november 2018

Kümme aastat on tänapäeval tegelikult maru pikk aeg.  Looduskalendri foorumi sünnipäevaks loetakse 24. novembrit.

Parimad soovid sümpaatsele rahvusvahelisele huviliste kogukonnale, kes Eesti looduses toimuvale kaasa elavad ja pole paljuks pidanud meie kodumaad külastada.

Õnnitlused!

 

10 aastat Looduskalendri foorumit – kuidas kõik alguse sai? - LINK

Meenutusi Looduskalendri foorumi algusest 10 aastat tagasi - LINK

Millistest riikidest on pärit aktiivselt osalevad LK foorumi liikmed?

Andmed pärinevad möödunud suvest ja on kaardil värviga tähistatud?

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Veebikaamera vahendusel saame taas vaadata looduslike jõeforellide (Salmo trutta morpha fario) tegemisi väikese ojakese lühikesel lõigul, mis ongi tiikide vahel voolavas ojas ainuke neile kaladele sobilik kudemispaik.

Video Karl Adami, www.karladami.com/et/

Foto Arne Ader

 

 

Harilik leethiir ehk leethiir       Myodes glareolus

 

Leethiired tegutsevad usinamalt hämaruse saabudes, aga praeguse vähese silmavalguse ja halli ilmaga ka päevasel ajal.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

Fotod Arne Ader

Lumimari

 

Harilik lumimari        Symhporicarpos albus

 

Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.

Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).

Fotod Arne Ader

Sinikael-part

 

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

 

Peaaegu kogu veelindude jahihooaja olid kõik sinikaelad kandmas sarnast, varjumiseks sobivamat sulestikku.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

 

Kui novembri alul paistsid šaakalid veel välja üpris „kõhnad“, siis eileöises videos näevad loomad välja hästitoidetud ja täitsa ümarad vastses talvekasukas.

Hoolimata ahvatlusest ei hooli ettevaatlikud loomad peibutistest sest liigi geneetilises mälus on mälestused, kuidas neid on peibutistele lisatud mürkidega põlistel asualadel hävitatud.

Foto Arne Ader

Tuttvart

 

Tuttvart     Aythya fuligula

 

Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.

Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.

Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.

Koostatud Keskkonnaameti ja EJS andmetel

Keskkonnaamet kinnitas septembris sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 5575 isendit.

Eesti jahimehed on etteantud mahust küttinud 31. oktoobri seisuga 1487 metssiga. Metsadest on leitud 32 metssea korjust, mis on maetud ja hukatud seakatku tunnustega 19 isendit.

Tabel: Keskkonnaamet

Siiani on enim metssigu kütitud Hiiumaal (455 isendit), kuhu siiani pole Eestis seakatk jõudnud. Väikseim küttimisaktiivsus on Põlvamaal, kus on oktoobri lõpu seisuga kütitud vaid 25 metssiga.