oktoober 2018

Kirjutas ja KUKU raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lageraie. Kõrvemaa

Ma olen kurb! Kurb seepärast, et mingi oluline muutus on meie metsades toimunud, see on toimunud hiilivalt. Salapabereid sahistades ja tagatubades sosistades.

Kuidagi märkamatult on lageraielankide lubatud suuruseks saanud 7 hektarit. Lagedaks on lubatud raiuda hiigelsuured alad, korraga Lõuna-Eesti talu suurused lahmakad. Neil aladel vilistab tuul ja nutavad surevad metsataimed. Nutavad ka nende alade servas elavad inimesed, nutavad taga oma seenemetsa ja maani kummardavate okstega rahupaika.

Need metsalaga-lagendikud moodustavad aina suurema kärje, mille auke püüavad koos hoida peenikeste allesjäetud rohekoridoride read, mis aga murduvad esimese tormi ajal, otsekui vaha sulab päikese käes.

Kirjutas ja pildistas Liis Kuresoo, www.elfond.ee

Ühel oktoobrikuu vihmasel hommikul startisime väikese, kuid entusiastliku seltskonnaga varavalges Läti poole, et külastada lähikonna suurimat püsimetsa ja selle omanikku Ziedonis Vilciņšt. Talle kuulub 1000 hektarit metsa, mis on ühtlasi tuntud ka kui Kalna Gavieši demomets.

Metsaomanik Ziedonis Vilcins ja Läti WWFi ekspert Magda Jentgena.

Video salvestas Ahto Täpsi

Paistab olema noorlind

Händkakk         Strix uralensis

Õhtu hakul säätavad händkakud endid headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes öist jahti alustada. Püütakse peamiselt pisinärilisi, soodsal juhul ka oravaid, aga isegi värvuliste rändeajal jääb lindude jaht ebaoluliselt väikseks.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Selliseks oli merikotkapaari Suvi ja Sulevi pesa muutunud hooaja lõpuks

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Oktoobri alul käisid Urmas ja teised Kotkaklubi liikmed pesa „praavitamas“, lootuses, et järgmise pesitsushooajani on piisavalt aega ja kotkapaar saab pesaga harjuda ning „omaks võtta“.

Fotod Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind        Carduelis carduelis

Pesitsemas oli meil ohakalinde keskeltläbi viiskümmend tuhat paari ja toimetati rohkem lehtpuu puistus, taluaedades, parkides ehk on tegelikult muutunud kultuurmaastikes toimetavaks liigiks.

Läbirändajate suundumine talvitusaladele lõpeb koos novembrikuu algusega, milles ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. Talvitujaid võib meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga nendest juba siis, kui aeg nõnda kaugel.

Fotod Arne Ader

Taliviu

Karvasjalg-viu        Buteo lagopus

Meilt rännatakse kuni novembrikuuni vaid läbi, aga üksikuid linde võime kohata ka talvisel ajal tegutsemas.

Meil linnud ei pesitse, pesitsusalad jäävad Skandinaavia poolsaare põhjapoolsemasse otsa.

Kui märkate tegutsemas meil talvisel ajal arvukamat hiireviud võiks proovida tähelepanelikumalt vaadata sest sarnases maastikus võib täiesti vabalt toimetada karvasjalg-viu ja lisaks kõigele võivad nad ka lähestikku kultuurmaastikel jahti pidada.

EOÜ annab teada

Oktoobri esimesel nädalavahetusel, 6. ja 7. oktoobril toimusid 25. rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch. Eestis osales ettevõtmises üle 160 inimese ja nad vaatlesid kokku 113 419 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (Branta leucopsis, 38 992 isendit) ja metsvinti (Fringilla coelebs, 26 518 isendit).

Oluliselt vähem märgati siisikest (Carduelis spinus, 4428 isendit), kiivitajat (Vanellus vanellus, 3079 isendit), viuparti (Anas penelope, 2958 isendit), kuldnokka (Sturnus vulgaris, 2372 isendit), rabahane (Anser fabalis, 2339 isendit) ja lauku (Fulica atra, 2175 isendit).

Kõige haruldasem lind, keda nähti, oli punanokk-vart (Netta rufina).

Kirjutas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mägrad üllatasid üleeile õhtul kaamera ees oma seltskonna suurusega. Kui harjumuspäraselt on nähtud emasmäkra kahe siin samas linnakus sündinud pojaga ja vahest ka isasmäkra, siis nüüd oli neid korraga viis looma.

Mägrakaamera ajaloo jooksul pole kunagi nii palju mäkrasid korraga kaamerapildil olnud – omamoodi rekord.

Fotod Arne Ader

Siidisabad arooniapõõsal

Siidisaba      Bombycilla garrulus

Siidisabade rändesalkasid on märgatud juba oktoobrikuu algusest. Vananaiste suvi kestab, aga nädalavahetusest alates on puudel lehti oluliselt vähemaks jäänud - loodus on muutunud läbipaistvamaks ja meil peatuvad ning toituvad linnud väljapaistvamaks. 

Siidisabade läbirännet oma pesitsusaladelt, Karjalast, Soomest aga ka Rootsist võime märgata veel novembris-detsembris. Harvadel juhtudel on siidisabad ka Eestis pesitsenud, aga talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.