november 2018

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Šaakalikaamera asukohavalikuga on tõesti hästi läinud, senini ei ole möödunud veel päevagi, kus šaakalid poleks sattunud kordagi kaameravälja. Näib, et kaamera paikneb loomade raja ääres, millel nad patrullivad ööpäeva jooksul mitmeid kordi. Kui šaakalid vaateväljast kaovad on üsna pea platsis rebased ja vastupidi, nõnda nad siin pimedas “saevad.” Väike maius kivi taga pakub neile huvi ja aitab muidugi elukatel siin pisutki kauem paigal püsida. 

Keskkonnaamet annab teada

Foto Uku Paal

Mudanepp

Mudanepp     Lymnocryptes minimus

Tänu soode kaitsele ja taastamisele leiti Eesti suurematest siirdesoodest haruldast mudaneppi

OÜ Xenus andis Keskkonnaametile üle inventuuri tulemused, mis esmakordselt ajaloos annavad usaldusväärse ülevaate Eestis pesitsevate II kaitsekategooriasse kuuluvate mudaneppide arvukusest ja levikust.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Puuvõrad

Kodus arvuti taga istudes tundub mulle alati, et olen nii vajalik inimene, et ei või hetkekski levipiirkonnast lahkuda. Äkki on mind kellegil vaja? Aga mingil hetkel ütleb süda, et... nüüd! Kõik! Kao linnast! Ja siis sõidan maakoju või allikaretkedele.

Eelmise nädala keskpaigas, kui töödekuhi oli kasvanud üle pea, haarasin nagist sooja jope, panin matkasaapad jalga ja kadusin.

Aga maastik, mis mõni nädal tagasi oli roheline ja metsane, on äkki saanud läbipaistvaks. Puude lehed on langenud, järgi on vaid puuderahva pikad mustjad soonilised käed.

Video Ahto Täpsi

Metsnugis       Martes martes

Saledat metsnugist võib suuruselt võrrelda kassiga: keskmine kaal võiks olla veidi üle kilo, nagu loomariigis enamalt jaolt kombeks on emasloomad isastest veidi kergemad.

Teistest meie kärplastest ollakse veidi suuremad ja pikemate jalgadega.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Nädalapäevad tagasi esmakordselt Eestis vaadeldud uut linnuliiki veisehaigrut vaadeldi ka 9. novembril Muhus.

Pühapäeval, 4. novembril pildistas linnuvaatleja Marco Purovesi Saaremaal Salme alevikus Eestis seni vaatlemata veisehaigrut. Vaatamata järgnevatel päevadel toimunud otsingutele, lähiümbrusest veisehaigrut uuesti üles ei leitud.

Täna, 9. novembril nägi loodusehuviline Bert Holm veisehaigrut aga Muhu saarel Lõetsa külas. Kuna veisehaigur eksib Põhja-Euroopasse harva, võib oletada, et Salmes ja Lõetsal vaadeldi sama isendit.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Laanepüü       Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad. Aasta läbi tegutsevad linnud pesapaiga läheduses - kuuse-segametsas, kus kavavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud, mille pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse.

Septembris ja oktoobris toimunud sügisese „mängu“ ajal moodustunud püüpaarid võivad vahel kokku jääda kogu talveks.

Möödunud suvised noorlinnud sarnanevad pärast sügisest sulgimist juba vanalindudele.

Video Ahto Täpsi

Näeme, kuivõrd aeglane ja ka ettevaatlik on roomaja liikumine

Harilik rästik ehk rästik         Vipera berus

Eestis tunti ja tähistati ussimaarjapäeva ehk „usside magama minemise päeva“ juba 16. sajandil ikka 8. septembril, mis pühana jäi unustusehõlma vast möödunud sajandi alul.

Mitmed tuttavad on viimase paari nädala jooksul rästikuid liikumas kohanud ja oleme vaaginud põhjuseid sest kõike kliimasoojenemise „kraesse“ ajada tunduks veidi lapsik.

Tartu loodusmaja tähistab 9. novembril 2018 algusega kell 18:00 oma 65. sünnipäeva.

Sünnipäevast võtavad osa loodusmaja sõbrad, õpilased, lapsevanemad, endised töötajad ja vilistlased. Meeleolukal sügisõhtul meenutatakse looduskoolis toimunud ettevõtmisi, mängitakse Rooside sõda, kuulatakse ansambel Sirgutii esinemist, vaadatakse vilistlaste lavastust Juhani Püttsepa lugude ainetel, nauditakse suupisteid. Kohapeal sünnib osalejate fotopanuse abil looduskooli ajatelg.

Sünnipäevapidustuste raames toimus 8. novembril Loodusmaja huvikooli traditsiooniline sügiskonverents, mis algas PhD Tuul Sepa loenguga „Kuidas mõista lindude keelt?“ ning jätkus elurikkuse teemaliste õpilaste poolt peetavate lühiettekannetega. 

Fotod Vikipeedia ja Arne Ader

Isaslind

Tõmmuvaeras         Melanitta fusca

Vaiksete ilmadega näeme mererannast ujuvaid ja toituvaid vaeraparvi kuni novembri lõpuni, aga talvitujaid võib üpris arvukalt ka Liivi lahele jääda.

Hilised rändurid olid ka hilised pesitsejad oma „päriskodus“ – Põhja-Jäämere äärsetes tundrates, kus tänavuaastane põlvkond lennuvõimestus neil alles paari kuu eest. Ka meil pesitsesid tõmmuvaeraid mõnedel laidudel, aga vähearvukalt. Nad on samuti ohualdis liik nagu eile tutvustatud aulid.

Fotod Arne Ader

Metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Novembrikuus nähtud metskitsed kannavad juba olenemata soojadest ilmadest talviselt hallikaspruuni, valge sabapeegliga kasukat. Kes karvavahetusega veidi hilisemaks jäänud see näeb teistest veel sutsu tumedam välja.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merivardid

Merivart        Aythya marila

Merivardid pesitsesid tundraaladel, Läänemere saarte asurkond on väga napiks jäänud ja meil väikesaartel pesitsetakse juhuslikult st mõnda üksikut pesakonda.

Merivarte võime kohata nende peatuspaikades ja seda nii rannikul, kui mandri veekogudel. Tegu on sukelpartidega, kes toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga parema puudusel ka veetaimedest.

Fotod Arne Ader

Aul

Aul        Clangula hyemalis

Ränne küll, aga meile jäädakse ka arvukalt talvituma – olenevalt muidugi talvest ja jääoludest. Aule võib meie rannikumeres talvituda sada kuni seitsesada tuhat lindu, kuid aastate eest oli aule kordades rohkem.

Lihtsalt teadmiseks, et aule peetakse üleilmselt ohustatud liigiks alates 2012 aastast. Kui tänavu võis meilt läbi rännata umbes veerand miljonit auli, siis sajandivahetusel oli selline number mõnel parimal rändepäeval. Enim ohustab linde õlireostus, mis rikub nende sulestiku veepidavuse ja võib viia hukule mõne päeva jooksul.