november 2018

Kutsub Marko Valker, www.silmalk.ee

Silma Õpikoda kutsub lapsi suvelaagritesse

Silma Õpikoda kutsub lapsi ja noori osalema meie looduslaagrites. Oleme looduslaagreid korraldanud juba üheksa aastat. Sel suvel saavad noored valida nelja põneva teema vahel: „Loodusfotograafia”, „Kalad ja linnud”, „Putukad” ning „Matkatarkuste laager”.

Õpikoja laagrite eesmärgiks on suurendada laste loodushuvi, pakkudes neile palju toredaid emotsioone. Selle kõrval saab laps juurde palju uusi sõpru ning arendab oma meeskonnatöö oskusi.

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet annavad teada

Fotod Arne Ader

Poruni jõgi. Poruni põlismets

Jõustus looduskaitseseaduse muudatus, millega loodi uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark – Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Alutaguse rahvuspargi loomisele mõeldi 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark, mis kahjuks mõtteks jäi.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Jakob ja Wilhelm Grimm "Punamütsike". Eesti Kirjastus, Tallinn,1943. Tõlkinud Lea Nurkse ja illustreerinud Uno Martin.

Mäletate muinasjuttu punamütsikesest? Ma loodan ikka, et mäletate. Kuigi uue aja tehnoloogiaimed ja uued elukombed teevad selle muinasjutu tänapäeval ehk isegi laste jaoks veidi arusaamatuks.

Mis haige vanaema  paksu metsa sees? Vanaema elab ju naabertänaval või linnas, kusagil korterite rägastikus või paremal juhul aedlinnas.

Just selline mõttekäik jooksis mu peast läbi, kui istusin Looduskosmeetika seminaril, kus räägiti peaasjalikult meie looduskosmeetika turundamisest välismaale.

Kümme aastat on tänapäeval tegelikult maru pikk aeg.  Looduskalendri foorumi sünnipäevaks loetakse 24. novembrit.

Parimad soovid sümpaatsele rahvusvahelisele huviliste kogukonnale, kes Eesti looduses toimuvale kaasa elavad ja pole paljuks pidanud meie kodumaad külastada.

Õnnitlused!

 

10 aastat Looduskalendri foorumit – kuidas kõik alguse sai? - LINK

Meenutusi Looduskalendri foorumi algusest 10 aastat tagasi - LINK

Millistest riikidest on pärit aktiivselt osalevad LK foorumi liikmed?

Andmed pärinevad möödunud suvest ja on kaardil värviga tähistatud?

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Veebikaamera vahendusel saame taas vaadata looduslike jõeforellide (Salmo trutta morpha fario) tegemisi väikese ojakese lühikesel lõigul, mis ongi tiikide vahel voolavas ojas ainuke neile kaladele sobilik kudemispaik.

Video Karl Adami, www.karladami.com/et/

Foto Arne Ader

 

 

Harilik leethiir ehk leethiir       Myodes glareolus

 

Leethiired tegutsevad usinamalt hämaruse saabudes, aga praeguse vähese silmavalguse ja halli ilmaga ka päevasel ajal.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

Fotod Arne Ader

Lumimari

 

Harilik lumimari        Symhporicarpos albus

 

Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.

Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).

Fotod Arne Ader

Sinikael-part

 

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

 

Peaaegu kogu veelindude jahihooaja olid kõik sinikaelad kandmas sarnast, varjumiseks sobivamat sulestikku.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

 

Kui novembri alul paistsid šaakalid veel välja üpris „kõhnad“, siis eileöises videos näevad loomad välja hästitoidetud ja täitsa ümarad vastses talvekasukas.

Hoolimata ahvatlusest ei hooli ettevaatlikud loomad peibutistest sest liigi geneetilises mälus on mälestused, kuidas neid on peibutistele lisatud mürkidega põlistel asualadel hävitatud.

Foto Arne Ader

Tuttvart

 

Tuttvart     Aythya fuligula

 

Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.

Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.

Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.

Koostatud Keskkonnaameti ja EJS andmetel

Keskkonnaamet kinnitas septembris sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 5575 isendit.

Eesti jahimehed on etteantud mahust küttinud 31. oktoobri seisuga 1487 metssiga. Metsadest on leitud 32 metssea korjust, mis on maetud ja hukatud seakatku tunnustega 19 isendit.

Tabel: Keskkonnaamet

Siiani on enim metssigu kütitud Hiiumaal (455 isendit), kuhu siiani pole Eestis seakatk jõudnud. Väikseim küttimisaktiivsus on Põlvamaal, kus on oktoobri lõpu seisuga kütitud vaid 25 metssiga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jugapuu  marikäbidega 

Nädal  algas  sajuste  ilmadega.  Kõige  vihmasem  oli  teisipäev,  kui  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  12  mm.  Päeval  võis  näha  põldudel  tallatud  kohtades  siis  veeloike,  mis  aga  sinna  kauaks  püsima  ei  jäänud. 

Ööd  püsisid  soojad  ja  miinuskraade  nädala  jooksul  õhus  ei  esinenud.  Kõige  madalamale  (+1,9  kraadini)  langes  õhutemperatuur  pühapäeva  õhtul.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  esmaspäevast  pühapäevani  6...8  kraadini,  esmaspäeval  ainult  nelja  kraadini. 

Päikest  enamast  päeval  näha  ei  olnud  või  piilus  ainult  mõneks  minutiks  pilvede  vahelt.  Kõige  päikselisemaks  kujunes  pühapäev,  kui  päike  paistis  ilmajaama  andmetel  2,5  tundi.