november 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jugapuu  marikäbidega 

Nädal  algas  sajuste  ilmadega.  Kõige  vihmasem  oli  teisipäev,  kui  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  12  mm.  Päeval  võis  näha  põldudel  tallatud  kohtades  siis  veeloike,  mis  aga  sinna  kauaks  püsima  ei  jäänud. 

Ööd  püsisid  soojad  ja  miinuskraade  nädala  jooksul  õhus  ei  esinenud.  Kõige  madalamale  (+1,9  kraadini)  langes  õhutemperatuur  pühapäeva  õhtul.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  esmaspäevast  pühapäevani  6...8  kraadini,  esmaspäeval  ainult  nelja  kraadini. 

Päikest  enamast  päeval  näha  ei  olnud  või  piilus  ainult  mõneks  minutiks  pilvede  vahelt.  Kõige  päikselisemaks  kujunes  pühapäev,  kui  päike  paistis  ilmajaama  andmetel  2,5  tundi.   

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vooremägi

Kas olete vaadanud, kui ilus on praegu suvelõpul külvatud orasepõld. Ja veel lähemalt – kui õrnad ja lainjalt voogavad on need oraselehed, mis kõik ühest kohast välja võrsuvad, kui suur on see roheline põllupuhmas ning milline korrapära ja reastus on neis orasepuhmastes. Ja see tulevase vilja aura, mis nende rohepuhmaste kohal.

Kaunid on ka need suurte silmadega kitsekesed, kes seda smaragdrohelist orast krõmpsutamas käivad. Kuidas möödujat silmates nad hetkeks kangestuvad, siis otsekui ringmängus ringisebides arutavad, mida nüüd teha ja kuidas siis hüpetega kogu karjaga valgeid tagumikke välgutades jalga lastakse. Aga küllap märkate, et kitserahvas pole enam suviselt ruuge, vaid karvkate on sügiseselt hall, nagu see võsa, kuhu nad siirduvad.

Fotod Arne Ader

Rohukosklad nändel

Rohukoskel        Mergus serrator

Jääkoskel            Mergus merganser

Video Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Tundub üpris tavalise iga aastase sügisese vaatepildina, kuidas kabrad orasel maiustavad. Videole jäänud sokk kannab talvekarvast hoolimata veel sarvi, aga osa liigikaslaseid on juba nudid.

Kirjutasime kitsede elukorraldusest veidi enam, kui nädal tagasi: LINK

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Taas on lopsakas hein oma vägevuse kaotanud ja maadligi madalamaks vajunud. Puude lehed on langenud raske kihina maale ja loonud suurepärase sillutise metsaretkedeks. Vaevarikkad sääse- ja parmuajad on läbi ja nüüd on aeg looduse kaunimaid kohti avastada.

Kõige parem allikate otsimise aeg ei ole veel siiski käes, sest maa ei ole külmunud ja pole esimest härmalund, mis näitaks kätte maapinna soojemad kohad, aga esimese allikaretke ma möödunud pühapäeval tegin.

Marek Laimets

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekuked sulgisid hilissuvel ja kannavad juba septembrist silmatorkavat hundsulestikku. Musta sulestikuga linnu kukal, kael, osa selga, puguala ja sabasuled on värvikalt metalliläikelised, mida paraku udune sügisene varahommik ei lase videos välja paista.

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekoskel         Mergellus albellus

Alustame meil talvituvate kosklate hulgast kõige väiksematest ja vähemarvukatest.  

Meil väikekosklad ei pesitse ja ka läbirändajate aeg hakkab tasapisi otsakorrale jõudma, talvituma jääjate arvukus pole eriti suur - olenedes muidugi jääoludest.  Väikekosklaid võime kohata nii lääneranniku merelahtedel, kui meie sisevete suurematel järvedel, aga ka jõgedel.