märts 2019

Sissejuhatus Renno Nellis
Ülekande võimaldavad Televõrk ja EENet

  //-->

Eesti Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kiivitajate rändeparv  ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja sookure kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb saata aadressile: feno@eoy.ee

Sisestada rakenduses Legulus (https://legulus.tools/#/) või andmebaasis PlutoF (https://plutof.ut.ee/).

Keskkonnaamet tuletab meelde

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Kodukakk Klaara pesapakus

Lindude pesitsusperioodiks peavad olema metsatööd tehtud

Ohustatud linnuliikide pesitsusaja alguse tõttu tuletame metsamajandajatele meelde, et raietööd, sh metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema kooskõlas neile metsateatises antud tingimustega.

Looduses on näha esimesi kevade märke. Kassikakk, karvasjalg-kakk ja merikotkas alustasid pesitsemist juba veebruaris. Märtsis alustasid pesa kohendamist händkakk, kodukakk, kanakull, varsti ka rähnid.

Keskkonnaministeerium kutsub kandidaate esitama

Foto Urmas Tartes

Aeg on taas tunnustada silmapaistvamaid looduskaitsjaid

Keskkonnaministeerium ootab kuni 15. aprillini ettepanekuid, keda tänavu autasustada Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga ja keda Eesti looduskaitse märkidega.

20. augustil möödunud aastal alustas tollal Greta Thunberg Rootsi parlamendihoone juures nn „koolistreiki“ eesmärgiga pöörata tähelepanu maailmas toimuvatele kliimamuutustele.

2018. aasta novembris esines Greta kõnega  TEDx Stockholmi konverentsil, kus rääkis kliimamuutuste vastu võitlemise olulisusest maailmas.

Greta esinemine:

Elf kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallvares püüab rohukonna ( www.loodusemees.ee )

Eestimaa Looduse Fond kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid osalema konnade teemalisele luulevõistlusele “Hüppav konn”. Parimatele luuletajatele jagame auhindu ja parimad tööd kanname ette rahvusvahelisel konnapäeval Tallinna loomaaias.

Tingimused:

Veebikaamera kuvatõmmised W. Zwar

Mäger hirvede söödaplatsil

Mäger       Meles meles

See mäger liigub tavapäraselt pimedal ajal, olles toitumisretkel.

Talvisel ajal käidi soojemate ilmadega urgudest väljas, aga siis ikka kusagil pesa läheduses. Sagedamini päevasel ajal „värsket õhku“ hingamas ja võimalusel endid „päikesele näitamas“.

Talvega on mägrad tugeva saleduskuuri läbi teinud: täiskasvanud loom kaalub praegu napilt üheksa kilo.

Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

Järjekorras 25. aasta lind öösorr on varjatud eluviisidega lind, kes tegutseb peamiselt pimedas ning jääb sageli salapäraseks. Öösorr viibib praegu talvitusaladel Kagu- ja Lääne-Aafrikas ja naaseb Eestisse aprilli lõpus.

Männikutes elav rästa suurune kirju lind eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult ja sulandub ümbritsevasse keskkonda, mistõttu on öösorri näinud vähesed. Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel.

Aasta linnuga saab tutvuda veebilehel: 

www.eoy.ee/oosorr

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvituva pehmekoore vastne lumel

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik ja väga tuuline. Puhanguti ulatusid maksimaalsed tuulekiirused kõigil nädalapäevadel 10 m/s või üle selle, teisipäeval iiliti 15 ja laupäeval 17m/s.

Esmaspäevast neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinuspoolel. Öösiti külmetas ja päeviti sulatas, mis muutis teed libedaks.

Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja sajused. Rohkesti tuli vihma, lörtsi ja lund teisipäeval. Erilist lumeuputust (nagu loodepoolses Eestis) siinkandis ei tekkinud, kuna suur osa sademetest sadas maha vihmana.

Kolmapäeva ööseks ilm selgines ja õhk jahtus -13,9 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaidlused lindude talvise toitmise kasu ja kahju üle on lõputud ja tänaseni ei ole sellele ühest vastust. Lisatoitmise kasuks räägib lindude suurem talvine ellujäämus, oluline on ka positiivset emotsiooni loov inimeste vahetu kontakt loodusega. Muide, lindude talvine toitmine on konkurentsitult populaarseim loodusega seotud tegevus tänapäeva ühiskonnas, arvatakse, et koguni pooltes läänemaailma majapidamistes pakutakse lindudele lisatoitu. Toitmise negatiivseks küljeks on võimalik haiguste levik lindude seas toidumajade kaudu ja viimaste läheduses suurenev kisklus; põhjalikumalt saab lindude lisatoitmisest lugeda siit.

Video salvestas Ahto Täpsi

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Muutlikud ilmad, maha sadanud kerge lumikate annab lühikeses ajavahemikus värsket jäljeraamatut uurida – mis siis metsas toimub?

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Talvetaat klopib praegu oma lumekotti tühjaks, vihma sekka lendab ülisuuri räitsakaid. Ja siis hakkab mees pikkade sammudega põhja poole minema.

Möödunud nädala portsakas lund, mis esmalt Tartusse maha kukutati ja siis ka teisipäeval Tallina hangedesse mässis, oli tegelikult inimliku kannatuse piir. Ja mitte ainult inimeste. Kolmapäeval Tallinna Ülikooli ees jäi mulle silma hekist paistev must sähvatus. Kui kummardusin vaatama, kes seal siis hange taga oma linnuasju ajab, siis vaatas mulle nördinult otsa üsna hallmust musträsta ema. Ei kuldset isaslinnu nokka, ega kuldset silmarõngast. Ja see üdini talvehall tegelane otsekui kostis: „No mis sa vaatad? Ei ole ma kuldnokk! Ei ole kevadekuulutaja! Ja kus siin hange taga sinu arvates see kevad olema peaks?“

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha.

Näiteks 2017. aasta märtsis vaadeldi üle Eesti toitmiskohtade juures mitmesajast linnust koosnevaid siisikeseparvi. Sageli tegutsevad siisikesed koos sama pisikeste urvalindudega, neid kahte liiki saab kergesti eristada siisikesele omase rohekaskollase sulestiku järgi.

Fotod Arne Ader ja Wikipedia

Hiireviu ( www.loodusemees.ee)

Hiireviu                 Buteo buteo

Karvasjalg-viu ehk taliviu        Buteo lagopus