juuni 2019

Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis

Postitas Looduskalender - T, 18.06.2019 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest kõikvõimalikud parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist (pikema loo ektoparasiitide mõjust leiad siit). Parasiidi huvides ei ole peremeest surmata, vähemasti mitte enne, kui ta ise on edukalt oma elutsükli läbinud, sest peremehe surm vähendab kaudselt ka parasiidi enda edukust. Võib-olla just seetõttu ei ole pesades elavad kirbud, väivid ja teised parasiidid linnupoegadele letaalsed, välja arvatud juhul, kui pesas on parasiite rohkelt.

24. NÄDAL 10.6.2019.- 16.6.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - E, 17.06.2019 - 11.11

Ülevaate koostas ja pildistas Vello Keppart

Õitsev niit aas-seahernega

Jätkus 2. juunist alanud suvine temperatuurirežiim.

Minimaalne õhutemperatuur langes esmaspäeval 8,7 ja pühapäeval 7,7 kraadini, maksimaalne aga 16. juunil 25,5 kraadini.

Lohekujuline pilv enne äikest

Lohekujuline pilv enne äikest

Neljapäeval 23:20 paiku algas äikesega paduvihm, mis andis 17 mm sademeid ja kastis mulla korralikult läbi. Vooremaa madalamates lohkudes jäid põllukultuurid ajutiselt vee alla. Nädala jooksul sadas kokku 33,6 mm vihma.

Taimed kasvasid ja arenesid kiiresti. Algas metsmaasikate aeg, valmisid ka esimesed aedmaasikad.

Elli Radingeri huntide raamatust lähemalt

Postitas Aasta Loom - E, 17.06.2019 - 09.00
Sisu

head read

Pildil vestlevad võsavillemitest raamatu "Huntide tarkus" autor Elli Radinger ja uukiuurija Peep Männil. Pildi autor: Dmitri Kotjuh, HeadRead2019. 

 

Maikuu lõpupoole toimunud festivalil HeadRead sündis põnev hunditeemaline jutuajamine saksa hundiuurija Elli Radinger ning eesti ulukiuurija Peep Männili vahel. Jutt käis peamiselt Elli raamatust „Huntide tarkus“, mis on ka eesti keelde tõlgituna nüüdseks juba aasta olnud meie poodides müügil.

Võõrkakar

Postitas Looduskalender - P, 16.06.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Võõrkakar

Üle-eelmisel aastal avastasin oma maakodu peenralt ühe tüütuse. Võõrliigi, mille oli sinna kandnud ehk kartulivagusid ajav traktor või oli ta kaasa tulnud mõne teise taime mullaga. Võimalik, et ta oli seal olnud ammu enne, aga ta polnud mind hüüdnud.

Soovõhk

Postitas Looduskalender - P, 16.06.2019 - 10.10

Pildistasid Eesti looduses matkavad LK foorumi liikmed Beate Wasner ja Irene Mannadiar

Soovõhk Ilmatsalu matkarajal

 

Soovõhk          Calla palustris

 

Ainus pärismaine võhaliste sugukonda kuuluv taimeliik meie looduses, kes on troopikast pärit ja lillekauplustes müüdava kalla sugulane.

Äärmiselt vesiste kasvukohtade taim, kasvades ojade veertel, kinnikavavate järvede turbasamblal, lodumetsades…

Must-toonekure kaamera töötab

Postitas Looduskalender - L, 15.06.2019 - 16.16

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Kes sööb see kasvab

 

Must- toonekurg      Ciconia nigra

 

Urmas Sellis käis kurepesa juures. Kaamerasignaali saatja oli tormiste ilmadega suunda vahetanud, mida sai korrigeeritud. Õnneks polnud puu, millele tippu saatja oli kinnitatud murdunud. Isegi juhtmeid ei tulnud parandada.

Kuna täna on põhjust kirjutada, siis homme saavad kurepojad kuu vanuseks sest need kolm noort koorusid kõik 16. mail.

Teine kotkapoeg koorunud

Postitas Looduskalender - L, 15.06.2019 - 12.12

Veebikaamera pildid Tatjana, LK foorumist

Kella üheteistkümne aegu oli teine kotkatibu koorumas

 

Väike-konnakotkas        Aquila pomarina  

 

Emaslind Maia munes suurte vaheaegadega pesasse kaks muna 2. ja 7. mail. Esimene kotkapoeg koorus 11.juunil. Teine kotkapoeg koorus täna, kuigi esiku koorumise järgi emaslind otseselt muna ei haudunud, vaid lihtsalt kattis koorunut muna kõrval.

Millega vaatajad peavad arvestama: sarnaselt suur-konnakotkastele on ka väike-konnakotkaste elukorraldus nii seatud, et pesakonnas lennuvõimestub ainult üks poeg.

Kuidas metsas ellu jääda?

Postitas Looduskalender - L, 15.06.2019 - 12.12

Kirjutas ja Kuku „Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Harilik maarjalepp

Harilik maarjalepp ( www.loodusemees.ee )

Juuni alguses õpetasin Võrumaal huvilistele taimi tundma kõigi meeltega, tundma lõhna, välimuse ja maitse järgi ära iseendale sobivaid taimi.

Kõige suuremaks üllatuseks oli minu jaoks see, et kui esmaseks taimeretkeks olin plaaninud tund aega, siis pärast sellelt naasmist märkasin, et kulunud oli kolm ja pool tundi!

Olin enda jaoks meie kaheksa-hektarilisel talumaastikul valmis mõelnud taimed, mida kaaslastele näitan. Maarjaheina, maarjaleppa, sealõuarohtu, veiste südamerohtu, varemerohtu… Läks aga nii, et veel vegetatiivses faasis loodus pakkus mõistatamist üsna tuntud taimede osas, eelkõige on meile ju tuttav taimede õite nägu. Ja palju oli parasjagu sirgumas neid taimi, mis mu kaaslasi kõnetasid.

Käokann ja tõrvalill

Postitas Looduskalender - L, 15.06.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kas teiega on ka nii, et mõned sõnapaarid teile iial selgeks ei saa ja mõni neist enda mõttemaailmas nii tobedalt loodud, et aina imestad. Ehk on see nende inimeste probleem, kes ei tee vahet vasakul ja paremal poolel ja mina olen üks neist. Aga hull on, et see segiajamine on kandunud ka taimetundmise ilma. Ma pean päris pikalt mõtlema kumba puuga on näiteks tegemist, kas saare või jalakaga, kuigi ma tunnen neid mõlemaid pungast juurejupini, aga nimega on nii nagu parema ja vasakuga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.