märts 2019

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Punahirv     Cervus elaphus

Kõik hirvepullid jäävad peatselt sarvituiks (mõni aasta veidi varem, vahel kröömike hiljem).

Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad nendest poole vähem. Hea teda, kui kaamerapildis mõlemat sugupoolt nägema trehvate. Pullide tüvepikkuseks küündib paar meetrini, õla kõrgus ikka üle meetri ehk sooline dimorfism on silmaga märgatav.

Videod salvestas Shanta, LK foorumist

Veidi enne kella poolt kaheksat näitas Klaara, et peapakus on neljas muna

Kodukakk      Strix aluco

Alustuseks munemise kuupäevad on: 16, 19, 22. ja 24. märts.

Alates 21-st kuupäevast on emaslind Klaara õhtu ja öö jooksul paar korda vaid lühiajaliselt pesapakust lahkunud, aga konte peab ju sirutama.

Isaslind Klaus on hauduvat emaslindu vaatajate meelest korralikult toitnud ja närilisi näikse ka see aasta olevat.

Kuidas Klaus teavitab, et toidukuller on saabunud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Olin tööga metsas õhtusse jäänud ja nii kuulsingi äkki, kuidas värbkakk tuututas metsas. Vilistasin vastu ja lind tuli metsaserva välja. Ilus ergas linnuke, kollased kullisilmad, kõver nokk ja konksus küünised. Nii ta videole jäigi…

Värbkakk     Glaucidium passerinum

Kui kodukakk Klaara tegemisi saame kaamera vahendusel jälgida, siis teiste kakulistega on lood keerulisemad. Aga kevadisel ajal on suuremaid kakulisi kena alates hämarast kuulamas käia ja kui õnne, siis ka lendamas näha. Värbkakud seevastu tegutsevad päevasel ajal ehk kuni hämarani – tegu ju Euroopa pisema kakuga, kes suuruselt vaid leevikese mõõtu.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Kaljo Põllu „Kahekesi“ sarjast „Kodalased“ (1973).

Eesti Kunstimuuseum.

Kevade algusest on mulle meelde jäänud üks pilt. Peipsi äärsest kodust. Pilt sõna otseses mõttes ja pilt ka vaatenurgana. Igal hommikul, kui trepist alla tulin, et minna kohvi tegema ja õue päikest tervitama, langes mu pilk Mikule kingitud Kaljo Põllu “Kodalaste” sarja graafilisele lehele “Kahekesi”. Ma ei tea, kuidas see meie peresse oli saanud, aga ta rippus teepoolsel palkseinal üsna pimedas nurgas. Talvisel ajal ma isegi natuke kartsin sellel laudkiigel hüppavaid paksus vammuses kodalasi ja seda vasakus nurgas istuva varese pilku. See oli talvise hämaruse ja halluse ning ajaseiskumise võrdkuju mu jaoks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Metsade vahel ja rabamaastikus, kus veel lund annab jäljeraamatut lugeda. Ilveste jooksuajal ongi jäljeridade kohtamise võimalus tõenäolisem. Ahto video annab olukorrast hea ülevaate, aga vaataja peab juba loomade toimetamisi endale ette kujutama. Üllatusena võib tunduda, kui kõrgele on loom roninud, et enda olemasolu liigikaaslastele teadvustada ja et lõhn ikka leviks…

Video salvestas AnSa, LK foorumist

Vesimutt ehk harilik vesimutt       Neomys fodiens

Vesimutt on karihiirlane, seega mitte segamini ajada vesiroti ehk mügriga. Mügride suurus ületab vesimutid umbes paar korda seega oluliselt kogukamad.

Videos tegutseval vesimutil on kehapikkust kuue sentimeetri ringis, lisandub samavõrra sabapikkust. Kaalu umbes kümmekond grammi, aga trehvad isegi poole suuremaid isendeid

Vesimutt on kaetud lühikese karvaga, mis seljal must, kõhualune valge ning on kohastunud veeeluks.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Kassikakk        Bubo bubo

Looduskalendri vaataja tunneb koheselt ära merikotkapaari pesakaamera asukoha. Talvel Kotkaklubi liikmed taastasid ja kindlustasid mullusel hooajal lagunenud pesapõhja, aga tänavu pesitsevad merikotkad oma  nn „teises pesas“ ja seega jääb tänavune merikotkakaamera ülekanne ära. Inimene ju püüab, aga loodus juhib.

