Mai 2019

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.

Keskkonnaministeerium annab teada

Vasakult Karin Poola, Aiki Jõgeva, Ester Valdvee, keskkonnaminister Rene Kokk, Anne Nurgamaa, Marju Kõivupuu ja Uudo Timm

Looduskaitsekuu avamisel kuulutati välja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja kuue looduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari preemia pälvis teadlane Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning tema pideva selgitustöö tulemusena on neid hakatud rohkem märkama ning hoidma. Teaduspõhise ning tasakaaluka lähenemisega on ta väga hinnatud ekspert ka looduslike pühapaikade valdkonnas.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Kui nädala keskpaigas Tallinnasse sattusin, siis venis mu suu üllatusest tõesti lahti ja sain aru, miks Krista Taim mu lugudele viimasel ajal kipub ette ütlema, et need on lood kusagilt kaugelt Lõuna-Eestist. Tõsi, mis tõsi, et kevad on tänavu lõunas tunduvalt põhjapoolsest ees. Mitte küll kaks nädalat, nagu vanarahval oli kombeks öelda, aga umbes üheksa päeva. Kui lõuna on end peitnud juba kaselehtede tihedasse rohelusse, siis Pikakari rannas nägin kolmapäeval alles hiirekõrvul kaskesid. Kui palu-karukelladel on lõunas juba karvane viljatutt otsas, siis mererannas on aas-karukellad kenad karvased õied alles avanud. Kanakoole, mis lõunas juba õielehti heidab, on Tallinnas alles kuldselt säramas.

Postimees ilmutas uue raamatu

Kas tead, kes on hüüp, huik, rüüt, lauk, tait, alk ja hahk?

Linnud on eluslooduse silma- ja kõrvahakkavamaid tegelasi. Oma mitmekesiselt värvika sulestiku, erilaadsete kulgemisviiside ja ühest küljest varjamatu, teisalt siiski saladuslikuks jääva käitumise poolest pakuvad nad suurt jälgimishuvi paljudele.

Selles raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno 85 lindu, kes rõõmustavad meid eelkõige kevadel ja suvel.

Kelle laul kõlab nagu lüpsihelid öises nõmmemetsas?

Kus pesitsevad värvikirevad jäälinnud?

Kuidas sai kiivitaja oma nime?

Kellel on suurim sirulaius?

Ja mille järgi tunned ära piiritaja?

Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi ning teiste meie loodusepildistajate Eestis jäädvustatud fotod.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Karmiinleevike ( www.loodusemees.ee )

Laupäeval, 11. mail kogunesid üle Eesti asuvatesse vaatlustornidesse rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamiseks 172 linnuhuvilist. Vaatamata udusele ja vihmasele ilmale vaadeldi 26 tornis kokku 170 liiki linde, mis on peaaegu pool Eestis kohatud linnuliikidest. Kõige rohkem linnuliike nähti ja kuuldi Pärnumaal Kabli tornis – 112 liiki.

Ülevaate salvestas Brusnika, LK foorumist

Võrtsjärve luhalt on vesi taandunud. Aeg näitab, kuhu edasi.

Täname vaatajaid!

Viimase külastaja veebkaamera ees, IceAge, LK foorumist

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kassikäpp ( www.loodusemees.ee )

Emadepäeval tuleb mulle alati meelde üks lugu. See, kuidas ma esimese lapsega oma emale emadepäevaks lilli korjasin.

Maarja oli siis veel nii pisike, et teinud just esimesed sammud. Aga lilleilust oskab ka selline pisike tirts lugu pidada. Sõitsime siis emadepäeva hommikul käruga majatagusesse nõmmemetsa, kõige päikeselisemasse männikusse, sinna, kus muidugi mõnus ja helge mängida. Kogu see männikualune oli täis imepehmeid halle lehekesi ja nende kohal troonivaid kiisukäpapehmeid kassikäppasid.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kõik kuldnukapojad koorunud

Kuldnokk           Sturnus vulgaris

Eile päeval alanud  kuldnokapoegade koorumine tõi ilmale viis linnupega. Täna kella üheteistkümneks olid kõik seitse kuldnokapoega koorunud.

Vanalinnud toidavad poegi kenasti, kes noka suurelt avab saab söödetud. Pesaelu järgmised kolm nädalat ehk poegade väljalennuni on tegemisi täis.

