november 2019

Tallinna loomaaed kutsub kakkudele külla

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Tallinna loomaaed kõiki kakuhuvilisi kullimäele isadepäeva tähistama. Kakupäeva puhul viivad loodushariduse spetsialistid läbi ekskursiooni, kus saab kuulda tarkuse ja teadmiste sümboliks peetud öökullide salapärasest elust. Räägime, kuidas kakud nii hästi kuulevad, nii vaikselt lendavad ning arutame, mis teeb ühest kakuisast hea isa. Et ka kakulisi ise tegemistesse kaasa haarata, pakuvad talitajad neile ekskursiooni vältel meelepärast toitu, mille söömist saab kindlasti jälgida.

Uurimiseks on välja pandud erinevad kaku suled ning muu huvitav, mille abil saab oma kakualased teadmised proovile panna. Lisaks saavad nii suured kui väikesed isadepäevalised üheskoos meisterdada endale toreda mälestuse kakupäevast.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raudtamm ( www.loodusemees.ee )

Kindlasti olete märganud, et mõnel tammel on aastaläbi lehed küljes. Kui teistel puhutakse nad sügistormi ajal urhates kaugele ära, siis üksjagu puid ei raatsi oma lehti ära anda ja kannavad krõbisevat rüüd ka keset suurt lund.

Sellise tamme – raudtamme või lesetamme alla on tuulisel sügisõhutul päris hirmtav sattuda, sest puulehed justkui sosistavad omavahel. Millest nad räägivad, sellest saavad aru ainult tõelised puukallistajad, aga õnneks on üksjagu pajatusi meie esivanemad oma järelpõlvede jaoks kirja pannud.

Ja üks erilisematest kõneleb nii:

Keskkonnaamet annab teada

Foto VikipeediA

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi on taimeliik, mida ei leia kuskilt mujalt maailmas peale Saaremaa. Keskkonnaamet kinnitas selle haruldase taime säilimiseks tegevuskava, mille elluviimisel kasvab liigi ja tema kasvukohtade arvukus.

„Saaremaa robirohi on endeem ehk liik, mida leidub maailmas vaid ühel piiratud alal - Eestis. Seetõttu ongi meie kohustus tagada selle haruldase liigi ellujäämine meie looduses,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Saaremaa robirohi kasvab madalsoodes, allikasoodes või soostunud niitudel ja vajab piisavalt valgust. Täna on meil teada 71 robirohu kasvukohta, mis asuvad kõik Saaremaa lääne- ja loodeosas. Lähima viie aasta kaitse-eesmärgiks on suurendada kasvukohtade arvu 80-ni.

Projektijuht Margus Ellermaa

Hooaja lühikokkuvõte

2019. aasta hooajal loendati kokku 2,33 miljonit lindu ehk siis veelinde, sealhulgas kahlajaid ja kajakaid. Arvukaimad rändurid olid mustvaeras Melanitta nigra (0,92 miljonit), aul Clangula hyemalis (0,34), valgepõsk-lagle Branta leucopsis (0,3) ja viupart Anas penelope (0,12). Loendustel osalesid Juho Könönen, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier, Annika Forstén, Antero Lindholm, Jukka Salokangas, Kaarel Võhandu ja Aapo Salmela. Teised osalejad ja abilised on ära toodud 3. novembri postituses.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tuhkur ( www.loodusemees.ee )

Lugesin lugu sellest, kuidas tuhkur ühes talus kõik kanad ära murdis ja üksteise otsa ladus. “Tõhk selline!” hüüab mu maainimese olemus. Mu maakodu on praegu Võrumaal Tohkri külas ehk siis võru keeles Tuhkru külas, kus tuhkur omal ajal samasuguse triki tegi ja ühe ööga kõik mu ämma kanad murdis. Ma kujutan vaid ette tema pisaraid, kui hommikul sellise tapatalgu avastas.

Aga kas tuhkur on ikka nii verejanuline kiskja, nagu neid pilte maalitakse. Olete ilmselt kuulnud, kuidas ta kanadele selga hüppavat ja neid siis järgemööda verest tühjaks imevad. Aga kas kujutate ette, et see pisike tumepruun beeži täishabemega kärplane suudaks „tühjaks imeda“ viisteist kana. Ta läheks ilmselt lihtsalt lõhki.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Vaade Palmse mõisast Ilumäe poole. Autor Anne Kaldam, 23.09.2010

Rekord nr. 49. Pikim Allee. (Palmse-Ilumäe).