Video Ahto Täpsi

Sookurg       Grus grus

Nädalavahetus on saabumas ja olgu see muutlik kevadilm milline tahes ikka kisub loodusesse. On mida näha, kuulda ja avastada.

Just rände aegu kohtame ja kuuleme neid kauneid ning graatsilisi, meie põlislooduse linde tegusemas. Pesitsusajal  tegutsetakse juba vaikselt ja peidulisemalt.

Videod salvestas Shanta, LK foorumist

Klaus kostitab õhtul vara pesale naasnud Klaarat saagiga

Kodukakk         Strix aluco

Kakuelu hakkas õhtul tavaliselt Klaara väljalennuga pesapakust, aga tunni möödudes oli emaslind pesal tagasi. Võis arvata, et saame munalisa. Klaus ausa jahimehena jagas saaki Klaaraga, mida videoklipist näha.

Tallinna loomaaed tähistab rahvusvahelist hülgepäeva

Reedel, 22. märtsil kell 16-18 tähistab Tallinna loomaaed rahvusvahelist hülgepäeva. Hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Loomaaias saab sel päeval proovida hülgenahas olemist ja jälgida loivaliste toitmist.

Video salvestas ja pildistas Ahto Täpsi

Kuklased      Formica sp

Meie tuntumaid punakaspruune metsasipelgaid, kuklasi, kes oma suuri kuhilpesasid okastes, okstest ja teistest taimeosadest rajavad elutseb nii metsades, kui niitudel viisteist liiki.

Laanekuklaste maapealsed pesad võivad küündida meetri kõrgusteks ja nendes elutsetakse varakevadest kuni sügiseni. Talvine aeg veedeti maaalustes pesakäikudes, mis võivad ulatuda mitme meetri sügavusele. 

Kuklased on umbes sentimeetri pikkused. Kõige nähtavamalt tegutsevad toimekad töösipelgad.

Fotod Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )

Rabahani       Anser fabalis

Rabahaned teevad meil vaid rändepeatuse, meil ei pesitseta. Pesitsusalad algavad Kesk-Soome soodest ja edasi põhja suunas.

Kevadrände aegu märtsis-aprillis peatuvad meil kümned tuhanded linnud, kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses või passitakse sobivat rändetuult. Lennupildis võime märgata tavalist „hanekolmnurka“, aga vahel lennatakse ka pikas rivis.

Hallhanesid märgati rändamas juba mõne nädala eest, aga nemad liiguvad kas väiksemate salkadena või isegi paaridena.

Video Kaja Blank

Tuhala nõiakaev 20. märtsil 2019

Kaev hakkab keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad ja see võin kesta ööpäevast mitme nädalani.

Tänasel päeval keedab kaev välja umbes kümme pangetäit vett minutis.

Looduse omnibuss korraldab täna ja homme õhtul retki Tuhala nõiakaevu keemist vaatama: LINK

Foto Arne Ader

Lumikelluke ( www.loodusemees.ee )

Kevadine pööripäev ehk võrdpäevsus.

Hetkel on öö ja päev võrdselt kaheteist tunni pikkused. Päevapikkust naudime nüüdsest üha pikemalt ja see toob naeratuse näole…

Päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kasvukohtades puhkevad õitsele lumikellukesed, haned rändavad, värvulisi lisandub iga saabuva päevaga ja tärkava looduse avastamise rõõmu jagub veel pikalt.

Kui õhusooja saab ööpäevaringselt olema üle null kraadi oleme jõudnud fenoloogilise varakevade algusesse.

Kevadet sõbrad!

Wikimedia Commons

Joonis: Przemyslaw Idzkiewicz