juuli 2020

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Kaljukotkas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 168        Vanim kaljukotkas Tallinna loomaaias

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos 

Loomaaia vanim kaljukotkas on senini elus ja vähemalt 35 aastane. 

Looduskalendri inglise keelde tõlkimist ei ole kunagi rahaliselt toetatud ja sellest on omajagu kahju.

Meid Rootsist kümmekond aastat abistanud tõlk (tänud Kaijale) ei saa tervislikel põhjustel jätkata.

Looduskalender otsib abi artiklite tõlkimisel eesti keelest inglise keelde. See on tõepoolest oluline ka saksa keelde tõlkimise jaoks, sest vabatahtlikud saksa keelde tõlkijad kasutavad ingliskeelseid tekste oma tõlgete aluseks.

Kui oleksid valmis panustama endale sobiva koormusega (just nii palju ja siis, kui saad ning soovid), palun anna endast teada Looduskalendrile.

gs@ilm.ee

Mõnusa suve kestmist soovib Teie Looduskalender

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Moira, LK foorumist

Suur-konnakotkaste noorlinnu nimeks on Teet

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Nädalatagune portree

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

Kaljukotkaste pesakaamera ülekannet ei saanud me mõnda aega tehnilistel põhjustel jälgida.

Eile sai noorlind Kelly kolmekuuseks. Saame näha, kas pesale veel tullakse, aga kõikvõimalikke võõraid uudistajaid käib pesal igapäevaselt.

Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Händkakk        Strix uralensis

Händkakud on aastatega muutunud meie arvukaimaks kakuliigiks ehk hakkas meile levima peale „kullisõja“ lõppu umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb umbes kaks tuhat paari. Saartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.

Aga teeme umbkaudse rehkenduse, kui vanad võivad kurepesa külastanud noorlinnud olla?

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Suured ja uhked linnud on sagedamini peategelasteks, aga rand on tegelikult veelinde täis, kes saavad segamatult ilma inimese häirimiseta  tegutseda.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Kõik väiksemad rannaasukad teavad, et merikotkad hoiavad maatükil „silma peal“, suured ja tugevad kühmnokk-luiged suhtuvad merikotkastesse ükskõiksemalt.

Keskkonnaamet annab teada

Lusitaania teetigu      Arion vulgaris ehk Arion lusitanicus

Keskkonnaamet kogub teavet kahjuliku teoliigi leviku kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned 40% Euroopas inimeste poolt kasutatavast energiast, mis moodustab 36% Euroopa CO2 emissioonist. Kuna hoone on seda energiasäästlikum, mida väiksem on selle seinapind, peaks majasein olema võimalikult sile, eendite ja õnarusteta. Sellistest põhimõtetest lähtutakse ka vana maja soojuskao vähendamisel, mille seinad soojustatakse siledamaks. Siiski võib see mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Foto Arne Ader

Metsvits ( www.loodusemees.ee )

Harilik metsvits       Lysimachia vulgaris

Metsvitsad hakkavad silma väiksemate niitmata teede veertes isegi auto aknast. Kasvavad pea kogu Eestis: niisketel niitudel, soostunud metsas, metsa- ja põlluveertel ning rannakarjamaadelgi leiame õitsejaid pigem metsa  piiril, kus rohukasv tavaliselt kõrgem. Tihedamas metsas jääb metsvits kiratsema ja ei õitse.

Rajaamera salvestused liitis videoks Kalle Pihelgas

Ilma veeta ei saa meist keegi hakkama. Augustiks on hetkel veel napiveeline ja mudane loik kuivanud, aga pidas niigi pikalt vastu olles loomade liikumisteel neile tuttav.

Metsseal on loigu kõrval sügamispuu ja käitumise järgi peaks olema tegu kuldiga. Põdralehm liigub ringi umbes kahekuuse vasikaga. Kährikujõnglaste eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad, emasloom imetas neid umbes kaks kuud, aga perekond liigub koos ja ei lagune enne sügist.