Mai 2019

Video salvestas Meike, LK foorumist

Kalakotkas             Pandion haliaetus

Kaunis kevadhommik. Koorunud kotkapoeg, emaslind Miina ja toitmist jälgiv isaslind Marko.

Umbes kümne päevaga õpivad kotkapojad iseseisvalt sööma, seni toidab neid emaslind. Juhul, kui emaslinnuga peaks sellel ajal midagi juhtuma on „kuri karjas“ sest isaslind ei oska kotkapoegi toita olenemata sellest, et videol on näha, kui tähelepanelikult isaslind koorunud poja toitmist jälgib.

Veebikaamera pildi suurendas Iispet, LK foorumist

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Täna koorub esimene kalakotka tibu, selline seis oli kell pool kuus

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Igal juhul kotkapoja häält oli kuulda juba mitu tundi varem.

Emaslind Miina munes esimese muna 22., teise 23. ja kolmanda 26.aprillil. 2.mail, pimeduse katte all jäi üks muna pesast kadunuks, sellest kirjutasime: LINK

Video salvestas Liz, LK hoorumist

Must-toonekurg               Ciconia nigra

Täna saavad kolm samal päeval koorunud kurepoega kahe nädalasteks.

Pesal on isaslind Karl II poegadega, kui pesale saabud täieset märgade sulgedega emaslind Kati, kes oli varahommikust mingil metsaojal kalastamas.

Üks vanalind valvab poegade juures, kui teine püüab noorperele toidupoolist hankida. Kurepojad on tragid enam pesasse ei roojata.

Ilmad on vahelduvalt vihmased ja veel udusulis pojad vajavad kaitset.

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metsvint pesal ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi huvilisi osalema haudelinnustiku punktloendusel, mis algas möödunud nädalavahetusel ja kestab 15. juunini.

Loenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mistõttu ootab ühing kaasa lööma inimesi, kes on valmis panustama mitu aastat järjest.

Loendusperioodil 25. maist kuni 15. juunini tuleb teha valitud rajal üks loendus. Osaleja saab ise valida loendusraja, kus tuleb fikseerida 20 loenduspunkti. Samal rajal tuleks teha loendusi igal aastal, sest pikad ja ühtlased andmeread annavad ühingule paremad ja usaldusväärsemad tulemused.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Video salvestas Ahto Täpsi

Mustlaik-apollo              Parnassius mnemosyne

Kevadised ilmad on tänavu maikuus päris muutlikud, aga pool tundi päikest ja liblikavalmikud juba toimetavad.

Kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks kogu Eesti mandriosas.

Foto Arne Ader

Videod Ahto Täpsi

Tedrekana ( www.loodusemees.ee )

Teder            Tetrao tetrix

Tedrekanade kirju sulestik aitab neil vähemärgatavateks jääda oma maapinnal paiknevatel pesadel. Nagu ikka, kanalised on head munejad, paari nädala jooksul on pesalohku ilmunud kümmekond muna, vahel ka tosina jagu. Munade värvuski sulandub pesalohuga, olles pruunikaskollaka koorega ja pruunide tähnidega kirjatud.

Pilt ja video Ahto Täpsi

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking        Cypripedium calceolus

Juba kaugelt köidab kaunis kuldking oma kasvukohal tähelepanu – tegu on Euroopa suurimate õitega orhideega. Tänu omapärastele õitele on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kuldnukapoeg pesakasti aval istumas

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

10.mai pärastlõunast kuni õhtuni koorus viis kuldnokapoega ja 11. mai hommikuks olid kõigist seitsmest munast linnupojad koorunud.

Kuldnokapesas on enamalt jaolt neli kuni kuus muna, aga kas meie kuldnokaemand oli munedes eriti viljakas? Suurem kurn on võimalik, aga tuleb arvestada, et vahel käivad veel mitte pesa omavad emaslinnud võõras pesas munemas…

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kodukaku poeg jalakal

Nädala esimesel poolel valitses südasuvine kuumus. Maksimaalsed õhutemperatuuris tõusid 22...27 kraadini. Ka ööd olid üsna soojad. Minimaalsed õhutemperatuurid langesid 9...14 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas esmaspäevast kolmapäevani normi (1981- 2010. a keskmine) seitsme kuni üheksa kraadi võrra.

Kuumade ilmadega tekkisid küll õhtupoolikuks taevasse vihmapilved, kuid siia kanti need vihma ei andnud. Jõgeval aegajalt ainult veidi tibutas ja asfalt muutus lühikeseks ajaks kirjuks.

Muld oli pindmises kihis tuhkjalt kuiv.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Ei ole uudiseks, et pidev stress mõjub halvasti nii organismi ja selle elundite talitlusele kui ka kasvule ja kaalule. Kehasuurus on aga paljudel lindudel seotud edasise edukusega – mida suuremaks linnupoeg kasvab, seda suurem on tõenäosus ellu jääda ja järgmisel kevadel sigida. Teame, et lühiajaliselt suudab organism stressiga toime tulla stressihormoonide vallandudes energiavarude mobiliseerimisega. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata; elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.