Mai 2019

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Oma lapsepõlvest ei mäleta ma seda, et mulle üht või teist taime oleks õpetatud. Need lihtsalt olid, küllap said nad nime rohimisel või mängu kestel või isa ja ema jutu sees.

Aga on üks taim, mida mäletan, et mulle on õpetatud. Nii nelja-viiesena läksime linnavanaemaga maja taha heinamaale tooma ühte taime tema herbaariumi jaoks. See oli jürilill

On vähe taimi, mille lõhn mulle nii teravalt on meelde jäänud, tunneksin ta ära vist unepealt. Aga seda suhteliselt pisikeste roosade õitega taime õpetas vanaema mulle just lõhna järgi.

Fotod Arne Ader

Hallvares pesal ( www.loodusemees.ee )

Hallvares      Corvus corone cornix

Talvise ajaga võrreldes, kui meil tegutsesid ka arvukad põhjapoolt saabunud rändurid on meil pesitsevaid paare tänavu üle viiekümne tuhande.

Video Aivo Hobolainen

Mai esimesel poolel Veneoja külas Virumaal

Pruunkaru ehk karu          Ursus arctos

Vaadake, kui tuttavlikult selles kohas emakaru koos oma kolme tänavuse pojaga tunnevad. Märke külastusest oli varemgi ja mingi metsaelaniku tegutsemist ka kuuldud. Ümbruskonnas oli karuperet ka varem nähtud, kuid rajakaamera vaatevälja nad ei jäänud.

Kuid viimaks salvestas kodusauna taga külalised oma kaameraga Aivo.

Pildistas Vello Keppart

Lepapoid noortel lepalehtedel

Lepapoi           Agelastica alni

Lepapuud suurematele loomadele huvi ei paku - põder ei söö leppa ja aasta loom kobraski kasutab lepapuud vaid paisu või pesakuhila ehitusmaterjalina ja teistel imetajatel puudub sootuks huvi leppade vastu.

Vähemaid tegelasi, kes talve valmikutena üle elanud võime maikuust alates  märgata leppadel ringi sibamas.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Piret Eensoo

2017. aasta looduskaitsekuu matkasellid Järvamaal, Võlingi oja ääres

Foto Arne Ader

Mustikas ( www.loodusemees.ee )

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest.  

Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades paremini niiskemates okas- ja segametsades. Muuhulgas kanarbikulisena hea meetaim ja vaata, et tuntuim ravimtaim.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Videos saabub isaslind Karl II pesale poegi toitma. Mõlemad vanalinnud on hoolitsenud selle eest, et kõik oleks korralikult toidetud – noorte kurepoegadega on see veel kerge.

Kolm vanemat kurepoega on tänasega nädalasteks saanud. Noorim ja väikseim koorus kaks päeva hiljem ehk suurruse vahe on silmaga nähtav.

Esimene elunädala ilmadegagi on „vedanud“ , kurepojad karastuvad, nautides päikesepaistest D-vitamiini.

Ornitoloogiaühing teavitab

Foto Arne Ader

Öösorr ( www.loodusemees.ee )

Mai alguses saabusid tagasi Eestisse esimesed öösorrid, kes seni talvitasid Kagu- ja Lääne-Aafrikas. Seoses aasta linnu naasmisega ootab Eesti Ornitoloogiaühing kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt sorrivaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust.

Öösorri vaatlused saab kirja panna aasta linnu veebilehel olevas kaardirakenduses www.eoy.ee/oosorr/oosorrivaatlused/, kus tuleb üles märkida vaatluse aeg ja koht. Vaatluste kogumine kestab sügiseni, mil öösorrid oma talvitusaladele suunduvad.

Foto Arne Ader

Kodukakupoeg ( www.loodusemees.ee )

Loota jääb, et ainus tänavu pesapakust väljunu jääb eluvõimeliseks.

Kodukakk            Strix aluco

Kurb vaatepilt jälgijatele, kuid selliseks võib kujuneda pesaelu meie headest soovidest hoolimata elu looduses.

Me ei tea, millesse viimased kaks kakupoega surid. Tundub tõenäoline, et nende organismi laastas mingi haigus või parasiidid. Lubame igal juhul teavitada, kui me mingigi selguse saame.

Kakukaamera lõpetab ülekande.

Telefonivideo ja - pilt Olle Koert, www.tt.ee

Metsnugis             Martes martes

Olle sõitis peale metsnugise rünnakut kohale ja sai „röövli“ liikumise pildile, kuigi pidi kiirelt taskust telefoni välja otsima - tegelikult paras juhus.

Pesakast nagu näete on paigaldatut nende ettevõtte mobiilimasti külge, mille kaudu pahategija kuldnokapuuri juurde ei pääse. Masti kõrval kasvavate puude nõrkade külgokste kaudu see siiski õnnestus.

Peale eilset rünnakut ei näinud me õhtuni vanalinde. Täna varahommikust allesjäänud kuldnokkade toitmine käib.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Käopäkk

Nädala algus oli jahe ja sadas vihma. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid jäid kuni kolmapäevani kümnest kraadist madalamaks. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval ainult 11...13 kraadini.

Kolmapäeva öösel mõõdeti minimaalseks temperatuuriks õhus -1 °C, maapinnal -2 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C, rohul -7,5 °C.

Järgnevalt muutusid ilmad korrast soojemaks. Öökülmad maapinna lähedal esialgu püsisid. Isegi laupäeval registreeriti rohu kohal veel nõrka öökülma, kuigi päeval tõusis õhutemperatuur juba 23 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Õnnetused ei käi mööda kive ja kände…

Poolt tundi enne keskpäeva ilmus kuldnokapoegade järgi küünitama „karvane käpp“. Kuna tegu on suht eraldatud kohaga võik röövliks olla täiesti vabalt metsnugis.

Kuldnokkade vanalinnud on kanged poegi kaitsma, aga imetajate vastu nende võimekus ja ennastohverdavad rünnakud pole paraku tõhusad…

Foto Vikipeedia

Kliimastreik Tallinnas (15. märts 2019)

Kooliõpilaste algatatud ülemaailmse meeleavalduse järgmises laines osalevad ka eestlased. Meeleavaldused toimuvad rohkem kui pooltes maailma riikides.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Video salvestas Aita, LK foorumist

Viljunud paiseleht ( www.loodusemees.ee )

Alanud on esimesed väljalennud. Ei, siiski mitte veel linnurahval. Aga udusulgi on tõesti õhk täis, kuid need kuuluvad hoopis paiselehtedele ja juba esimestele võililledele.

Vahva oligi jälgida sel nädalal võililli, kuidas kuldkollane heinamaa vihmasagaras õiesilmad kokku pigistas ja tavaliseks roheliseks rohumaaks muutus. Ja kuidas siis pilvede vahelt väljapugenud päike taas võililleõiemere avali meelitas. Tasapisi on õitsema puhkemas kõik kevadekuulutajad - kullerkupud, jänesekapsad ja laanelilled. Sirel on alustamas, lõosilmad-meelspead on sini-sinised ja kraavikaldal säravad esimesed mets-maasikaõied. Loodame, et külmapoisid neile liiga ei tee.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Kõige suurema kakupoja sabasuled paistavad veel pesapaku lennuaval

Kodukakk        Strix aluco

Kakukaamera pilti edastame üheteistkümnendat aastat. Tänavused, ellu jäänud kakupojad koorusid 18., 19. ja 20. aprillil. Sellist vaatepilti pole me kaamera ees näinud, aga teada on, et sarnased sündmused linnuriigis aset leiavad.