Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.
Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani.
Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Kliima soojenemisega kasvab taastuvate energiaallikate kasutamise tähtsus ning üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks on tuuleenergia. Siiski, kui tuulepargid paigutada ebasobivasse kohta, on nad suureks ohuks nii nahkhiirtele kui ka lindudele – lisaks tuulikutega kokku põrkamisele võib lindudele kahju tuua ka nende jaoks olulisel alal asuva tuulepargi vältimine.
Virtsu tuulepark / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Kuvatõmmis veebikaamerast Balistar, LK foorumist
Harilik ilves Lynx lynx
Täna sai kaamerasüsteem Elistveres maha võetud.
Täname tegijaid, vaatajaid ja LK foorumit. Ehki kaamerapilti sai edastatud loomapargi ilveste aedikust saime aasta jooksul veidi ettekujutust ilveste elukorraldusest.
Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Kõige sagedamini on jõudnud uued liigid Maarjamaale ikka inimese tahtlikul või mittetahtlikul kaasaaitamisel, vähe on aga neid, kes saabuvad siia loomulikul viisil laiendades oma leviala. Üks selline uusasukas loomade seas peale üllatuslikku šaakalit tuleb kalariigist.
Eelmisel aastal viiendat korda toimunud suvine aialinnupäevik oli igas mõttes rekordiline: 959 inimest tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.
Keskkonnaamet annab teada
Kevadrändel hanesid pildistas Aimar Rakko
Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid
Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist
Keskkonnaamet alustas Eestis pesitsevate ja siit massiliselt läbi rändavate hanede ja laglede ohjamise paremaks korraldamiseks tegevuskava koostamist.
Tegevuskava on suunatud hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks. Eestis peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Metskitsed lahkumas rapsipõllult, pildistas Tiit Keppart
Nädala esimesel poolel olid ilmad soojad. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 2...3 kraadini.
Lund jäi korrast vähemaks ja kesknädalaks tekkisid põldudele esimesed väiksed mustad laigud. Soojakraadidega tihenenud ja vesiseks muutunud lumi külmus öiste miinuskraadidega nii kõvaks, et kandis hommikuti inimest peal.
Kõrvalteed olid jäised ja väga libedad, päeval pealt vesised.
Kolmapäeval sadas vihma, õhtupoolikul lörtsi ja lund. Lumehood jätkusid öösel.
Neljapäeval maksimaalne õhutemperatuur enam plusspoolele ei ulatunud. Lisaks puhus iiliti ligi 16 m/s ulatuv tugev tuul, mis sundis õues olles varjulisemaid kohti otsima.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruari südaööni: LINK
Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 27. veebruaril kell 14.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis infopäeva, kus tutvustab hiljuti lõppenud projektide tulemusi ja annab ülevaate päevakajalistest teemadest.
Infopäeval räägivad ornitoloogid metsalindude arvukuse muutustest viimastel kümnenditel ja nende muutuste põhjustest. Joosep Tuvi tutvustab Natura linnualade inventuuride hetkeseisu, tegevusi ja tulevikuplaane. Renno Nellis annab ülevaate hiljuti valminud vabatahtlike vaatlejate osalusel põhinevate linnuseirete analüüsist. Veljo Volke räägib, milline on hetkeseis kevadise linnujahi osas. Päevakava on manuses.
Infopäevale on oodatud ametnikud, teadlased, keskkonnaorganisatsioonide töötajad, üliõpilased ja teised huvilised.
Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Lumikelluke (www.loodusemees.ee)
Veendunud aiainimesena hakkan mina kevadet otsima ikka maast. Ja eelmisel nädalal kihutas lumikate meeletu kiirusega olematusse. Selle alt sulas välja igasugust rohelist, sigrisagrilised raudrohulehed, nurmikalibled ja... täiesti toekad rohelised võilillelehed, millel väike õienupsukegi kaenlas. Hang selle rohelise ilu kõrval on siiski põlvekõrgune ja aegajalt tõmbab pakane talle pehme lumeteki peale. Kuid kevadpäikese kuumad kiired suudavad lume sulatada ka miinuskraadides.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.
Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.
Noore isahundi aitas õhtuhämaruses uuesti metsa Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimehed ja hundiuurija Marko Kübarsepp.
Fotod: Eero Nõmm ja Marko Kübarsepp
Vabariigi sünnipäeva eel rõõmustas meid südamlik lugu; 21.veebruari varahommikul tegid tublid noormehed rahvusloomale suure heateo ning päästsid Pärnumaal Sindi paisu juures jäisesse jõkke lõksu jäänud hundi. Uudis sellest jõudis 22. veebruaril ka BBC uudistekanalisse, milles suure levikuga uudistekanal andis põhjaliku ülevaate võsavillemi päästeoperatsioonist ning märkis ka ära, et hunt on alates 2018. aastast Eesti rahvusloom.
Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee
Hääd soovid Eestile!
Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ja samal päeval avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ning demokraatlik Eesti Vabariik.
Täna on Meie rahvuspüha!
Jaan Einasto – 90!
23. veebruaril tähistab oma 90. sünnipäeva akadeemik Jaan Einasto, kelle mõju maailma teaduse arengule on võimatu üle hinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku sarnane ruumjaotus ja tumeaine vajalikkus jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.
Õnnitleme!
Mõne aasta tagune lühike akadeemiku loeng:
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
