Mai 2019

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sirel ( www.loodusemees.ee )

Lõuna-Eestis on juba sireliaeg ja ma ei suuda kordagi oma aiaväravast nii välja minna, et ei uuri tükk aega, kas leian mõne sireliõnne.

Sirel meie maal uustulnukas ja see komme on laenatud läänerahvastelt, sinnagi jõudis see idamaine põõsas tegelikult alles 16. sajandi keskel.

Aga õnne on kevadeti ikka naised ja neiud otsinud ning ajal, kui selleks sireleid veel polnud, otsisid noored õnne toomingatest või ka nurmenukkudest. Nende puhul otsiti siis 6 õielehega õit. Tunnistan, et kuigi ma olen neilt taimedelt seda otsinud, pole seni veel leidnud. Aga toominga kohta oli Räpina pool ütlemine, et “Tuum õitseb, tüdrukud hakkavad poisse tahtma...”

Foto Arne Ader

Kuldnokk tassib poja väljaheite pesakastist välja ( www.loodusemees.ee )

Sel nädalavahetusel on õige aeg teha esimene suurem ringkäik aias: kel juba pojad pesas, kes alles ehitab või kes käitub kahtlaselt, aga päris sotti ei saa. Munad või pojad on pesas varajastel pesitsejatel: kuldnokk, hall- ja musträstas, kodu- ja põldvarblane, metsvint ja punarind, talvike ja rohevint. Asustatud pesapaiga reedab poegade vali sidin või siis vanalindude aktiivsed lennud pesa ja toitumiskohtade vahet. 

Eriti ideaalsed on need päevad kuldnokapesade kirja panemiseks. Praegu peaksid kõikjal üle Eesti kuldnokkadel pojad munast väljas olema, kuid väljalennuni on veel nädal-kaks-kolm aega. Vanalinnud käivad nüüd muudkui pesa vahet ja see on kindel viide kindlale pesitsusele, mis tuleks ka päevikusse märkida. 

Video salvestas Crissy, LK foorumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Täna hommikul veidi enne poolt kümmet koorus munast viimane kurehakatis – seega kolm õde-venda nägid ilmavalgust 16. mail ja viimane 18. mail.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Rajakaamera pilt Ahto Täpsi

Karudel on jooksuaeg

Sel kevadel olen saanud mitmed olulised õppetunnid. Kõige olulisem neist on, et ära eales arva, et tead loodusest kõike. Ja tõesti, loodus on ettearvamatu.

Mõned nädalad tagasi postitasin oma sotsiaalmeedia lehele mõtte, et ma ei saa aru, miks inimesed hakkavad metsarajal karu jälgede järgi otsima. Et karu on nii suur ja võimas loom, et selge rumalus on temaga kontakti otsida. Sest see kontakt võib osutuda ühele poolele ohtlikuks. Inimesele.

Ja ei läinud päevagi, kui olin ise karujälgedega silmitsi.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaarkollakas ( www.loodusemees.ee )

Kas olete tähele pannud, et äkki on tekkinud murudesse, teeveerde ja ka põllule üks väikesele lapsele juba põlvini ulatuv rohuroheline taim, millel ilusad kuldkollased õied.

Enamus põllumehi ühmab, et “see va rakvere raibe”.

Aga ei sugugi, see on hoopis kaarkollakas.

Tõsi, ta on rakvere raipe ehk tõlkja sugulane ristõieliste sugukonnast, aga too hakkab õitsema ligi pool kuud hiljem. Rakvere raibe kasvab ka hoopis suurema kogumikuna.

Kaarkollakal areneb kevadeti mullusest juurejupist roheline leherosett, mille seeliku vahelt tugevad varred õhku viskuvad. Mis ajal see umbrohi kasvab ja sirutub ei märka enne, kui umbes mai keskpaigas, kui ta meil äkki kollased õied valla lööb.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Jänesekapsas ( www.loodusemees.ee )

Mäletate kooliaasta lõpu vahetunde, kui kambakesi sai joostud koolilähedasse metsa, et nautida jänesekapsaõite õrna hapukust. Meil oli kombeks nii teha, et korjasime suurema kimbu, nii 40-50 õit. Ja sõime siis korraga valged õied kõigepealt ning siis tagasi kooli poole joostes ka roosakad justkui väikese sõlmekesega varred.

