juuni 2019

Viiendat korda toimunud Loodusfestivalil 14.–15. juunil nautis loodusalaseid tegevusi 3000 loodusesõpra. Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati üle Eesti enam kui kolm tuhat loodusvaatlust.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Suurelehine pärn õitseb ( www.loodusemees.ee )

Suurelehine pärn                 Tilia platyphyllos

Esmaspäeval hakkasid Tartus pärnad õitsema, nende lõhna on täis maa ja ilm. Aga siin on üks aga. Meie omamaised pärnad veel tegelikult ei õitse, nende aeg tuleb alles peale jaani.Harilik pärn on meil põline liik, suurelehine pärn aga linnaparkidesse ja alleedesse istutatud liik. Ja kuigi pärnaõisi korjatakse mõlematelt, pole just see linnades õitseja saastatuse tõttu nii soovitatav.

Video salvestas Ahto Täpsi

Laanepüü noorlinnud Soonurme ja Sirtsi külades Virumaal

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Ladinakeelse nime järgi on koheselt selge, et laanepüüd kuuluvad metsislaste sugukonda.

Videos näeme, et erinevate pesakondade noorlinnud võivad samas piirkonnas olla eri suurusega.

Elukohana kasutavad laanepüüd päris erinevaid metsatüüpe, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga. Meil võib tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari.

Video salvestas Ahto Täpsi

Rohukasv on tänavu silmnähtavalt võimas

Euroopa metskits ehk kaber           Capreolus capreolus    

Alustuseks see, et täiskasvanud, viljaka metskitse õlakõrgus, kellel kolm kitsetalle küünib kolmveerand meetrini. Maikuus sündinud talled on päris tragid, aga kindlasti nutika kitseemanda juhitud. Tähnilise kasukaga metskitse talledele oli üheks ohtlikumaks ajaks esimene elukuu sest röövloomi ja suuri röövlinde meil jagub, aga emasloom on osanud talled elul hoida.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Mõni minut peale kella poolt ühte tuli esimesena kurepoegi söötma isaslind Karl ja viieminutise vahega emaslind Kati

Must-toonekurg       Accipiter gentilis

Kanakulli rünnakud pesale kestsid vaheaegadega kuni pea keskpäevani, huvitav kuhu lind siirdus ja miks loobus uuesti pesa ründamast?

Kurepojad rahunesid röövlinnu lahkudes mõnekümne minuti jooksul - osatakse ohtu tajuda.

Veebikaamera pilt Kalakotkas2 kaamerast Kitarr, LK foorumist

Kotkapere hommikusöögi tõi isaslind Ivo ja söötmisülesandeid täidab emaslind Iiris

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kalakotkas2 pesas saavad kotkapojad kahe nädalaseks. Kooruti küll mõnepäevaste vahedega ehk 4., 5. ja 7. juunil ja eks hiljem koorunu on teistest veidi pisem. Küllap kasvavad kõik sest toidupuudust ei paista.

Emaslind katab poegi kuumade päevade lõõskava päikese eest oma varjuga.

Veebikaamera pilt Kalakotkas kaamerast Sova, LK foorumist

Veebikaamera pildi ja video salvestas Liz, LK foorumist

Kanakull        Accipiter gentilis

Kui me nüüd õieti määranud oleme on tegu kanakulli esimese aasta noorlinnuga sest haukalise rinnasulestikus näeme pikitriipe.

Rännaku käigus kanakulli taktika muutub sest kurepojad kaitsevad endid. Jääb vaid üle möödalennul kedagi riivamisi üle pesaääre tõmmata, mis video viiendal minutil ka juhtub.

Kanakull on kaalub vast veidi üle kilo ja kurepojad hakkavad juba kilole lähenema.

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Tutvu ka Urmase FB kannetega: https://www.facebook.com/urmas.tartes

Ohakaliblikas

Ohakaliblikas       Vanessa cardui        

Sel aastal on meile sisse rännanud tavatult palju ohakaliblikaid. Ilmselt on tegemist erakordse kahe järjestikuse põlvkonna eri kohtadest siia jõudmisega.

Selle uhke vaatemängu põhjuseid tuleb otsida kaugelt. Märtsikuus täheldati ohakaliblikate massilist rännet Küprosel ja Iisraelis. Aprillis täheldati ohakaliblikate massilist esinemist püsimist Liibanonis. Pürenee poolsaarelt massesinemiste teateid ma ei leidnud.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Emaslind Maia toidab vanemat ja suuremat kotkapoega

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina  

Kotkapojad koorusid 11. ja 15. juunil. Paraku jääb pesas lennuvõimeliseks kasvatamiseks ainult suurem ja tugevam kotkapoeg nagu sugulastelgi – suur-konnakotkastel. Väimuselt suurematest sugulastest ainult veidi väiksemad ja lennupildis heledama sulestikuga.

Fotod Arne Ader

Harilikud vesineitsikud-isasliblikad (www.loodusemees.ee )

Harilik vesineitsik         Calopteryx virgo

Tavaliselt märgatakse ikka värvikaid isaseid vesineitsikute isendeid. Hoolimata uuringute puudulikkusest tundub isaseid olema proportsionaalselt rohkem. Tänavu algas nende lennuaeg Põhja-Eestis juba mõne nädala eest.

Kus me vesineitsikuid kohata võime?