märts 2019

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Suur-laukhani       Anser albifrons

Täna teeme juttu suur-laukhanedest. Hallhanede rändest kirjutasime juba varem: LINK

Vaata kus on pärast loo ilmumist hallhanesid vaadeldud: LINK

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Siin on miskit söödavat! ( www.loodusemees.ee )

Linnalindude ja –loomadega aitab konflikte vältida õigeaegne ennetustegevus

Linnades ja teistes tiheasutusega kohtades on kinnisvara haldavatel inimestel käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi hoonete lähiümbruses elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

„Linn ja muu tiheasustusala on loomulik elukeskkond paljudele linnu- ja loomaliikidele. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Veebikaamera kuvatõmmis Maggy, LK foorumist

Klaara läks kella seitset järgi õhtusele tuurile - Klaus kutsus

Kodukakk        Strix aluco

Eile tuli emaslind Klaara õhtuselt tuurilt veidi enne keskööd. Kindlalt võib öelda, et muna muneti täna.

Seega esimene muna 16. ja teine 19. märtsil. Täiskurnas on sagedamini kolm kuni viis muna, munemise intervall kaks, kolm päeva.

Hauduma asumisest on vara rääkida.

21. märtsil tähistatakse ülemaailmset metsapäeva.

TalveAkadeemia räägib tänavu metsast. Sel nädalal on tulemas kokku 4 metsa-teemalist üritust - debatt ja filmiõhtu nii Tallinnas, kui Tartus.

TalveAkadeemia on tudengiorganisatsioon, mis korraldab jätkusuutliku arengut propageerivaid üritusi alates aastast 2002. TalveAkadeemia MTÜ missioon on akadeemilise suhtlusvõrgustiku loomine väljaspool enda eriala, kriitilise mõtlemise julgustamine ning erinevate inimeste ühendamine, et koos teadmisi jagada.

Selle nädala debatt - “Kuidas peaks Eesti metsaga käituma?

Probleemid ja lahendused: homme, 20 märtsil kell 18:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101, aadressil Põhja puiestee 7 Tallinn.

Linnuhooaja alguses avas Eesti Ornitoloogiaühing oma uue veebilehe. Värske sulestikuga lehelt leiavad huvilised soovitusi nii linnuvaatlusega alustamiseks ja lindude abistamiseks kui ka teavet inimtegevuse mõjust linnustikule.

Lehelt www.eoy.ee leiavad algajad linnuhuvilised Eesti lindude nimekirja, ülevaate vaatluspaikadest, määrajatest ja nutirakendustest. Samuti saavad loodusesõbrad end kursis hoida iga-aastaste linnuvaatluste ja -loendustega, kuhu ühing ootab vabatahtlikke kaasa lööma.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päikese mõjul sulasid varisenud oksad sügavale lume sisse

Nädala esimene pool oli talvine.

Kuni kolmapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -2...-5 kraadi piires, minimaalsed õhutemperatuurid langesid -4...-8 kraadini.

Esmaspäeva hommikul olid põllud suures osas lumeta, kuid paiguti varjulisemates kohtades ulatus veel lume paksus 10-20 sentimeetrini. Lumi oli jäine ja kandis inimest peal. Päeval ja järgneval ööl sadas lund ning

teisipäeva hommikuks oli maastik uuesti üleni valge. Maha oli sadanud mõne sentimeetrine värske lumekord.

Ka järgnevatel päevadel sadas lund ja lumikate püsis avamaastikul 2...3 päeva.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada: tuntuimad neist on vareslased (uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides)), kuid ka papagoid (kea (Nestor notabilis), tanimbari kakaduu (Cacatua goffini)) ja puukoristaja (Sitta europaeus); pasknäärid (Garrulus glandarius) ja künnivaresed (Corvus frugilegus) looduses tööriistu ei kasuta, samas on nad neid kiiresti kasutama õppinud tehistingimustes.

Foto Arne Ader

Eru laht. Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Tänasest on siseveekogude jääle minek kogunisti keelatud.

Jää on muutunud vihmaste ilmadega tumedaks ja poorseks ning kandevõime jäänud umbes poole võrra vähemaks.

Ohtlikud on allikate kohad kuhu tekivad soojade ilmadega lahvandused, nähtavad jääpraod, kõrkjate ja pilliroo kasvukohad, veekogude suudmealad ja nimekirja võiks pikalt jätkata.

Veetemperatuur jää all on veel külmumistemperatuuri lähedane ja halvab sügavamas kohas jääst läbivajunud inimese tegutsemisvõime kiiresti. Lihtsalt teadmiseks, et täiskasvanu võib jäises vees kaotada  teadvuse mõne minuti jooksul, aga lapsed veelgi kiiremini.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Videod ja jäljerida Ahto Täpsi

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Märtsikuus võime leida lumelt esimesi karujälgi. Saaremaalt kümmekonna päeva eest, Valgamaalt eelmisel nädalal ja Alutaguselt alates üleeilsest.

Kui talveuni häirimata magatud on varasemad ärkajad täiskasvanud isakarud. Emaskarude liikumised jäävad hilisemasse aega, kui küljealune just suisa märjas ei saa. Poegadega emakarud on kõige kauem talvepesas.

Kuidas jälje järgi karu vanust võiks hinnata?

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

Lõuna-Eestis on viimaste päevade sajud lumikatet oluliselt vähendanud. Lõunatuuled aitavad rändlindude liikumisele kaasa – elu liigub paratamatult kevade suunas. On paras aeg lõpetada talilinnukaamera ülekanne. Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Õhtul, veidi peale kella kuut…

Kodukakk      Strix aluco

Kui emaslind Klaara peaks ennast asutama tavapärasele „õhtusele seiklusele“, siis täna istub lind pesal ja hetkeks oli ka muna näha, mille Shanta ka videole salvestas.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.