Millegipärast ei mäleta ma sugugi, et oleksime kunagi jänesekapsa lehti söönud, kuigi kirjandusest leiab jänesekapsa lehtede retsepte alates rosolje ja kapsasupi koostisosana kuni takjajuure-jänesekapsa moosini, milles magusaid takjajuuri kaks osa ja haput jänesekapsast üks osa. Koguni hapukamaitselisi jooke on temast tehtud.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Emaslind Kati poolt munetud munadest, aprilli 12., 14. ja 16. kuupäeval koorusid kurepojad 16. mail.

Tegusate kuni päevavanuste poegadega tegelev emaslind on vaatamisväärsus omaette ka isaslinnu Karl II pesakülastused ja poegade soojenduseks katmine näitab kurepere ühtsust.

Vaatame, kuidas jäävad lood neljanda munaga. Kirjutasime toimunust 21. aprillil: LINK

Video salvestas Crissy, LK foorumist

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Õhtuhämaras oli ka kolmas kurepoeg koorunud – hämmastav 16. mai on kolmele kurepojale sünnipäevaks.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Tänane päev must-toonekurgede pesas on uudisterohke.

Videolt näeme teist kurepoega koorumas.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

https://youtu.be/M0rBp27lVQA

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Eile hilisõhtuse seisuga oli selge, et kurepojad on hommikuks koorunud või koorumas.

Videos näeme esmakoorunut ja veebikaamera jälgijad näevad peatselt uut must-toonekurgede põlvkonda.

LK foorum kajastab toimuvat ja huvilistel on võimalus kajastatud toimunut jälgida: LINK

Video salvestas Ahto Täpsi

Suur-kirjurähn            Dendrocopos major

Meie arvukaimatel ja tuntuimal rähniliigil algab pesitsushooaeg ehk teisisõnu uutes vast rajatud kodudes tegutseb rähnipaar. „Oma“ territooriumi kuulutamist alustati juba veebruarikuus. Pesitsuseks eelistatakse salumetsi või haavikuid, kuid puhkeõõnsuseid rajatakse samuti okaspuude tüvedesse – seega peavad paljud metsalinnuliigid suur-kirjurähnidele, kas uue pesaõõnsuse rajamise või möödunud aastase pesaõõnsuse eest tänulikud olema.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Isaslind toomas lisa pesamaterjali

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgede pikk, viienädalane haudeaeg hakkab lõpule jõudma, aga seda võivad mõjutada veidi selle kevade muutlikud ilmad. Kordamööda hauvad mune mõlemad vanalinnud, aga just viimastel päevadel on toodud lisaks nii pesapiirde materjali, kui täiendatud samblaga pesa ja mõnest munast kostab vaikset „juttu“.

Keskkonnaminister Rene Kokk kuulutas 13. mail avatuks tänavuaastase looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid".

2019. a looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" jagab soovitusi, kuidas hoida loodust.

Eesti loodus on meie kõigi hoida. Elurikka keskkonna säilimine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jänesekapsas õitseb metsades

Nädal algas hallase hommikuga. Esmaspäeval langes minimaalne temperatuur õhus -3 kraadini ja mulla pinnal mõõdeti Jõgeval linna idapiiril -4, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -6 ja rohul ligi -10 kraadi.

Muld oli hommikul põldudel pealt külmunud. Tugev öökülm (õhus ligi -3 kraadi) esines ka neljapäeva öösel. Maapinna lähedal esines nädala jooksul külmakraade peaaegu kõigil öödel.

Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid päeviti 11...17 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5...10 kraadini, olles esmaspäevast laupäevani 1...5 kraadi võrra vaatlusrea keskmisest madalam ja pühapäeval peaaegu normis.