juuni 2019

Kuldherilastest

Postitas Looduskalender - N, 13.06.2019 - 10.10

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

 

Kuldherilased       Chrysididae

 

Nii nagu Ahto videol näeme kuldherilast tegutsemas vanal palkhoonel seal on isendit kerge märgata ja tegutsetaksegi kultuurmaastikel, aga ka metsaveertes. Eestis on kohatud kuni neljakümmet kuldherilase liiki.

Kuldherilased on üksikeluviisilised, aga parasiteerivad sagedamini kindlatel peremeesliikidel ehk munevad oma muna peremehe pesasse, vastsele või ka kookonisse.

Tänavu tähistab Loodusfestival oma 5. sünnipäeva

Postitas Looduskalender - N, 13.06.2019 - 08.08

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsub osalema

Tutvu programmiga ja naudi väärtuslike hetki looduses!

14.–15. juunil toimuv Loodusfestival võtab fookusesse looduse vaatlemise, pakkudes mitmekülgseid võimalusi looduses viibimiseks. Osaleda saab festivali töötubades, loodusretkedel või loodusvaatluste maratonil avatud vaatluspunktides.

VIDEOD: Ura kobraste päev ja saarmad

Postitas Looduskalender - K, 12.06.2019 - 14.14

Tekst ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ura kobraste üleeilse päeva tegemised tõid nad kaamera ette juba minut peale südaööd. Veidi enne kella kolme, kui metsalinnud ärkasid ja laulu lahti lõid, olid piibrid ühe või paarikaupa ujunud kaamera eest läbi täpselt 21 korda – tegus süvaöö. 

Vesi on järsult tiigis alanenud ja arvata võib, et neile ei andnud rahu umbes 50 m kaugusel asuva tammi seisukord. Järgneva kahe tunni jooksul sattusid loomad kaamera ette ainult viiel korral, ehk olidki sel ajal rakkes tammi ehitusega. Hommikul kella viiest polnud neid enam näha, küllap sättisid päevaunele… 

Videost paistab, kuidas koprad keskööst kolmeni 400% kiiremini läbi ujusid.

 

Kalakotkas 2: kotkapojad kasvavad

Postitas Looduskalender - K, 12.06.2019 - 11.11

Veebikaamera pilt Sappheira, LK foorumist

Isaslind Ivot peab kiitma

 

Kalakotkas            Pandion haliaetus 

 

Tartumaa Kalakotkas 2 kaamerapesas on kotkapojad saanud keskeltläbi nädalaseks. Varsemad koorusid 4. ja 5. juunil ja pisem poegade hulgast 7. skp-l.

Foorumi püsivaatlejad kiidavad isaslind Ivot (pildil vasakul ja rõngastatud), et võrreldes isaslind Markoga, Võrumaa pesast. Päevane saakkalade hulk on Ivo kasuks 6:5.

Õiguskantsleri hinnang: Riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega

Postitas Looduskalender - T, 11.06.2019 - 12.12

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA): www.eestimetsaabiks.ee

29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

23. NÄDAL 3.6.2019.- 9.6.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 11.06.2019 - 10.10

Ülevaate koosta ja pildistas Vello Keppart

Rukis õitseb

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur läks püsivalt üle 10 kraadi juba 16. mail, üle 13 kraadi 2. juunil.

Esmaspäeval 3. juunil oli kõige jahedam varahommik minimaalne õhutemperatuur langes 4,2 kraadini.

Alates teisipäevast oli südasuviselt soe: öösiti üle 10 kraadi ja maksimaalselt tõusis päeval õhutemperatuur 25…30 kraadini. Suhteline õhuniiskus oli madal langedes 33…41 protsendini. Aurumine oli kõrge ja taimed vajasid kastmist.

Laupäeva öösel ja hommikul läks Jõgevalt üle sajuala, mis kastis taimkatet ja kuiva mulda 15 mm vihmaveega.

Suvele viitab kibuvitsa ja vaarika õitsemise algus. Paljudes aedades puhkesid pojengid.

Rannaniidu metsastumine on ohuks Eesti kahlajatele

Postitas Looduskalender - T, 11.06.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Mustpea-põõsalinnu rännutee võib lõppeda taldrikul

Postitas Looduskalender - E, 10.06.2019 - 22.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Ohakaliblikaid võib kohata paiguti massiliselt

Postitas Looduskalender - E, 10.06.2019 - 19.19

Kirjutas Mall Schmidt

Kirjutan Ida-Virumaalt. Toila vallas Amula küla piirkonnas on täheldada erakordsest ohakaliblikate lendlust ei ole neid varem nii massiliselt lendamas kohanud. Lenneldakse nii aiamaadel, põlluteedel ja isegi Kohtla-Järve linnaserva rohumaadel. Ja nii massiliselt on neid nähtud juba üle nädala.

Foto Arne Ader

 

Ohakaliblikas

Ohakaliblikas ( www.loodusemees.ee )

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.