Keda kiivitajatega koos võime toitumas märgata
Fotod Tiit Keppart
Rüüdad ja kiivitajad
Kiivitaja Vanellus vanellus
Rüüt Pluvialis apricaria
On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.
Fotod Tiit Keppart
Rüüdad ja kiivitajad
Kiivitaja Vanellus vanellus
Rüüt Pluvialis apricaria
On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Riina Martverk
Mohni saare avatud kooslused pakuvad nii silmailu kui ka päikest vajavate liikide elupaika
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ ehk CoastNet LIFE on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks.
Tänavu augustist 2025. aasta varakevadeni kestva projekti tegevused on suunatud tervikuna kogu rannikukompleksi elupaikadele ja elustikule, hõlmates nii Soome lahe lõuna- ja põhjarannikut kui ka Botnia lahega piirnevat Soome rannikut. Eestis on projekti hõlmatud Lahemaa rahvuspark, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealad ning Paljassaare hoiuala Tallinnas.
Tuletame meelde, et Eesti Looduse fotovõistlusele saab töid esitada veel paar päeva, 1. novembrini.
Tingimustega saab tutvuda ja pilte üles laadida veebilehel: LINK
Riho Kinks
MTÜ Loodusajakiri
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine, Tiit ja Vello Keppart
Lõvilõuad lumes
Ilm muutus nädala jooksul korrast talvisemaks.
Nädalal esimesel poolel sadas vihma, nädala lõpus aga juba lörtsi ja lund, tekkis ajutine lumikate. Esmaspäeval arvutati ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks veel 8,8 °C, maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 11,8 °C, minimaalseks 5,8 °C.
Teisipäevast alates jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist madalamaks ja vegetatsioon katkes.
Laupäeval ja pühapäeval kujunes ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks vastavalt 0,9 ja 0,7 °C. Nädala viimastel päevadel tõusis päevane õhutemperatuur ainult kolme kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus -0,7...-1,0 kraadini.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.
Keskkonnaamet annab teada
Foto Maila Moor
Eremiitpõrnikas on suur ja jässaka kehaehitusega haruldane mardikaline
Keskkonnaamet kinnitas eremiitpõrnika kaitse tegevuskava, mille kohaselt tuleb vanade puude õõnsustes elava mardika säilimiseks meie looduses järjepidevalt hooldada puisniite ja -karjamaid ning vanu parke.
Tegevuskavas antakse olemasolevale kaasaegsele teabele tuginevad suunised, et tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Mardika tüüpiliseks elupaigaks on päikesele avatud vanad hõredad lehtpuistud, eriti puisniidud ja -karjamaad, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Mardikas võib elada ka vanades parkides ja alleedel. Huvitava bioloogiaga haruldase mardikalise kaitses on Eestil väga oluline osa.
Neljapäeval, 1. novembril esitlevad Uku Paal ja Margus Ots äsja ilmunud raamatut „Birding Estonia“
Eelkõige linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud “Birding Estonia” on esimene põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev raamat, mis sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. Raamatus on ka ajakohane Eesti linnuliikide nimistu koos täpsustustega levikust, arvukusest ja fenoloogiast.
Eelmisel nädalal suutis Taevataat meid lõpuks üllatada. Kinkis meile sellise taevaliku vaatepildi, mis sundis lõpuks inimesi nutimaailmast välja tulema, nina taeva poole tõstma ja seda vaatemängu oma telefoni püüdma. Möödunud esmaspäeva loojangul joonistas saabuv sügiskülm meie taevasse kuldse kiirtevihu, just sellise nagu oleks Külmaneitsi oma särava juustekaare üle Eesti heitnud. Neid pilte on nüüd vist tõesti kõigi telefonides, sotsiaalmeedia kontodel ja meediaarhiivides. See oli erakordne!
Neljapäeval avati aasta loomale pühendatud fotonäitus "Metsakiisu salarajad" RMK Tallinna kontori fuajees, kus auhindu jagati kuuele fotole.
Kuuendat aastat toimuva fotovõistluse eesmärgiks on esile tõsta tegevusjälgede pilte kenade loomaportreede kõrval. Peamine oli kokku saada hariv näitus, mis aasta looma elutegevust iseloomustaks.
Aasta looma meeskond tõstis esile Mario Lõhmuse pildiseeria, mille peal oli söödamaja juures kitse luurav ilves. Ilves on seal valvel nagu kass.
Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.
http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018
Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.