juuni 2019

Kirjutas ja Kuku „Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Harilik maarjalepp ( www.loodusemees.ee )

Juuni alguses õpetasin Võrumaal huvilistele taimi tundma kõigi meeltega, tundma lõhna, välimuse ja maitse järgi ära iseendale sobivaid taimi.

Kõige suuremaks üllatuseks oli minu jaoks see, et kui esmaseks taimeretkeks olin plaaninud tund aega, siis pärast sellelt naasmist märkasin, et kulunud oli kolm ja pool tundi!

Olin enda jaoks meie kaheksa-hektarilisel talumaastikul valmis mõelnud taimed, mida kaaslastele näitan. Maarjaheina, maarjaleppa, sealõuarohtu, veiste südamerohtu, varemerohtu… Läks aga nii, et veel vegetatiivses faasis loodus pakkus mõistatamist üsna tuntud taimede osas, eelkõige on meile ju tuttav taimede õite nägu. Ja palju oli parasjagu sirgumas neid taimi, mis mu kaaslasi kõnetasid.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kas teiega on ka nii, et mõned sõnapaarid teile iial selgeks ei saa ja mõni neist enda mõttemaailmas nii tobedalt loodud, et aina imestad. Ehk on see nende inimeste probleem, kes ei tee vahet vasakul ja paremal poolel ja mina olen üks neist. Aga hull on, et see segiajamine on kandunud ka taimetundmise ilma. Ma pean päris pikalt mõtlema kumba puuga on näiteks tegemist, kas saare või jalakaga, kuigi ma tunnen neid mõlemaid pungast juurejupini, aga nimega on nii nagu parema ja vasakuga.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Vikipeedia

Tähkjas-rapuntsel          Phyteuma spicatum

Poolteist nädalat tagasi tabas mind taimede õpituba läbi viies tõeline üllatus. Kuna ma olen meie Ilmamäe talu läbi käies üsna igale lapikesele kaheksast hektarist juba astunud, siis arvasin end tundvat iga taime, iga põõsa taga. Aga Tõivapera soo servas, kus seitse aastat tagasi võsatalgud tegime, kikitas üle naatide kolm uhket, veel puhkemata rapuntslinutti.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Emaslind Tiiu toidab ainsat pesasse jäänud poega

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Olenemata munade hulgast pesas (vahel on neid isegi kolm) lennuvõimestub ainult üks kotkapoeg (kahe pesapoja lennuvõimestumist on täheldatud Eestis ainult ühel korral). Kahju ikka, kuigi kainism on suur-konnakotkaste elukorraldusse sisse kodeeritud.

Veebikaamera pilt yitmoth, LK foorumist

Öösorr          Caprimulgus europaeus

Video salvestas Aita, LK foorumis

Öösorr            Caprimulgus europaeus

Vastu hommikut koorus ka teine öösorri tibu. Seega toimus kõik 13. ja 14. juunil.

Munakoored on pesast kõrvale tõstetud ja video lõpupuule näeme eile koorunu ja emaslinnu suhtlust.

Veebikaamera pilt Michi, LK foorumist

Ornitoloogiaühing annab teada

Kätte on jõudnud juuni keskpaik – aeg, mil enamik meie linnuliike on hõivatud pesitsemisega. Aialindudest on vaid kuldnokad ja varesed jõudnud oma ainsa pesakonna üles kasvatada, samas kui paljud paigalinnud ja lähimaarändurid muretsevad juba teise pesakonna pärast. Isegi maikuus Aafrikast saabunud lindudel on pesad valmis ja ehk munadki sees, kuigi osad neist hilinesid tänavu märkimisväärselt. Esialgsetel andmetel saabusid näiteks suitsupääsukesed ligikaudu nädala võrra hiljem, kui aasta varem ja ööbikud isegi 10 päeva hiljem. 

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

14. juunil kell 12 alguse saavat ning 24 tundi kestvat Loodusvaatluste maratoni käiku saab reaalajas jälgida Linnuvaatleja kodulehelt, millele Tartumaal asuvasse vaatluspunkti kogunenud erinevate valdkondade eksperdid kogu martaoni jooksul asjatundlikke ja huvitavaid postitusi lisavad.

Kel endal soov Loodusvaatluste maratonil kaasa lüüa, leiab mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid siit.

foto: Märt Kose

Veebikaamera pilt Anne7, LK foorumist

Eilne pesakaamera pilt

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Eile möllasid Lõuna-Eestis tugevad äikesetormid tugevate tuulepuhangutega.

Arvata on, et murdunud on mõni lähedalseisev puu: ühendus kaameraga on, aga väga aeglane, eeldatavalt on juhtunud midagi saatjaga.

Lähiajal läheb Urmas Sellis asja uurima, siis oleme jälle targemad ja loodetavasti leidub võimalus, kuidas ülekannet taastada.

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Terve kotkapere jäi pealelõuna päikesepaistes pildile

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Terve öö ja hommikupooliku oli ilm vihmahoogudega ja mitte sugugi soe, vaid veidi üle kümne soojakraadi ning vahepeal kaunikesti tuuline.

Miks siis perepilt koos vanalindude Miina ja Markoga, Võrumaa pesast?

Kotkapojad on saanud tänaseks kahe nädalaseks.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Öösorr            Caprimulgus europaeus

Veidi enne kella ühte päeval oli öösorri pesas esimesest munast öösorripoeg koorunud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Kuldherilased       Chrysididae

Nii nagu Ahto videol näeme kuldherilast tegutsemas vanal palkhoonel seal on isendit kerge märgata ja tegutsetaksegi kultuurmaastikel, aga ka metsaveertes. Eestis on kohatud kuni neljakümmet kuldherilase liiki.

Kuldherilased on üksikeluviisilised, aga parasiteerivad sagedamini kindlatel peremeesliikidel ehk munevad oma muna peremehe pesasse, vastsele või ka kookonisse.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsub osalema

Tutvu programmiga ja naudi väärtuslike hetki looduses!

14.–15. juunil toimuv Loodusfestival võtab fookusesse looduse vaatlemise, pakkudes mitmekülgseid võimalusi looduses viibimiseks. Osaleda saab festivali töötubades, loodusretkedel või loodusvaatluste maratonil avatud vaatluspunktides.

Tekst ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ura kobraste üleeilse päeva tegemised tõid nad kaamera ette juba minut peale südaööd. Veidi enne kella kolme, kui metsalinnud ärkasid ja laulu lahti lõid, olid piibrid ühe või paarikaupa ujunud kaamera eest läbi täpselt 21 korda – tegus süvaöö. 

Vesi on järsult tiigis alanenud ja arvata võib, et neile ei andnud rahu umbes 50 m kaugusel asuva tammi seisukord. Järgneva kahe tunni jooksul sattusid loomad kaamera ette ainult viiel korral, ehk olidki sel ajal rakkes tammi ehitusega. Hommikul kella viiest polnud neid enam näha, küllap sättisid päevaunele… 

Videost paistab, kuidas koprad keskööst kolmeni 400% kiiremini läbi ujusid.

Veebikaamera pilt Sappheira, LK foorumist

Isaslind Ivot peab kiitma

Kalakotkas            Pandion haliaetus 

Tartumaa Kalakotkas 2 kaamerapesas on kotkapojad saanud keskeltläbi nädalaseks. Varsemad koorusid 4. ja 5. juunil ja pisem poegade hulgast 7. skp-l.

Foorumi püsivaatlejad kiidavad isaslind Ivot (pildil vasakul ja rõngastatud), et võrreldes isaslind Markoga, Võrumaa pesast. Päevane saakkalade hulk on Ivo kasuks 6:5.