Mai 2019

Foto Arne Ader

Kodukakupoeg ( www.loodusemees.ee )

Loota jääb, et ainus tänavu pesapakust väljunu jääb eluvõimeliseks.

Kodukakk            Strix aluco

Kurb vaatepilt jälgijatele, kuid selliseks võib kujuneda pesaelu meie headest soovidest hoolimata elu looduses.

Me ei tea, millesse viimased kaks kakupoega surid. Tundub tõenäoline, et nende organismi laastas mingi haigus või parasiidid. Lubame igal juhul teavitada, kui me mingigi selguse saame.

Kakukaamera lõpetab ülekande.

Telefonivideo ja - pilt Olle Koert, www.tt.ee

Metsnugis             Martes martes

Olle sõitis peale metsnugise rünnakut kohale ja sai „röövli“ liikumise pildile, kuigi pidi kiirelt taskust telefoni välja otsima - tegelikult paras juhus.

Pesakast nagu näete on paigaldatut nende ettevõtte mobiilimasti külge, mille kaudu pahategija kuldnokapuuri juurde ei pääse. Masti kõrval kasvavate puude nõrkade külgokste kaudu see siiski õnnestus.

Peale eilset rünnakut ei näinud me õhtuni vanalinde. Täna varahommikust allesjäänud kuldnokkade toitmine käib.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Käopäkk

Nädala algus oli jahe ja sadas vihma. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid jäid kuni kolmapäevani kümnest kraadist madalamaks. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval ainult 11...13 kraadini.

Kolmapäeva öösel mõõdeti minimaalseks temperatuuriks õhus -1 °C, maapinnal -2 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C, rohul -7,5 °C.

Järgnevalt muutusid ilmad korrast soojemaks. Öökülmad maapinna lähedal esialgu püsisid. Isegi laupäeval registreeriti rohu kohal veel nõrka öökülma, kuigi päeval tõusis õhutemperatuur juba 23 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Õnnetused ei käi mööda kive ja kände…

Poolt tundi enne keskpäeva ilmus kuldnokapoegade järgi küünitama „karvane käpp“. Kuna tegu on suht eraldatud kohaga võik röövliks olla täiesti vabalt metsnugis.

Kuldnokkade vanalinnud on kanged poegi kaitsma, aga imetajate vastu nende võimekus ja ennastohverdavad rünnakud pole paraku tõhusad…

Foto Vikipeedia

Kliimastreik Tallinnas (15. märts 2019)

Kooliõpilaste algatatud ülemaailmse meeleavalduse järgmises laines osalevad ka eestlased. Meeleavaldused toimuvad rohkem kui pooltes maailma riikides.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Video salvestas Aita, LK foorumist

Viljunud paiseleht ( www.loodusemees.ee )

Alanud on esimesed väljalennud. Ei, siiski mitte veel linnurahval. Aga udusulgi on tõesti õhk täis, kuid need kuuluvad hoopis paiselehtedele ja juba esimestele võililledele.

Vahva oligi jälgida sel nädalal võililli, kuidas kuldkollane heinamaa vihmasagaras õiesilmad kokku pigistas ja tavaliseks roheliseks rohumaaks muutus. Ja kuidas siis pilvede vahelt väljapugenud päike taas võililleõiemere avali meelitas. Tasapisi on õitsema puhkemas kõik kevadekuulutajad - kullerkupud, jänesekapsad ja laanelilled. Sirel on alustamas, lõosilmad-meelspead on sini-sinised ja kraavikaldal säravad esimesed mets-maasikaõied. Loodame, et külmapoisid neile liiga ei tee.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Kõige suurema kakupoja sabasuled paistavad veel pesapaku lennuaval

Kodukakk        Strix aluco

Kakukaamera pilti edastame üheteistkümnendat aastat. Tänavused, ellu jäänud kakupojad koorusid 18., 19. ja 20. aprillil. Sellist vaatepilti pole me kaamera ees näinud, aga teada on, et sarnased sündmused linnuriigis aset leiavad.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sirel ( www.loodusemees.ee )

Lõuna-Eestis on juba sireliaeg ja ma ei suuda kordagi oma aiaväravast nii välja minna, et ei uuri tükk aega, kas leian mõne sireliõnne.

Sirel meie maal uustulnukas ja see komme on laenatud läänerahvastelt, sinnagi jõudis see idamaine põõsas tegelikult alles 16. sajandi keskel.

Aga õnne on kevadeti ikka naised ja neiud otsinud ning ajal, kui selleks sireleid veel polnud, otsisid noored õnne toomingatest või ka nurmenukkudest. Nende puhul otsiti siis 6 õielehega õit. Tunnistan, et kuigi ma olen neilt taimedelt seda otsinud, pole seni veel leidnud. Aga toominga kohta oli Räpina pool ütlemine, et “Tuum õitseb, tüdrukud hakkavad poisse tahtma...”