november 2018

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vooremägi

Kas olete vaadanud, kui ilus on praegu suvelõpul külvatud orasepõld. Ja veel lähemalt – kui õrnad ja lainjalt voogavad on need oraselehed, mis kõik ühest kohast välja võrsuvad, kui suur on see roheline põllupuhmas ning milline korrapära ja reastus on neis orasepuhmastes. Ja see tulevase vilja aura, mis nende rohepuhmaste kohal.

Kaunid on ka need suurte silmadega kitsekesed, kes seda smaragdrohelist orast krõmpsutamas käivad. Kuidas möödujat silmates nad hetkeks kangestuvad, siis otsekui ringmängus ringisebides arutavad, mida nüüd teha ja kuidas siis hüpetega kogu karjaga valgeid tagumikke välgutades jalga lastakse. Aga küllap märkate, et kitserahvas pole enam suviselt ruuge, vaid karvkate on sügiseselt hall, nagu see võsa, kuhu nad siirduvad.

Fotod Arne Ader

Rohukosklad nändel

Rohukoskel        Mergus serrator

Jääkoskel            Mergus merganser

Video Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Tundub üpris tavalise iga aastase sügisese vaatepildina, kuidas kabrad orasel maiustavad. Videole jäänud sokk kannab talvekarvast hoolimata veel sarvi, aga osa liigikaslaseid on juba nudid.

Kirjutasime kitsede elukorraldusest veidi enam, kui nädal tagasi: LINK

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Taas on lopsakas hein oma vägevuse kaotanud ja maadligi madalamaks vajunud. Puude lehed on langenud raske kihina maale ja loonud suurepärase sillutise metsaretkedeks. Vaevarikkad sääse- ja parmuajad on läbi ja nüüd on aeg looduse kaunimaid kohti avastada.

Kõige parem allikate otsimise aeg ei ole veel siiski käes, sest maa ei ole külmunud ja pole esimest härmalund, mis näitaks kätte maapinna soojemad kohad, aga esimese allikaretke ma möödunud pühapäeval tegin.

Marek Laimets

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekuked sulgisid hilissuvel ja kannavad juba septembrist silmatorkavat hundsulestikku. Musta sulestikuga linnu kukal, kael, osa selga, puguala ja sabasuled on värvikalt metalliläikelised, mida paraku udune sügisene varahommik ei lase videos välja paista.

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekoskel         Mergellus albellus

Alustame meil talvituvate kosklate hulgast kõige väiksematest ja vähemarvukatest.  

Meil väikekosklad ei pesitse ja ka läbirändajate aeg hakkab tasapisi otsakorrale jõudma, talvituma jääjate arvukus pole eriti suur - olenedes muidugi jääoludest.  Väikekosklaid võime kohata nii lääneranniku merelahtedel, kui meie sisevete suurematel järvedel, aga ka jõgedel.

Video ja karu näopilt Ahto Täpsi

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkas         Bucephala clangula

Sukelpartidest sõtkad pesitsevad meie siseveekogude metsasematel aladel, aga vähearvukalt, hinnanguliselt kuni viis tuhat paari.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Metsvint

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Fotod Arne Ader

Talvituvad paakspuuvaksikud. Piusa koobastik

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Paakspuuvaksik        Triphosa dubitata

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel

Urvalind         Carduelis flammea

Veidi kenamate hilissügiseste ilmadega, kui lühikeste päevade ajal veidikenegi hulkuma trehvame võime pea täiesti raagus puistus ka linnusalkade liikumisi märgata.

Urvalinde kohtamegi vaid läbirände ajal alates oktoobrikuust kuna vaid paaril korral on meil urvalinnud pesitsenud.

Ringi liigutakse nii salkades, kui parvedes, kus vahel kogunisti tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Hiite Maja annab teada

Üldarvestuse peaauhind Alari Talv

Püha puu kaob oma loomulikku rada

Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Püha puu kaob oma loomulikku rada pidi... Võibolla paarikümne aasta pärast pole seda puud enam. Hea pildilt vaadata-meenutada.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Nädala  tüüpiline  päevapilt

Püsisid  sompus  ja  udused  ilmad.  Sageli  oli  valgust  nii  napilt,  et  ka  päeval  põles  elektrivalgus  ruumides. 

Tööle  tuli  minna  ja  koju  tulla  pimedas.   

Päikest  oli  lühikeseks  ajaks  näha  ainult  esmaspäeval,  mis  kujunes  kogu  nädala  kõige  jahedamaks  päevaks.  Öösel  langes  siis  temperatuur  õhus  -1,4  kraadini  ja  päeval  tõusis  3,3  kraadini.   

Kõige  soojem  oli  ilm  kolmapäeval,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  7,0  kraadini  ja  ööselgi  oli  sooja  5,3  kraadi.   

Kuigi  taevas  oli  kogu  nädala  pilves,  kogunes  sademeid  ainult  1,8  mm. 

Talikülalistest  oli  linnas  näha  siidisabasid  ja  urvalinde.   

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat. Ebasoodsate olude ennetamiseks koguvad linnud rasva, kuid liigne kehakaal pärsib omakorda lennuvõimet ja suureneb riski langeda kiskja saagiks. Seega on vaja osata optimeerida ka talvist rasvavaru, eriti talve jahedas kliimas veetvatel lindudel nagu näiteks Suurbritannas talvitavatel metskurvitsatel (Scolopax rusticola).