juuni 2019

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Narva juga Kreenholmi suurelt sillalt 22. mai 2019 umbes kell 13:15.

Vesi lastakse Venemaal asuvast hüdroelektrijaamast kanjonisse Narvas ja Ivangorodis seoses toimuva konverentsi "Piiriäärne sümmeetria" ("Приграничная симметрия").

Video: LINK

Narva joast geoloog Kalle Suuroja järgi (lühendatult)

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

On mõned taimed, mida ma oma aeda kohe väga tahan ja kui kusagil niidul näen, siis kaevan kühvliga välja ning toon väikese pundikese kaasa. Muidugi siis, kui neid jääb sinna järgi kordades rohkem. Üks selline taim, mida kõikidel oma kodude juurde istutada soovitan, on väike kõrreline – maarjahein.

Juba see, et ta oma nime jumalaema järgi saanud on, kõneleb sellest, et ta meie esivanematele üks väga tähtis taim on olnud.

Linnuvaatleja teavitab tulemused

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 124 ja edasijõudnuid 36. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 70 ja edasijõudnutest 10 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Punasilm-liidrikud ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalal jalutasin oma maakodus tiigi ääres ja äkki nägin, kuidas maarjaheina kõrte ja jürilillede vahel pärlendas midagi. Kogu tiigikallas oli täis pisikesi kristalle. Ja suurem oli mu üllatus, kui nägin, et sinna polnud haldjarahvas maha pillanud oma säravaid pärle, vaid tiigiäär oli täis väikesi säravaid haldjatiibu.

Siis tärkas minus loodusteadlane ja silmitsesin neid tiibu lähemalt – kiilitiivad! Ja neid oli palju. Siis tuli muidugi ka meelde, et olin märganud enne siin pikalt askeldamas linavästrikku, kes hoolega praegu kõike söödavat poegadele pessa tassib. Ja et rohkem vorstikesi nokavahele ära mahuks, siis on linavästrikel kombeks kiilidel ja liblikatel tiivad enne maha rapsida.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Sellised ongi tänavu maikuus ilmavalgust näinud kitsetalled koos hoolitseva metskitse emasloomaga.

Need kitsetalled peavad olema vähemalt nädalased, et suudavad kitsele järgneda. Esimese elunädala jooksul käis kits tallesid imetamas sünnikoha läheduses. Kitsetallede sünnikaal oli umbes kilo ringis või veidi enam. Arvukate vaenlaste eest kaitseb kitsetallesid hoopis see, et nad on päris „lõhnataud“ ehk röövlid nende olemasolu ei haista.