid oma sügisest viljasaaki kevadise urvarohkuse järgi (lepa urvad „leiva urvad“), eks nad ju viljapäid meenutavad.

Foto Arne Ader

Künnivares

Künnivares          Corvus frugilegus

Alates kahekümnenda sajandi lõpukümnendist tekkisid meile uued, suht varased kevadekuulutajad. Muiste ootasime ikka lõokesi ja kuldnokki…

Koloonialindude tegemistele hästi ei vaadata ja seda täiesti põhjendatult. „Mustakuuemehed“ on  levinud meile veidi ebaühtlaselt: aastakümnete eest riigi ida- ja lõunaosas, aga nüüd leidub Läänemaalgi juba päris arvestatavaid kolooniad, mis pisitasa suurenevad-laienevad ning viimastel aastatel kohtame linde üha sagedamini Põhja-Eestis.

Video ja pildi salvestas Ahto Täpsi

Selline magemisase siis

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Esimene hilistalvine ärkaja Sirtsi soo kandis liikumas.  

Häda oli vist magaja äratanud, kollane rada viis pesast kuni seitsme meetri kaugusele, mida näete just video alguses.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja viimases osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ning loodussümboli metsise sobilike elupaikade muutumisest ja nende vähenemise põhjustest.

Esimest osa: Saja-aastase Eesti põliste metsade lind – metsis: LINK

Teine osa: Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas: LINK

Video salvestas ja olukorda kirjeldab Ahto Täpsi

Pulmakülalised vaikselt lahkumas

Kährik ehk kährikkoer         Nyctereutes procyonoides

Juhtus nii, et läksin tööle, aga sattusin kogemata kombel pulma.

Alguses kuulsin metsas imelikke hääli, mida ei osanud alul kellegi konkreetse olevusega seostada. Hääled olid suhteliselt valjud ja tundus, et tulid kolmest suunast.