juuli 2020

EOÜ pütiaasta teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Fotod Arne Ader

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.

Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.

Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Räägitakse, et tänavu on üle mitme-setme aasta taas üks hea muraka-aasta. Aga nii nagu see hea muraka-aasta algas vagusi, nii on ta tegelikult lõppenud. Mu sõbrad ütlevad, et  kandsid viimaste nädalate jooksul soost välja tubli naiste seljakotitäie murakaid pärast paaritunnist rabajooksu. Nii umbes 10 kilo neid väärtuslikke marju õnnestub heade murakakohtade teadjatel ikka korjata.

Vaibla linnurõngastusjaam asutati Võrtsjärve põhjakaldale 1987. aastal ornitoloogi Heinrich Veromanni eestvedamisel ning linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja taas alates 2015. aastast.

Vaibla linnujaama juht Art Villem Adojaani kutsub külla:

Tere, linnusõbrad!

Hea meel teatada, et Vaibla linnujaamas algab peagi (alates 20. juulist kuni augusti lõpuni) taas lõunasse rändavate värvuliste märgistamine ja uurimine ning kõik huvilised on oodatud külla.

Tallinna Botaanikaaed ootab külla

Roosisort 'Astrid Lindgren'

18.–19. juulil kutsub botaanikaaed kõiki hurmavate rooside keskele, toimuvad Roosipäevad. Kauni elamuse saavad kõik meeled – õhk on täis lõhnu ja silmi paitab värviküllus, kui õide on puhkenud rosaariumi üle 3000 roosi.

Selleaastaseks teemaks on botaanikaaia väärikad vanad peenraroosid. Pööratakse tähelepanu kollektsiooni pikkadele nn. ajaloopeenardele. Näha võib meie oludes ajahambale ja klimaatilistele tingimustele vastupidanud nn. modernseid peenraroose alatest 1867. aastast aretatud sordist ’La France’ kuni sortideni selle aastatuhande algusest. Teiste seas võib näha kunagisi staare nagu ’Baccara’, ’Super Star’ ja ’Rumba’.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Saarmas ( www.loodusemees.ee )

Saarmas ehk harilik saarmas      Lutra lutra

Saarmas Joosu toodi loomaaeda loodusest 1990. aastal. Loom suri 20. juulil 2002. aastad, seega oli Joosu vähemalt kaheteist aasta vanune.

Rekord nr. 165        Vanim saarmas Tallinna loomaaias

Ülekannet edastab Kotkaklubi, www.kotkas.ee

otsestriim | uudised | foorum

Jah, kaamera ei olnud pikka aega töös.

Meeldetuletuseks, et Tartumaa kalakotkaste vanalindude Irise ja Ivo pesas on kaks kotkapoega, kes koorusid vastavalt 29. mail ja 2.juunil. Seega saavad kotkapojad peatselt seitsmenädalasteks.

Noored kotkad lennuvõimestuvad kuu lõpus.

Foorumis sissekanded alates kaamera taaskäivitamisest: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Silke; LK foorumist

Pildistas Olle Koert, www.tt.ee

Nastiku emasloom pesal

Nastik ehk harilik nastik       Natrix natrix

Üleni musta ilma tüüpiliste kollaste kuklalaikudeta nastikut võime kohata Saaremaal ja Ruhnul.

Rõngastamisprotsessi salvestas Freddie, LK foorumist

Eile sai kotkahakatis omale rõngad

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Kuu ja nädala vanune väike-konnakotkas saad täna kuu ja nädala vanuseks. Pesal on kõik korras,isaslind Indrek ja  emaslind Karin käisid täna hommikul kotkahakatist toitmas ja noorlind saab söömisega kenasti iseseisvalt hakkama.

Vaadake ka LK foorumi arutlusi: LINK

Video salvestas Olle Koert

Nastik ehk harilik nastik       Natrix natrix

Olle sai Saaremaal jäädvustatud tiigist kogre püüdnud nastiku, kelle kaldale lohistas ja peale põgusat puhkust saagiga kaldakõrkjate vahele kadus. Olen näinud nastikuis särgi püüdmas, Naissaarel mudilat, aga suure kogre jahtimisest olen ainult lugenud, et alla nastik kägistatud kala kugistab…

Rajakaamera video pani kokku Kalle Pihelgas

Kährik ehk kährikkoer            Nyctereutes procyonoides

Metsnugis                                 Martes martes

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Näärelehise kibuvitsa tõrsikust puhkevad uued õied

Nädal kujunes jahedaks ja tuuliseks.

Maksimaalne õhutemperatuur ei tõusnud ühelgi päeval üle 20 kraadi ja jäi jahedamatel päevadel (reedel ja laupäeval) 17 kraadile lähedaseks.

Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur neljal ööl alla 10 kraadi, kõige külmemal ööl (reedel) 5,5 °C.

Torm räsis parki

Margus Ellermaa, https://www.eoy.ee/poosaspea/

Kahlajad

Kahlajad liikvel – 13.7.2020

Täna registreeriti Põõsaspeal erakordselt head kahlajarännet.

Mitmel liigil rändesumma oli kõigi aegade parimate killast: soorüdi Calidris alpina 5974 r, väikekoovitaja Numenius phaeopus 206 r ja punajalg-tilder Tringa totanus 40 r. Juulikuuks oli hea ka väikekajaka Hydrocoloeus minutus liikumine: 477 r. Tõmmuvaera Melanitta fusca päevasumma, üle 500 isendi, oli samuti märkimisväärne – liiki hakatakse kohtama rändel sadades tavaliselt alles juuli lõpus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Iga-aastased ränded on kurnavad ja ohtlikud ning nendega seotud riskide minimeerimine on lindude jaoks eluliselt tähtis. Kuigi enamik värvulisi on päevase eluviisiga, eelistavad nad rännata öösel, mil kisklusrisk on väiksem ja toitumisvõimalused piiratud. Teekond Euroopa pesitsusalade ja Aafrikas asuvate talvitusalade vahel on pikk ning väikesed linnud ei suuda seda ühe korraga läbida, vaid peavad tegema peatusi, et süüa ja magada.

Veebikaamera pildi napsas Liz, Lk foorumist

Pesale maandumisel näeme Kelly kena sababamustrit

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

Tänavu avastavad paljud Eestimaalased meie looduses toimuvat ja see on kena. Kaljukotkaste elupaigad jäävad kõrvalisematele soo ja rabaaladele niiskemates metsamassiivides ning sobivaid elualasid on vähemalt paari tuhande hektari jagu. Raba- ja soomaastikele on ka päris palju laudteid rajatud.