oktoober 2018

Fotod Tiit Keppart

Rüüdad  ja  kiivitajad 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Rüüt             Pluvialis apricaria

On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Riina Martverk

Mohni saare avatud kooslused pakuvad nii silmailu kui ka päikest vajavate liikide elupaika

Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ ehk CoastNet LIFE on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks.

Tänavu augustist 2025. aasta varakevadeni kestva projekti tegevused on suunatud tervikuna kogu rannikukompleksi elupaikadele ja elustikule, hõlmates nii Soome lahe lõuna- ja  põhjarannikut kui ka Botnia lahega piirnevat Soome rannikut. Eestis on projekti hõlmatud Lahemaa rahvuspark, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealad ning Paljassaare hoiuala Tallinnas. 

Tuletame meelde, et Eesti Looduse fotovõistlusele saab töid esitada veel paar päeva, 1. novembrini.

Tingimustega saab tutvuda ja pilte üles laadida veebilehel: LINK

Riho Kinks

MTÜ Loodusajakiri

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine, Tiit ja Vello Keppart

Lõvilõuad  lumes 

Ilm  muutus  nädala  jooksul  korrast  talvisemaks. 

Nädalal  esimesel  poolel  sadas  vihma,  nädala  lõpus  aga    juba  lörtsi  ja  lund,  tekkis  ajutine  lumikate.  Esmaspäeval  arvutati  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  veel  8,8  °C,  maksimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  11,8  °C,  minimaalseks  5,8  °C.

Teisipäevast  alates  jäi  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  viiest  kraadist  madalamaks  ja  vegetatsioon  katkes. 

Laupäeval  ja  pühapäeval  kujunes  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  vastavalt  0,9  ja  0,7  °C.  Nädala  viimastel  päevadel  tõusis  päevane  õhutemperatuur  ainult  kolme  kraadini  ja  öösel  langes  termomeetrinäit  õhus  -0,7...-1,0  kraadini.    

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Maila Moor

Eremiitpõrnikas on suur ja jässaka kehaehitusega haruldane mardikaline

Keskkonnaamet kinnitas eremiitpõrnika kaitse tegevuskava, mille kohaselt tuleb vanade puude õõnsustes elava mardika säilimiseks meie looduses järjepidevalt hooldada puisniite ja -karjamaid ning vanu parke.

Tegevuskavas antakse olemasolevale kaasaegsele teabele tuginevad suunised, et tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Mardika tüüpiliseks elupaigaks on päikesele avatud vanad hõredad lehtpuistud, eriti puisniidud ja -karjamaad, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Mardikas võib elada ka vanades parkides ja alleedel. Huvitava bioloogiaga haruldase mardikalise kaitses on Eestil väga oluline osa.

Neljapäeval, 1. novembril esitlevad Uku Paal ja Margus Ots äsja ilmunud raamatut „Birding Estonia“

Eelkõige linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud “Birding Estonia” on esimene põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev raamat, mis sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. Raamatus on ka ajakohane Eesti linnuliikide nimistu koos täpsustustega levikust, arvukusest ja fenoloogiast.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kooljakuu taevas

Eelmisel nädalal suutis Taevataat meid lõpuks üllatada. Kinkis meile sellise taevaliku vaatepildi, mis sundis lõpuks inimesi nutimaailmast välja tulema, nina taeva poole tõstma ja seda vaatemängu oma telefoni püüdma. Möödunud esmaspäeva loojangul joonistas saabuv sügiskülm meie taevasse kuldse kiirtevihu, just sellise nagu oleks Külmaneitsi oma särava juustekaare üle Eesti heitnud. Neid pilte on nüüd vist tõesti kõigi telefonides, sotsiaalmeedia kontodel ja meediaarhiivides. See oli erakordne!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Kirjutas ja visuaaliga varustas Ahto Täpsi

Noor merikotkas

Merikotkas                  Haliaeëtus albicilla

Ronk ehk kaaren        Corvus corax

Põdrajaht metsades  kestab ja seetõttu võib meie suurimaid haukalisi kohata seal, kus neid tavaliselt ei näe.

Kirjutas ja KUKU raadios luges Kristel Vilbaste

Mu viimased kaheksa nädalat on möödunud ravimtaimedega. Mitte neid korjates. Vaid hoopistükkis kirjeldades.

Aasta lõpul peaks lugejateni jõudma uus kolme autori poolt kirjutatud raamat “Eesti ravimtaimed”. Ain Raal räägib selles raamatus meie ravimtaimede teaduslikult põhjendatud ravitoimetest, mina aga valisin enda arvates lihtsama osa – nende taimede kirjeldamise nii, et igaüks neid ära võiks tunda.

Mu viimased kaheksa nädalat on möödunud ravimtaimedega. Mitte neid korjates. Vaid hoopistükkis kirjeldades.

Hiite Maja SA annab teada
Foto Ahto Kaasik

Hiiemägi sygisvines. Tõrma hiiemägi

Hiite Maja sihtasutus ootab ettepanekuid hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamiseks. Tunnustamisväärilisteks tegudeks võivad olla põliste looduslike pühapaikade kaitsmise, hooldamise, uurimise, tutvustamise ja väärtustamisega seotud ettevõtmised. Tunnustada võib eraisikuid, seltse, MTÜsid, asutusi, väljaandeid, omavalitsusi, ettevõtteid, institutsioone, projekte jm ettevõtmisi, tänu kellele on ühe või mitme põlise pühapaiga seisukord säilinud või paranenud ning kasvanud ühiskonna teadmised ja teadlikkus pühapaikadest.

Ettepanekuid oodatakse kuni 9.11.2018 aadressil:

juhatus@hiis.ee

Pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Metsis

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Euroopa suurimad kanalised, isas- ja emaslinnud erinevad üksteisest oluliselt soolise  dimorfismi tõttu nii suuruse, kui sulestiku värvuse poolest.

Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Metsakorralduse büroo ja Eesti Erametsaliidu ühine teadaanne

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Keskkonnaamet koos partneritega alustab tegevusi lendorava arvukuse languse peatamiseks

Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. a leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.