Eilse, esimese poja koorumise salvestus Olle Koert

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Männikasvud ( www.loodusemees.ee )

Kui ma esimest korda Eestimaal SPAsse sattusin, siis leidsin, et minu paketti on lisatud ka toode – 45 minutit jalutuskäiku ioniseeritud õhuga metsas. Mis maakeeli pidi vist tähendama jalutuskäiku männimetsas. Eestlase paneb selline toode mühatama, sest mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu ja neid metsasid tänu keskkonnahoidlikele inimestele veel linnade ümber jätkub.

Kusjuures männimetsad moodustavad ligi poole meie metsadest ja neid võib tõesti kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Ainuke piirav kasvutegur on meil valgusepuudus.

Aga männimetsaõhk on vana tuntud ravim kopsuhaigetele ja see tõesti tervendab.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Keskmisel munal on kuldnokapoeg avause nokitsenud…

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Koorumine käib, päris mitut pooleldi koorunud kuldnokapoega oli hetkeks näha, kahjuks ei jõudnud salvestada.

Nii me prognoosisime: esimese muna munes emaslind 22. aprillil.  Sageli on pesas viis-kuus muna (meie vaadeldavas pesas seitse muna). Haudumisaeg kestab umbes kaksteist päeva. Ootame siis kuldnokapoegade koorumist 10.mai paiku.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Võilill ( www.loodusemees.ee )

Eesti kõige tähtsam tegelane on praegu võilill. Kui muu meid alalõpmata ärritab ja vihastab, siis seda kullakarvalist murupäikest nähes tuleb meil naeratus näole. Kummardame maha, et kasvõi üksainus lapsepõlve järgi lõhnav õis noppida. Aga mitte ainult noppida ei tasu seda umbrohuks nimetatud lille, vaid ka ära süüa.

Mulle meeldib Aili Paju ütlus, et kevadel peame end aias puhkevast rohelisest terveks sööma. Rahva seas on näiteks levinud komme süüa esimesel päeval üks võililleleht, teisel kaks ja nii kümneni välja. Proovige!

Aga kas teadsite, et võililleõienuppe võib marineerida ja kasutada nagu kappareid. Ja kuigi võilill on piimmahla tõttu veidi kibe, ei ole ta vastunäidustatud peaaegu kellelegi.

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Kolm kakupoega on jäänud pesapakku…

Kodukakk           Strix aluco

Seda, et see millalgi juhtub sai juba varemalt vaatajaile ette hoiatatud. Eile päeva teises pooles oli neljas kakupoeg jäänud mitmetel põhjustel päris nõrgaks.

Need kolm kakupoega on koorunud 18., 19. ja 20. aprillil ja saavad nädalalõpuga kolme nädalasteks. Emaslind Klaara lõpetas sel nädal ka poegade soojendamise, kuid käib toitmas ja hoiab valgel ajal pesa lähedusse hoides kakupoegadel „silma peal“.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Nõnda sai muna pesasse

Väike-konnakotkas     Aquila pomarina    

Emaslind on pesasse munenud äärmiselt pikkade vaheaegadega nii, et võis arvata, et emaslind jääbki hauduma ühte muna.

Esimene muna oli pesas 2. mail ja järgmine alles 7. mail kella nelja paiku pärastlõunal. Kuna sagedamini on väike-konnakotkaste pesas kaks muna. Koorunud poegadest lennuvõimestub pea eranditutult ainult üks sest nõrgem kotkapoegadest hukkub enne lennuvõimelisuse saabumist.

Tallinna Loomaaed annab teada

Koomiks: Herluf Bidstrup

Kordusteade: möödunud nädala „pääsutalve“ aegu tuli linnulauluõhtu lihtsalt ära jätta.

Meenub Taani karikaturisti Herluf Bidstrupi poole sajandi tagune pilt poisist, keda isa mööda loomaaeda ühe puuri juurest teise juurde vedas, et loomi vaadata, kuid kes hoopis vabalt keksivast varblasest huvitus.

9. mai õhtul kella 19-st pakub Tallinna Loomaaed just sellist jalutuskäiku, kus olles küll soetanud loomaaia pileti, pole põhjust puuriloomade poole vaadata, kuna harrastusornitoloog Peep Veedla tutvustab hoopiski neid linde, kes loomaaia territooriumil vabalt elavad ning lehekuu alguses ei pea paljuks kevadõhtut lauluga täita.