oktoober 2018

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Mustlagled

Mustlagle       Branta bernicla

Kohe alustuseks näeme Arne fotol nii vana, kui noorlindu – viimase kaelaküljel me valget poolkaare kujulist laiku veel ei näe.

Eesti kaudu rändajad pesitsesid Lääne-Siberi tundrates, aga mere läheduses. Vahel on meil võimalus inimestega vähe kokku puutunud linde üpris lähedalt vaadelda.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Kanada lagle. Tallinna loomaaed

Kanada lagle          Branta canadensis

Valgepõsk-lagle        Branta leucopsis

Juba homme! Kuraatorituur loodusmuuseumi uuel näitusel "Isad ja pojad"

18. oktoobrist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus "Isad ja pojad", mis keskendub isade hoolele ja selle puudumisele looduses ning seletab nii looma- kui taimeriigi keerukaid arengubioloogilisi küsimusi. Sel neljapäeval, 25. oktoobril saab näitusega tutvuda kuraatorituuril, mida viivad läbi näituse kuraatorid Lennart Lennuk ja Marja-Liisa Kämärä.

Fotod Arne Ader

Rabahani

Rabahani      Anser fabalis

Rabahaned meil ei pesitse, kuid läbirändel võime neid kohata kultuurmaastikel „keha kinnitamas“. Läbirändavaid parvi võime kohata veel novembrikuu teisel poolel. Rändepeatuse teeb meil hinnanguliselt veerandsada tuhat rabahane.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Foto Arne Ader

Kollane sügis. Otepää kõrgustik

11 keskkonnaühendust avalikustasid nägemuse Eesti metsanduse tulevikust

Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav:

www.eko.org.ee/metsavisioon

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Rändekaamera oli esimest korda sellel sügisel Haeska rannal kahes erinevas paigas. Esimene koht oli paljutõotav rohulapikestega ala, mis meretaseme tõustes ja tormituultega kadus sootuks vee alla nii, et veebikaamera ära toomiseks tuli kasutada paati.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned

Suur-laukhani        Anser albifrons

Sügisrände ajal suur-laukhanede parved meie rannakarjamaadele peatuma ei jää, kui just suurem ilmmuutus koos lõunakaarte tormituultega ei sunni. Rändetipp on läbi saamas, aga viimaseid lahkujad võime kohata veel novembri lõpus ja detsembri alul ehk läbirändajaid võiks olla tänavu hinnanguliselt paarisaja tuhande ringis.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katvast neljast miljonist ruutkilomeetrist rabapinnast asub 90% põhjapoolkeral, valdavalt Venemaal, Kanadas, USA-s ja Skandinaavias. Suurima rabade osakaaluga riik maailmas on Soome, kus asub ka kolmandik Euroopa Liidu rabadest. Kui Soomes on kaitse all 14% rabadest, siis Eestis lausa 75%.

Vaatamata suurele osakaalule Maa maismaa pinnast on rabade kaitsevõrgustikesse kaasatus tagasihoidlik ning juba praegu on põllumaade laiendamise, metsa kiirema kasvu soodustamise või turba kaevandamise tulemusena suur osa rabadest muutunud või hävinud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Sügisastrite  õitseaeg  

Nädala  esimene  pool  oli  soe  ja  päikesepaisteline,  ööd  udused  ja  suhteliselt  soojad. 

Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  neljapäevani  16...17  kraadini,  mis  on  kuu  keskpaiga  kohta  erakordselt  kõrged  näitajad  ja  andsid  Jõgeval  uued  vastavate  kuupäevade  rekordid  viimase  96  aasta  pikkusesse  vaatluste  ritta.  

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  püsis  esmaspäevast  kuni  reedeni  tavapärasest  kolme  kuni  kuue  kraadi  võrra  kõrgemana.  Nädalavahetuseks  aga  ilm  jahenes  ja  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  langes  normist madalamale. 

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Lodjapuu

Videoklipid salvestasid Fleur ja Jassi, LK foorumist

Sellised nägid välja päikese loojangu aegsed ööbimisränded

Kuigi lagle ja haneränne on veel käimas ei trehvanud paraku kaamerasilm „kõige õigemasse kohta“. Nagu näha polnud karjamaal hoolimata soojadest ilmadest rohukasvu.

Lähipäevil annab Tiit Hunt vaatajatele ülevaate toimunust ja teavitab, kuhu kaamera lähiajal siirdub.

Video Ahto Täpsi

Foto Kaarel Kaisel

Põdrad

Põder        Alces alces

Põdrajahi aeg kestab kuni 15. detsembrini, seda nii pullidele, lehmadele, kui vasikatele. Seega pole praegusel ajal põdraga looduses kohtumine just sagedane - loomad on tähelepanelikud ja häritud. Täiskasvanud loomade innaaeg sai paari nädala eest läbi ehk lehmad liiguvad jälle koos oma järelkasvuga, vanad pullid omapäi, pullmullikad vahel koos omaealisega…

Kirjutas ja KUKU raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lageraie. Kõrvemaa

Ma olen kurb! Kurb seepärast, et mingi oluline muutus on meie metsades toimunud, see on toimunud hiilivalt. Salapabereid sahistades ja tagatubades sosistades.

Kuidagi märkamatult on lageraielankide lubatud suuruseks saanud 7 hektarit. Lagedaks on lubatud raiuda hiigelsuured alad, korraga Lõuna-Eesti talu suurused lahmakad. Neil aladel vilistab tuul ja nutavad surevad metsataimed. Nutavad ka nende alade servas elavad inimesed, nutavad taga oma seenemetsa ja maani kummardavate okstega rahupaika.

Need metsalaga-lagendikud moodustavad aina suurema kärje, mille auke püüavad koos hoida peenikeste allesjäetud rohekoridoride read, mis aga murduvad esimese tormi ajal, otsekui vaha sulab päikese käes.

Kirjutas ja pildistas Liis Kuresoo, www.elfond.ee

Ühel oktoobrikuu vihmasel hommikul startisime väikese, kuid entusiastliku seltskonnaga varavalges Läti poole, et külastada lähikonna suurimat püsimetsa ja selle omanikku Ziedonis Vilciņšt. Talle kuulub 1000 hektarit metsa, mis on ühtlasi tuntud ka kui Kalna Gavieši demomets.

Metsaomanik Ziedonis Vilcins ja Läti WWFi ekspert Magda Jentgena.