Video ja pilt Ahto Täpsi
Kägu Cuculus canorus
Huvitav, et käo, kui pesitsusparasiidi ja käo muna ning käopoja ülesse kasvatanud kasuvanemate suhe on kestnud juba miljoneid aastaid, aga osapooled ei näita tänini mandumise tunnuseid.
Isaslind kutsub oma kukumisega emaslindu, kes kohale jõudes annab endast valju „itsitamisega“ märku - "kli-kli-kli-kli-kli", aga teadupoolest kindlaid paare kägudel ei moodustu.
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Mihkel Pastik
2018. aastal rajatud eeskujulik kiskjakahjude ennetusaed mesila ümber Valgamaal
Loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel on hundi, pruunkaru ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel püsinud samal tasemel.
Keskkonnaamet võttis kokku 2018. aastal suurkiskjate tekitatud kahjud põllumeestele, karjakasvatajatele ja mesinikele.
Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Kõik ilm on täis valget vatti, kuid praegu pole see mailõpu ehmatuslumi.
Papli- ja haavavilla lendab nii väikeste ebemete kui suurte valgete tortidena, justnagu keegi oleks oma udupehmet lambakarja tormituules püganud. Aga valge vill võib kuuluda ka võilillerahvale ja selle hulka sahistab tuul kollast männitolmu.
Kogu lendava taimse külluse sekka on ilmunud ka sumisejad. Ja nüüd on suurte sääsehordide kõrvale tekkinud ka kihulased, kes hetkega võivad sääred kihelema kraapida. Teisipäeval tuli autosse sooja ka esimene parm ja herilase-emad otsivad veel ikka pesapaika, sattudes tuppa ja terrassile. Ainsad, keda ma veel näinud ei ole, on vapsikud.
Hundimaal Tartu Harrastuskunstnike Stuudio näituselt "Võsad ja villemid", mis on avatud Eesti Loodusmuuseumis kuni 10. juunini. Muide, maalid rahvusloomast on müügiks!
Kunstnik: Heljo Kaima
Aprilli algul ilmus Maalehes Hanno Zingeli artikkel Eesti kuvandist minevikus, mida kujundasid tuntus rändavate järvede maana, pikse ja päikese elupaigana ning – mis eriti põnev – libahuntide kodumaana.
Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee
//--> //-->
Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist
Isaslind Karl täna hommikul kolme kurepoega toitmas
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kõige noorema kurepoja kõrvaldamine pesast emaslinnu poolt oli tegelikult ainult aja küsimus.
Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Seekord räägin ma Teile loo oma lemmiklillest.
Minu esimesel visiitkaardil oli ajakirja Eesti Looduse rukkilill ja seejärel kasutasin enda tutvustamiseks maailma kõige ilusamat lille – külmamailast.
See salapäraselt mööda maad roomav lilleke ajab end siin ja seal vapralt päikese poole püsti ja naeratab päikesele vastu oma taevasiniste neljatiste õitega. Just taevasiniste. Õievärv, mida ta endas kannab, on nii lummav, et meelitab ennast vaatama. Ja kuigi teda ka „meestetruuduseks“ nimetatakse, siis mitte tema kauniduse pärast, vaid seepärast, et tema õied ruttu ja kergesti maha langevad. Aga noppida seda pisikest lille ei soovitata. Kui seda teha, siis pidi tõusma kole äike.
On väga põnev end mõnel kevadõhtul veekogu kaldale istuma seada, et lindude laulu kuulata ja oodata kuni veepind loojangukumas lainetama läheb.
Videvikus hakkavad liikuma igasugused tegelased. Nende hulgas ka koprad. Piibri nägemine on üpris tönts, seepärast usaldab ta rohkem oma kõrvu ja kõige enam haistmist. Kui tuul on valest suunast või kraavipervel istuja end liiga tugevalt lõhnastanud, saab vaatlus kiirelt ja väga järsku läbi.
Tarmo Mikussaar
Video salvestas Ahto Täpsi
Metsade vahelisel põllul Mikita külas Võrumaal
Harilik siilaksinitiib Cupido argiades
Seda kuni kolme sentimeetrise tiibade siruulatusega liblikat on teiste sarnaste sinitiivaliste hulgast hea ära tunda valge siilaku järgi tagatiibadel (siilak paistab valgetest tiivanarmastest pikem) sest vaid harilikul siilaksinitiival on selline (videos on hästi näha).
Video ja mõned kaadrid Ahto Täpsi
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
