2018. aasta suvel leiti Siberi igikeltsast, Jakutski linna lähedusest 18000 aasta vanuse isase kutsika säilmed. Piltidelt on näha, et kutsikas on igikeltsas uskumatult hästi säilinud – alles on nii vurrud, ripsmed, piimahambad, paks karvkate, küüned kui ka sametine ninaots.
Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Pajuurvad ( www.loodusemees.ee )
Olete kindlasti märganud, et soe ja vinduv sügis on taas pajuutud välja meelitanud? Tegelikult ei ole selles midagi imelikku. Kui oma pildipanka vaatan, siis just enne jõuluaega olen neid maal alati pildistanud.
Nii nagu heal lapsel, on ka pajuurbadel palju nimesid, aga just praegu on nad ilmselgelt utud ehk valged lambautekesed. Pajuuteke on pugenud kaitsvate pungasoomuste vahelt sügisese sooja ja niiskuse tõttu välja ja seda hõbevalgete kattesoomustega ääristatud urvakest ei topi enam kuidagi sinna sisse tagasi.
Õnneks ei tee külm seesugusele karvasele urvale liiga. Alles kevadel saame teada, kas pajuutust areneb roosa emasõitega pajukiisu või saab temast uhke kollane, pikkade tolmukatega pajutibu.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Suurim hiid-lehtervahelik seisuga 13. 09. 2010, läbimõõt 41 cm. Võrdluseks sandaal jalanumbriga 45
Rekord nr. 58. Hiid-lehtervahelik
21. sajandi esikümnendi lõpuaastail ilmusid meie tagaaeda Räpinas suured heledad seened. Loodustark sõber määras need hiid-lehtervahelikeks - Leucopaxillus giganteus.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Kas te olete vaadanud, kes on kõige vapram lill teie peenral. Nüüd, kui külmalaine muutis kogu rohelise rahva klaasistunud tumerohelisteks jääpurikateks. On üks taim, mis taas lume alt väljasulades ei vaju lössi ja ei moodusta rohelist laialivalguvat ollust, vaid mis rõõmsalt selja sirgu ajab ja isegi oma siniste õiesilmadega teile vastu naeratab.
Võõrasema! Võõrasemad on need kenad õitsejad. Olen nende õisi näinud ikka ja jälle ilmuvat lume alt kuni jaanuarikuuni, siis tuleb väike paus ja kevadel kui lumi läheb, alustavad nad samas seisus, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.
Fotod Arne Ader
Hõbekajakad ja kalakajakad põllul
Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Roheline Liikumine
Foto Arne Ader
Virtsu tuulepark ( www.loodusemees.ee )
Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.
Küsimused leiab siit:
algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari
2. osa
Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.
Autor Vello Keppart
Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.
Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Tiit Keppart
Külmakergitus turbal
Nädala algus oli sompus ja soojade ilmadega. Aegajalt sadas uduvihma.
Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid ligi kaheksa kraadini. Minimaalsed termomeetrinäidud jäid kuni neljapäevani plusspoolele. Teisipäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 5,8 °C, mis ületas viimase 97 aasta keskmist ligi kuue kraadi võrra.
Järgmiste päevade jooksul muutusid ilmad külmemaks ja reedeks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla null kraadi. Kuigi päeval mõõdeti esialgu veel plusskraade, tundus ilm harjumatult külmana. Külmatunnet süvendas iiliti 9 m/s puhunud tuul.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.
Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.
Looduse Aasta Foto 2019 võitis Ave Kruusel fotoga pisihiirest
Esmaspäeval, 25. novembril 2019 selgusid Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Ave Kruusel pildiga „Taevane eine“.
„Olin metsas ilvest jahtimas, aga teda ei tulnud. Mõtlesin koju minna. Tee ääres põõsas kuulsin lindude sidinat ja jäin uurima, kellega tegu, kui märkasin kõrre küljes pisihiirt,“ rääkis Ave Kruusel Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud foto saamisloost, „veetsin viimase valguse temaga. Pildistatud Harjumaal.“
Eelmise nädala suurim hunditeemaline uudislugu oli ühest väga täbarasse olukorda sattunud võsavillemist. Nimelt oli üks möödunud kevadine kutsikas läinud Tartumaa Koopsi farmi virstahoidlat uudistama.
Eks need virtsalõhnad teevadki uudishimule vastupaneku uljale hundinoorukile kole keeruliseks. Olukord võttis aga ootamatu pöörde, kui hunt märkas lähenemas farmi töötajat ning ehmus niivõrd, et kukkus üleni sõnnikusuppi. Juhtum oleks ehk halenaljakas, kui vaest hunti poleks ohustanud uppumissurm. Virts oli väga külm, hoidlakaldad libedad ning iseseisvalt loomal sealt välja saada ei õnnestunud
Õnneks jätkub Eestis huntidele abikäe ulatajaid – pärast ligi kolm tundi kestnud päästeoperatsiooni õnnestus surmaga silmitsi seisnud poolkülmunud loom kaldale tuua. Seejärel pesti rahvuslooma esindaja puhtaks, föönitati kuivaks ja varustati GPS-kaelusega. Viimaks lasti uinutist veel uimane hunt tagasi loodusesse.
Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Kooljakuuhall. Päidla ( www.loodusemees.ee )
Ilm häbeneb ennast, häbeneb seda, et ta ei tea, kas olla kõlekülm või sügiseselt soe. Selle häbenemise ja meelekindlusetuse peidab ilm uduloori sisse. Nii võimegi õhtuhakul end avastada haldjasinisest udust, nägemata midagi, aga kuuldes asju, millele seletust ei oska anda.
Looduse Omnibuss annab teada
Loodusfoto Aastaraamatu 2019 kaanepilt
Ootame Teid fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2019 lõpugalale „Huntide ball“, mis toimub esmaspäeval, 25. novembril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis.
Suurelt ekraanilt saab näha 600 aasta parimat loodusfotot.
Muusika pildikavadele loovad lautoduo Anna Kowalska ja Anton Birula Poolast ning ansambel FA Schola koosseisus Raho Langsepp (flöödid), Lilian Langsepp (harf) ja Janno Mäe (kellamäng).
Tänapäeval, kus inimene on vetevõrkusid tundmatuseni muutnud, võib piibri taastamistegevus muutuda lausa märgiliseks. Selle eest ei pea inimene kallist raha maksma, et üht märgala taastada – kobras teeb kogu töö ära "tasuta".
Loomulikult on inimese ja kopra konflikt seda suurem, mida intensiivsemalt me maid kasutame ja on kohti, kus kuivandamisest ei pääse. Sellistest paikadest peab kobras taanduma. Seda enam peaksime soodustama kopra tegevust paikades, kus loom inimese majandustegevust ei häiri, näiteks Emajõe Suursoos.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
