oktoober 2018

Video salvestas Ahto Täpsi

Paistab olema noorlind

Händkakk         Strix uralensis

Õhtu hakul säätavad händkakud endid headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes öist jahti alustada. Püütakse peamiselt pisinärilisi, soodsal juhul ka oravaid, aga isegi värvuliste rändeajal jääb lindude jaht ebaoluliselt väikseks.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Selliseks oli merikotkapaari Suvi ja Sulevi pesa muutunud hooaja lõpuks

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Oktoobri alul käisid Urmas ja teised Kotkaklubi liikmed pesa „praavitamas“, lootuses, et järgmise pesitsushooajani on piisavalt aega ja kotkapaar saab pesaga harjuda ning „omaks võtta“.

Fotod Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind        Carduelis carduelis

Pesitsemas oli meil ohakalinde keskeltläbi viiskümmend tuhat paari ja toimetati rohkem lehtpuu puistus, taluaedades, parkides ehk on tegelikult muutunud kultuurmaastikes toimetavaks liigiks.

Läbirändajate suundumine talvitusaladele lõpeb koos novembrikuu algusega, milles ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. Talvitujaid võib meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga nendest juba siis, kui aeg nõnda kaugel.

Fotod Arne Ader

Taliviu

Karvasjalg-viu        Buteo lagopus

Meilt rännatakse kuni novembrikuuni vaid läbi, aga üksikuid linde võime kohata ka talvisel ajal tegutsemas.

Meil linnud ei pesitse, pesitsusalad jäävad Skandinaavia poolsaare põhjapoolsemasse otsa.

Kui märkate tegutsemas meil talvisel ajal arvukamat hiireviud võiks proovida tähelepanelikumalt vaadata sest sarnases maastikus võib täiesti vabalt toimetada karvasjalg-viu ja lisaks kõigele võivad nad ka lähestikku kultuurmaastikel jahti pidada.

EOÜ annab teada

Oktoobri esimesel nädalavahetusel, 6. ja 7. oktoobril toimusid 25. rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch. Eestis osales ettevõtmises üle 160 inimese ja nad vaatlesid kokku 113 419 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (Branta leucopsis, 38 992 isendit) ja metsvinti (Fringilla coelebs, 26 518 isendit).

Oluliselt vähem märgati siisikest (Carduelis spinus, 4428 isendit), kiivitajat (Vanellus vanellus, 3079 isendit), viuparti (Anas penelope, 2958 isendit), kuldnokka (Sturnus vulgaris, 2372 isendit), rabahane (Anser fabalis, 2339 isendit) ja lauku (Fulica atra, 2175 isendit).

Kõige haruldasem lind, keda nähti, oli punanokk-vart (Netta rufina).

Kirjutas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mägrad üllatasid üleeile õhtul kaamera ees oma seltskonna suurusega. Kui harjumuspäraselt on nähtud emasmäkra kahe siin samas linnakus sündinud pojaga ja vahest ka isasmäkra, siis nüüd oli neid korraga viis looma.

Mägrakaamera ajaloo jooksul pole kunagi nii palju mäkrasid korraga kaamerapildil olnud – omamoodi rekord.

Fotod Arne Ader

Siidisabad arooniapõõsal

Siidisaba      Bombycilla garrulus

Siidisabade rändesalkasid on märgatud juba oktoobrikuu algusest. Vananaiste suvi kestab, aga nädalavahetusest alates on puudel lehti oluliselt vähemaks jäänud - loodus on muutunud läbipaistvamaks ja meil peatuvad ning toituvad linnud väljapaistvamaks. 

Siidisabade läbirännet oma pesitsusaladelt, Karjalast, Soomest aga ka Rootsist võime märgata veel novembris-detsembris. Harvadel juhtudel on siidisabad ka Eestis pesitsenud, aga talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.

Tere!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Tere, hea loodushuviline!

Eestimaa Looduse Fondil on taaskord valminud uudiskiri, kus anname ülevaate enda tegemistest ja saavutustest. Seekordses uudiskirjas räägime, mis toimus ELFis juulist septembrini. Uudiskirja leiab siit! 

Kui sa pole veel uudiskirja saajate hulgas, siis liitu uudiskirjaga siin!

Kõike head

Laura Oro

SA Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonispetsialist
laura.oro@elfond.ee

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hall  aedmaasika  lehtedel 

Nädal  algas  külma  ööga.  Temperatuur  langes  õhus  -2  kraadini,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  -4  ja  rohul  -6  kraadini.  Hommikul  oli  hall  maas  ja  muld  pinnalt  nõrgalt  külmunud,  õues  veeanumatel  jääkord  peal. 

Jäätunud  vesi  esmaspäeva  hommikul 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.

Fotod Arne Ader

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Väikeluik         Cygnus columbianus

Laululuik          Cygnus cygnus

Esimesi sügisesele rändepeatusele jäänuid laululuiki kohasime olenemata soojadest sügisilmadest tavapäraselt septembri lõpust, väikeluiki oktoobri alul.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sinetavad kaugused. Vaade Kaltsimäelt

Tänavune suvi ei taha ega taha minna, kord peidab ta end vihma ja kord udusse, aga jälle on ta tagasi.

Eelmise nädala ilm oli midagi nii kummalist, mida annab mäletada. Kuidas pimeduse saabudes roomas linnalampide alla mägipilvena tihe udu. Kusagil kõrgel särasid sellest läbi suur vanker ja isegi kriipsuna terav noor kuusirp. See udu ei hajunud hommikulgi ja kestis keskpäevani.

See talvehinguse võitlus suvise soojusega lõi uduseid ja värvilisi sügispilte, mida salvestati nii oma telefonidesse, kui ka mällu, roheliste virmalistepiltide kõrvale.

Fotod Arne Ader

Vahtraleht

Uurime asjatundjalt:Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu.

”Lehtpuude lehed kaotavad igal sügisel oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks: kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Sügislehtede, aga ka viljade ja õite rohelisest erineva värvuse põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast intensiivse violetseni).