märts 2019

Märtsi kolmas nädal. Kevad!

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Selle aasta lind öösorr valib talvitamiseks sooja Aafrika

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

VIDEOD: karud jätavad talveasemeid maha

Videod ja jäljerida Ahto Täpsi

 

 

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

 

Märtsikuus võime leida lumelt esimesi karujälgi. Saaremaalt kümmekonna päeva eest, Valgamaalt eelmisel nädalal ja Alutaguselt alates üleeilsest.

Kui talveuni häirimata magatud on varasemad ärkajad täiskasvanud isakarud. Emaskarude liikumised jäävad hilisemasse aega, kui küljealune just suisa märjas ei saa. Poegadega emakarud on kõige kauem talvepesas.

Kuidas jälje järgi karu vanust võiks hinnata?

Saksamaa hundipopulatsiooni taastumisel on võtmerolli mänginud sõjaväebaasid

Avapilt
Sisu

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

 

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

 

Talilinnukaamera lõpetab ülekande

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

 

Lõuna-Eestis on viimaste päevade sajud lumikatet oluliselt vähendanud. Lõunatuuled aitavad rändlindude liikumisele kaasa – elu liigub paratamatult kevade suunas. On paras aeg lõpetada talilinnukaamera ülekanne. Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Orjavits

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.

Esmaleid - aasta loomal kopral leiti uus parasiit

Avapilt
Sisu

Laboris pildistatud kopra lest Xenocastor fedjushini - esmaleid Eestis.
Foto: Kaarel Sammet

 

Kullavere JÜ jahimees Olavi Kool küttis käesoleva aasta veebruaris Conniber-tüüpi püünisraudadega Jõgevamaalt Mustvee vallast Tarakvere küla lähedal talu tiigist kopra. Looma jahtudes ronis tihedast aluskarvast pikematele kattekarvadele päratul hulgal pisikesi heledaid tegelasi.

Olid teised väiksed nagu tolmukübemed. Kogenud kütina oli Olavi varemalt kokku puutunud kopramardikatega. Need on umbes kirbu kasvu ja värvi kopra kasukas elutsevad parasiidid.

Enamasti pole neid massiliselt. Seekord nähtud olendeid polnud Olavi varem kopral kohanud. Piibrile on looduse poolt kaasa antud isiklik kamm (üks tagavarba küünistest on jagunenud kaheks) nende väljarookimiseks ja karvastiku hooldamiseks.

Anna palun teada saabuvatest rändlindudest

Eesti Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Kiivitajate rändeparv

Kiivitajate rändeparv  ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja sookure kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb saata aadressile: feno@eoy.ee

Sisestada rakenduses Legulus (https://legulus.tools/#/) või andmebaasis PlutoF (https://plutof.ut.ee/).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.