märts 2019

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Lilian Freiberg

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu juhataja Marju Kõivupuu selgitab:

„Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. Risti lõikab reeglina puusse lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku – ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid.“

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

Foto Arne Ader

Põldlõokesed ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Ilm oli igati sobiv, keskpäeval seitse soojakraadi, lisaks nõrk taganttuul. Ilmaprognoos pole järgmiseks nädalaks ränduritele just sobiv. Nädalavahetusel igat sorti sadu ja järgmise nädalala öötundideks  kuni kahekohalisi külmakraade, aga tulnud linnud on. Põldlõokeste põhiränne oleneb muidugi ilmadest, aga algab vast tosina päeva pärast, kestes paari nädala jagu.

Fotod Arne Ader

Hallhaned ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Lõunakaarte tuuled toovad meile rändlinde.

Varakevadine hallhanede ränne jääb vähemärgatavaks kuna saabutakse väikestes salkades, vahel ka paaridena sest hallhanepaare lahutab tavalisemalt vaid ühe osapoole hukkumine.

Hallhaned saabuvad meie läänerannikule ühtede varaseimate ränduritena, kes sisemaale satuvad harva. Tähelepanelikud ja ettevaatlikud linnud jäävad toituma orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele. Toitutaksegi maapinnal, harva vees ujudes.

Vastlapäeva looduses salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Künnivares ( www.loodusemees.ee )

Künnivares      Corvus frugilegus

Künnivaresed, suured ja märgatavad linnud on meil ühed varasemad kevadekuulutajad ja vähearvukad talvitujad. Kuid künnivaresed pole niivõrd igapäevased, kui nn paigalinnud - hallvaresed.

Tallinna Botaanikaaed annab teada, http://botaanikaaed.ee/

Kevadine orhideenäitus Tallinna Botaanikaaias on saanud oodatud sündmuseks lillesõprade, eriti aga orhideehuviliste seas. Orhideed on botaanikaaia uhkuseks olnud juba aastakümneid.
Näitusel on lisaks veetlevatele veenusekingadele väljas vapustavad vandad, kavalad katleiad, suurtsugu tsümbiidiumid ning mitut masti orhideehübriidid. Seltskonnale lisavad väärikust ning üliharuldased looduslikud orhideed maailma eri paigust.

Külastajatel on võimalik külastada näitust ka sellel nädalavahetusel, 8.-10. märtsini ja põnevaid orhideesid kaasa osta. Neid müüb botaanikaaia pikaajaline koostööpartner Flores Aed OÜ. Lisaks saab küsida nõuandeid orhideede kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt.

Eesti Ornitoloogiaühing ja ansambel Öösorr avaldasid täna laulu aasta linnust öösorrist.

Öösorr on varjatud eluviisiga lind, kes tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Ta saadab matkajaid sumedatel suveöödel ja seepärast on ka laul müstilisest ööst rabas.

Laulu sõnad ja viisi kirjutas Aare Pai, arranžeeris Sulliwan ning esitab ansambel Öösorr.

Foto ja video tegi Triin Leetmaa.

Laulu öösorrist saab kuulata ühingu YouTube'i kanalist: LINK
 

Pildistas Vello Keppart

Ilmateenistuse lumekaart

Paju urvad hakkasid valendama

Pajud         Salix

See nädal tõi lumised olud pea kogu Eestisse – ei taha talv veel alla anda.

Kuid aastavahetuse aegne kuusepuu lummus on tuleskulptuurides põlenud ja asendumas pikema päeva rütmis kevadeootusega.

Kevadeootuses pöörame tähelepanu meie liigirikkamaile puude perekonnale - pajudele. Meie kõnepruugis jäävad pajud pigem põõsamõõtu sest suuremateks ja väärikamateks sirguvad vaid remmelgad.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitaja ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing koostas ülevaate 35 levinuma rändlinnu saabumisest Eestisse ja siit lahkumisest eelmisel aastal.

Esimesed saabujad olid kiivitaja, metskurvits ja rootsiitsitaja. Viimastest lahkujatest vaadeldi novembris ja detsembris nii metskurvitsaid, kaelustuvisid kui ka hilja peale jäänud põldlõokesi.

Mitmeid liike märgati eelmisel aastal kauem kestnud külma kevade tõttu oluliselt hiljem kui 2017. aastal. Näiteks vaadeldi märksa hiljem esimesi sookurgi, põldlõokesi, linavästrikke ja vainurästaid. Kui kevad hoo sisse sai, siis nähti 2017. aasta kevadest varem rukkirääku, suitsu- ja räästapääsukest, kägu ja ööbikut.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Paju urvad hakkasid valendama

Jätkusid kevadtalviselt soojad ilmad.

Esmaspäeval tõusis pärast lõunat maksimaalne õhutemperatuur kuue kraadini. Kuigi järgnevad päevad olid rohkem pilves, mõõdeti kuni neljapäevani maksimaalseteks õhutemperatuurideks 3...4 kraadi.

Lumi sulas ja põllud muutusid musta-valge kirjuks. Teisipäeval sadas vihma ja lörtsi. Öösiti külmetas ja teed olid hommikuti väga libedad.

Neljapäevaks olid kohati põllukultuurid jäänud lumest paljaks

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Miljardid linnud läbivad lühemaid või pikemaid, ka kuni tuhandekilomeetriseid vahemaid. Õhuruumi kasutatakse ka nii tsiviil- kui militaarlendudeks ning kuna liiklus muutub järjest tihedamaks, on üha olulisem ennetada lennukite ja lindude kokkupõrkeid, mis lähevad igal aastal maksma miljardeid eurosid ning võivad halvemal juhul lõppeda ka inimohvritega.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele. / foto Arnaud Lerondeau, Flickr.com

Fotod Arne Ader

Orav  ( www.loodusemees.ee )

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Eks meile jäävad rohkem silma linnaparkide ja kalmistute ning vanades aedlinnades tegutsevad „käbikuningad“. Okasmetsades on loomakesi vähem märgata – pole ju kuuskedel-mändidel tänavu eriti käbisid näha. Aga oravadki toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid vaid saavad hästi hakkama ka segametsades.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Päikseline hommik Käsmus. Kuvatõmmis Margossa, LK foorumist

Kevad tuleb kukesammul aina lähemale ja igavene võitlus rohelises kleidis Kevade ja härmas habemega Talve vahel kestab veel mõnda aega.

Aga eelmise nädala plusspäevades oli juba tunda tõelise kevade lõhna. Kui teil just parasjagu nohu ei ole, siis kindlasti tundsite seda? Lumehange alt äsja väljatulnud murupind nägi välja kui äsjasündinud vasikas, üsna lapiline ja vedi ligane. Aga siis kuivatas päevasoe heinakõrred - kogu kulusema kraami ja selle igihalja, mis lume all püsinud. See päikeses küpsetatud maa lõhnas kevade järgi.

Fotod Arne Ader

Laululuiged ( www.loodusemees.ee )

Laululuik        Cygnus cygnus

Suurtele, uhketele ja tugevatele lindudele sobib rändamiseks isegi tugevam pärituul. Rändureid kohatakse nii rannikul, kui sisemaal juba veebruari lõpust alates. Sellele on kaasa aidanud tänavused Läänemere jäävabad olud, aga karmimatelgi talvedel Taani väinadest eriti kaugemale ei lennata. Meie jäävabas rannikumeres võis tänavu talvitujaid olla kuni kolmveerand tuhat.