november 2018

Video ja karu näopilt Ahto Täpsi

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkas         Bucephala clangula

Sukelpartidest sõtkad pesitsevad meie siseveekogude metsasematel aladel, aga vähearvukalt, hinnanguliselt kuni viis tuhat paari.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Metsvint

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Fotod Arne Ader

Talvituvad paakspuuvaksikud. Piusa koobastik

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Paakspuuvaksik        Triphosa dubitata

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel

Urvalind         Carduelis flammea

Veidi kenamate hilissügiseste ilmadega, kui lühikeste päevade ajal veidikenegi hulkuma trehvame võime pea täiesti raagus puistus ka linnusalkade liikumisi märgata.

Urvalinde kohtamegi vaid läbirände ajal alates oktoobrikuust kuna vaid paaril korral on meil urvalinnud pesitsenud.

Ringi liigutakse nii salkades, kui parvedes, kus vahel kogunisti tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Hiite Maja annab teada

Üldarvestuse peaauhind Alari Talv

Püha puu kaob oma loomulikku rada

Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Püha puu kaob oma loomulikku rada pidi... Võibolla paarikümne aasta pärast pole seda puud enam. Hea pildilt vaadata-meenutada.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Nädala  tüüpiline  päevapilt

Püsisid  sompus  ja  udused  ilmad.  Sageli  oli  valgust  nii  napilt,  et  ka  päeval  põles  elektrivalgus  ruumides. 

Tööle  tuli  minna  ja  koju  tulla  pimedas.   

Päikest  oli  lühikeseks  ajaks  näha  ainult  esmaspäeval,  mis  kujunes  kogu  nädala  kõige  jahedamaks  päevaks.  Öösel  langes  siis  temperatuur  õhus  -1,4  kraadini  ja  päeval  tõusis  3,3  kraadini.   

Kõige  soojem  oli  ilm  kolmapäeval,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  7,0  kraadini  ja  ööselgi  oli  sooja  5,3  kraadi.   

Kuigi  taevas  oli  kogu  nädala  pilves,  kogunes  sademeid  ainult  1,8  mm. 

Talikülalistest  oli  linnas  näha  siidisabasid  ja  urvalinde.   

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat. Ebasoodsate olude ennetamiseks koguvad linnud rasva, kuid liigne kehakaal pärsib omakorda lennuvõimet ja suureneb riski langeda kiskja saagiks. Seega on vaja osata optimeerida ka talvist rasvavaru, eriti talve jahedas kliimas veetvatel lindudel nagu näiteks Suurbritannas talvitavatel metskurvitsatel (Scolopax rusticola).

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Šaakalikaamera asukohavalikuga on tõesti hästi läinud, senini ei ole möödunud veel päevagi, kus šaakalid poleks sattunud kordagi kaameravälja. Näib, et kaamera paikneb loomade raja ääres, millel nad patrullivad ööpäeva jooksul mitmeid kordi. Kui šaakalid vaateväljast kaovad on üsna pea platsis rebased ja vastupidi, nõnda nad siin pimedas “saevad.” Väike maius kivi taga pakub neile huvi ja aitab muidugi elukatel siin pisutki kauem paigal püsida. 

Keskkonnaamet annab teada

Foto Uku Paal

Mudanepp

Mudanepp     Lymnocryptes minimus

Tänu soode kaitsele ja taastamisele leiti Eesti suurematest siirdesoodest haruldast mudaneppi

OÜ Xenus andis Keskkonnaametile üle inventuuri tulemused, mis esmakordselt ajaloos annavad usaldusväärse ülevaate Eestis pesitsevate II kaitsekategooriasse kuuluvate mudaneppide arvukusest ja levikust.