juuni 2019

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo äsja ilmunud numbris keskendutakse sel korral Eesti lindude, sealhulgas eraldi rööv- ja metsalindude arvukusele.

Põhjalikus aruandes on esitatud Eesti linnustiku uuendatud liiginimestik ning uued hinnangud linnuliikide pesitsusaegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta.

Ülo Väli, Rein Nellis ja Asko Lõhmus käsitlevad oma uurimuses sagedasemate Eesti röövlindude pesitsusaegse arvukuse ja sigimisedukuse muutusi aastatel 1994–2018.

Renno Nellis ja Veljo Volke kirjeldavad ja analüüsivad oma töös Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduse raames kogutud metsalindude arvukuse muutusi perioodil 1983–2018.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Herilaseviu (Pernis apivorus) pesitseb Euroopas. Rändeks troopilisse Aafrikasse kogunevad muidu erakliku eluviisiga linnud parvedesse ning leiavad tee talvituma Maa magnetvälja, maamärkide ja tuulte abil. Kuna liuglemiseks kasutavad herilaseviud tõusvaid õhuvoolusid, otse üle mere nad lennata ei saa, mistõttu on herilaseviudele olulised Gibraltari ja Messina väinad. Mõlemad võimaldavad Vahemerd ületada selle kõige kitsamast kohast.

Herilaseviu / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Video salvestas Fleur; LK foorumist

Öösorr           Caprimulgus europaeus

Emaslinnu alla noored enam hästi ei mahu, kui siis vihmase ilmaga vast tiibade alla. Ja sellise suuga noorlind (vaata videolt) ei pruugi peatselt vanemate „toidupakikestest“ söönuks saada, kuigi hilisõhtust alates, pilvise ilmaga juba enne ühtteist on vanalindude toitmise rütm väga tihe olnud, õhtu hakul alla viie minuti. Pole imestada, madalrõhkkond surub ka putukad „maadligi“.

Video ja illustreeriv materjal Ahto Täpsi

Karudel veel jooksuaeg peal... Alutaguse Virumaa

Karu ehk pruunkaru            Ursus arctos

Karude „pulmaaeg“ algas maikuus, aga nagu näha kestab juulikuu alguseni. Tegu on suhteliselt noorte isenditega ja pildil olev isasloom erineb Alutagusel oma liigikaaslastest lühema karvkatte poolest ehk näeb juba kaugelt teistest saledam välja (vaata all olevat videoklippi).

Keskkonnaministeerium annab teada

1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on Hiiumaa.

Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda. Samal põhjusel keelatud vähipüük Saaremaa Karujärves.

2019. aastal on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Katsepüükidel saadi nii signaalvähke, kui teist võõrliiki ogapõskset vähki. Püügikeeld ongi kehtestatud võõrliikide leviku takistamiseks. 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Video salvestas Mamicia, LK foorumist

Kuula öösorri…
 

Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.

Retkedel rändame läbi öösorri elupaikade, otsime öölindu ja räägime tema eluolust.

Esimese öösorriretke reedel, 28. juunil kell 21.30 RMK Nõva külastuskeskuses Perakülas Läänemaal juhatab sisse ansambli Öösorr vabaõhukontsert. Pärast kontserti minnakse ühiselt öösorriretkele, mida juhendavad ornitoloogid Aarne Tuule, Renno Nellis ja Triin Leetmaa. Kontsert ja retk on tasuta.

Juulikuus on kavas neli retke:
5. juulil Hiiumaal, kogunemine kell 23 Kärdla pritsumaja parklas, retke juhib Aarne Tuule;

Fotod Arne Ader

Kuriku pank. Saaremaa

Rand-seahernes       Lathyrus japonicus

Kena, kaitsealune ja haruldane taim, keda vaasililleks korjata ei ole mõistlik ehk tegelikult on suisa keelatud.

Kasvukohtigi leidub vähe, peamiselt põhjarannikul ja meie suursaarte randades. Enamalt jaolt suisa liiva- ja kliburandade asukas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keskkonna pideva muutumise tõttu on võimatu öelda, kus asub looduslik tasakaal. Kindel aga on, et suured muutused ei toimu üleöö, vaid algavad väikestest, igapäevastest ja võib-olla tähelepandamatutest. Selliste lühiajaliste muutustega – näiteks mõne kraavi kuivamisega –, mille puhul nihkub vaid tasakaalupunkt ja ülejäänu jääb samaks, kohaneb loodus kiiresti. Kuid seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis tasakaalupunkti väga kiiresti uude kohta nihutab.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Väike-konnakotkas       Aquila pomarina 

Väike-konnakotkaste emaslind Maia on vanema poja kahe nädalaseks saamiseni veetnud enamuse ööpäevadest pesal. Isaslind Magnust näeme harvemini, keegi peab ju peret toitma.

EOÜ suvepäevadel osalejad, Rannu 01.07.2012 / foto: Margus Ots

Suvepäevadele saab registreeruda kuni 25. juunini.

Eesti Ornitoloogiaühing ootab kõiki loodushuvilisi järgmisel nädalavahetusel toimuvatele suvepäevadele 29.–30. juunil Palupera põhikooli. Kavas on päevakajalised ettekanded, õpitoad, retked, samuti lõkkeõhtu ja ansambli Öösorr kontsert.

Linnuhuviliste iga-aastasel suurimal kokkutulekul on tegevusi nii täiskasvanutele kui lastele.