Eesti pikim allee on Palmse mõisa juurest Ilumäe kabeli juurde viiv allee. Seda kogupikkusega 4,2 kilomeetrit. Allee istutati juba Palmse mõisnike, Pahlenite ajastul.

Paekalju. Ontika ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 50. Kõrgeim klindiserv.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Just vanemates kuusikutes tegutsevad laanerähnid leiavad oma kõhutäie metsakahjureid otsides ja puudel tegutsetakse äärmise põhjalikkusega

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad peamiselt meie vanemaid loodusmetsi, kuhu tänapäevaste metsamasinate ligipääs raskendatud ja nii pole ka laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Video salvestas ja kommenteeris Villu Karjus

Pärnumaa sügiseses männimetsas liikus metsis ümber minu ringe tehes aiva lähemale ja lõpuks ka ründas üritades kahel korral mulle pähe lennata. Mõistetavalt jäi ründehetk videost välja sest pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Aulid rändel ( www.loodusemees.ee )

Veel on rännet märgata

Pärast viiepäevast vaikust ajas uus külmalaine linnud jälle liikvele, kuid suurt massi enam sellel aastaajal enam ei näe.

Lisaks ränne piirdus sisuliselt aulide Clangula hyemalis (8130) ja tõmmuvaerastega Melanitta fusca (1517), sekka tilkus veidi ka mustvaerast M. nigra (104) ja merivarti Aythya marila (172). Täna oli alles hooaja teine vaatlus kanadalagledest Branta canadiensis (12).

Tutvuge lähemalt rännet kajastava veebilehega: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Video salvestas Ahto Täpsi

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Ikka hommiku- ja õhtuhämaruses, aga ka päeval sest esiteks ööaegu võib värbkakk sattuda teiste suuremate just kakuliste jahisaagiks. Vähemtähtis pole ka see, et nende kuulmine jääb teistele kakulistele alla, seega peab enese elatamiseks kasutama nägemise abi.

Fotod Arne Ader

Rasvatihane pesa juures ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane     Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknalaual, andes justkui märku, et peatselt võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tänavusuvised noorlinnud on sügise jooksul lõuna poole rännanud. Meie tihaste talvist arvukust suurendavad rändurid idast ja põhjast. Kas teadsite, et rasvatihaste talvine arvukus ületab suvise pea kahekordselt?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude lõhnataju on võrreldes imetajatega peetud tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on teadlased leidnud aga üha rohkem tõendeid kinnitamaks, et haistmismeel mängib lindude elus suuremat rolli, kui seni arvatud (üks näide siin).

Avaspesitseja linnu pesa, mis asub maapinnal, põõsas, orvas, puu otsas, on kiskjale suhteliselt kergesti ligipääsetav. Et munadega pesa kiskjatele silma ei jääks, on munad enamasti kaitsevärvusega, mitmed hanelised – aga ka suluspesitsejad rasvatihased – katavad pesalt lahkudes munad pesamaterjaliga. Miks suluspesitsejad seda teevad? On ju nende pesa peidus ja seega ei peaks nad kiskjate eest munade varjamisega vaeva nägema.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kirikakra õitsemine ei ole lõppenud

Esmaspäevaks eelmise nädala tormituul rauges. Ilm hakkas jahenema. Ööd muutusid külmaks ja ka päevasooja oli napilt.

Teisipäevast neljapäevani tõusis maksimaalne õhutemperatuur päeviti ainult 1...3 kraadini. Hooti sadas vihma, mille hulka tuli tahkeid sademeid.

Vana hõberemmelgas Jõgeva veskijärve kaldal

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Jõudsin selle poolsajandi suurima tormi kahjusid maale revideerima alles möödunud teisipäeval.

Õigemini ei riskinud varem sõita, sest polnud kindel, kas murdunud puude lasust läbi saan. Ja kuigi mul oli laetud akukettsaag kaasas, ei tulnud kordagi seda teel kasutada.

Aga mida nägin teel Tartu-Kütiorg? Seda, et torm oli seekord natuke väiksem, kui kahe aasta tagune juulitorm. Olukorra tegid vist traagilisemaks Võru alajaama katuse lend ja pikad lageraie tuulekoridorid Põlvamaa metsades.

Teele oli tõesti kukkunud üksjagu puid, aga need polnud vanad põlispuud, nagu kahe aasta eest, vaid enamasti lageraielankide “kardinate” puud ja suured seemnepuud, mille latv ulatus parasjagu teele.