märts 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga. Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse. Naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad suurendavad aga emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust, mis võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Laiguti sulas talirüpsi kaitsev lumikate

Nädala esimene pool oli soe ja sompus ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nelja kraadini. Sadas vihma.

Lumikate kahanes kiiresti ja künninukid tulid nähtavale. Kõnniteed olid vett täis ja jalakäijatel oli raskusi sihtkohta jõudmisega. Põldudel vajus vesi lume alla ja teisipäeva õhtupoolikuks tulid veeloigud lume alt nähtavale. Sula jätkus kolmapäeval, kuid õhtuks läks juba külmaks.

Põllud jäid Jõgeva ümbruses lumega kaetuks. Nädala alguses 15-20 cm paksusest lumekattest jäi alles 3-7 cm paksune kiht. Orasetaimedel paistsid lehed lumest välja. Võis näha juba esimesi lumeta laike. Neljapäeva hommikuks oli tihenenud ja märg lumi muutunud nii kõvaks, et kandis inimest peal. Külm jätkus.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Emaslind tänavust  tähtsat toimingut teostamas ja isalind teha kõrvalt julgustamas…

Täna on kotkapaar vaheldumisi pesal muna soojendanud. Õhtu hakul algas lumesadu, aga oleme varasematelgi aastatel näinud linde „lumekuhjas haudumas“.

Kumb lind pesal on? Nö tumedate silmade järgi tunneme ära emaslinnu (tänavu tõesti lihtne eristada).

Pildi pesakaamerast napsas Laranjeiras, LK foorumist

Muna on halvasti näha, aga ta on pesas

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Hilistalviselt karge ja selge ilm, lisandub tugevnev läänetuul – kotkapesas võib olla tajutav umbes 6 külmakraadi. Emaslind ei saagi muna pikalt katteta hoida. Öö ei tule pakaseline, aga homseks lubatakse lisaks veel lobjakat.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Seekordses maailma ohustatud liikidest rääkivas uudises on juttu valgetiib-pirkidest. Nende väikeste lindude kaitse eelduseks on teadmised, mida saab senisest tõhusamalt koguda videokaamera abil.

Valgetiib-pirk / foto: Sergey Dereliev (https://alchetron.com/White-winged-flufftail)

Tekst Urmas Sellis (EOÜ, Kotkaklubi)

Pildid LK foorumi liikmetelt

Kes siin pesas siis elavad? Vastus võiks olla – merikotkad. Aga kui täpsemalt vaadata, siis on siin pesaomanikeks merikotka paar. Tumedama sulestiku ja tumedate silmadega on emaslind, keda kohtasime kohe peale kaamera paigaldamist (5.veebruar). Klassikalise määrangu järgi võiks öelda, et emaslind on küllalt nooruke (just silmade ja sulestiku üldise tooni järgi). Aga saba värvus viitab täiskasvanud eale. Pole siiski võimatu, et sel linnul on mingi pigmendihälve ja enam tumedat ei viita noorele eale? Emaslind oli alguses kaamera suhtes umbusklik ja eelistas võõra silma naabrusest pigem ära lennata. Alguses lahkus kartlik emaslind pesast ka siis kui nad olid koos julge paarilisega pesas, aga peagi harjus ohutu vidinaga.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Lumikellukesed

Igal kevadel saabub üks hetk, kus hakkame äkki kõik kevadest rääkima. Millal see hetk täpselt saabub, ei tea keegi. Ja kuigi aastad on omanäolised ja linnud ja lilled saabuvad meie vaatevälja mõnel aastal kuu aega hiljem, teisel varem, on midagi, mis ütleb, et nüüd on kevad käes.

Tulbid

Fotod Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn

Musta-valgekirjud rähnid suuruse järjekorras:

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopus leucotos

Suur-kirjurähn                 Dendrocopos major

Keskkonnaameti üleskutse

Foto Andres Hendrikson

Enne päikesetõusu Kuresoo rabas Soomaal

Jäädvustame 25-aastaseks saavaid Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparke

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel.

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Paari päeva eest olid shaakalid pärast pausi liikumas Matsalu lõunakaldal

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Pikalt polnud loomi näha ja põhjusega sest meri jääs, rannik lumevaiba peidus… Vahepealsed sulailmad andsid loomadele lootuse rannikult mingitki söögipoolist leida.

Šaakalid hoiduvad eemale huntide territooriumilt – kuigi kaamerapilti on jäänud ka üksik hunt liigub nimetatuid mererannikul harvem – hundid piiluvad ikka metsa poole.

Ka meil satelliitsaatjatega varustatud linnud rändavad Aafrika ja Lõuna-Euroopa talvitusaladelt oma pesitsusaladele: sookured, merikotkad, konnakotkad, hüübid, must-toonekured ning kalakotkad.

Vaata rändekaarti: http://birdmap.5dvision.ee/

Looduse Omnibuss annab teada

Autor: Jarek Jõepera - "Kodumaine Amazonas". Aasta Loodusfoto 2017 – Inimene ja loodus

Neljapäeval, 15. märtsil algab piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse Aasta Foto 2018“.  Traditsiooniline aastakonkurss, mille žürii tööd juhib algusest peale Rein Maran, toimub kaheksateistkümnendat korda ning on pühendatud Eesti Vabariigi juubeliaastale ja Eesti rahvusmaastike valimisele.

Eelmisel aastal osales 852 autorit 6202 tööga, lisaks 90 liikuvat pilti viiekümnelt autorilt.

Kuna hetkel on käimas rahvusmaastike valimine, ootame maastikupiltide kategoorias suure huviga rahvusmaastikel jäädvustatud pilte ja ka ettepanekuid rahvusmaastike nimekirja täiendamiseks.