Tumedavärviline nõgeseliblikate põlvkond ja miks nad nii välja näevad?
Nõgeseliblika suvine põlvkond Araschnia levana f. porsa
Nõgeseliblika kevadine põlvkond Araschnia levana f. levana
Nõgeseliblika suvine põlvkond Araschnia levana f. porsa
Nõgeseliblika kevadine põlvkond Araschnia levana f. levana
Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.
Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:
93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.
Sel suvel on paljud valinud oma reisisihiks Eesti. Kuhu ja kuidas minna, kuhu mitte minna, sellest kirjutab Regio uus põhjalik reisijuht "Matkame Eestis".
Ehkki välimuselt võib selle raamatu kollane kaas vihjata, nagu tegemist oleks atlasega, pole see päris nii. Kaarte muidugi raamatus on, kuid poole sisust moodustavad inspireerivad reisijutud ja soovitused matka-asjatundjatelt ja ränduritelt, ligi pool aga on kasulik info 450 ametliku matkaraja kohta Eestis.
Seega - kui ei tea, kuhu ja kuidas minna, loe raamatust asjalikke soovitusi. Kui oled kindel, millist matkarada soovid avastada, siis raamatu teisest poolest leiad selle raja kirjelduse, koordinaadid ja kõik muu vajaliku.
Suur-kiirgliblikas Apatura ilia
Tänavu on kiirgliblikatele sobiv suvi ja kes märganud, võivad kinnitada, et vaatepilt jääb meelde.
Liblikate tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini. Mustjaspruunidel tiibadel valge muster, tiivaservad õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähnid.
Tule tuttpütiretkele!
Ornitoloogiaühing kutsub 12. juulil kell 11.00 Haapsalusse aasta linnu tuttpüti loodusretkele.
Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes kevadel äratab tähelepanu omapärase pulmamängu, praegu aga pühendumusega poegade eest hoolitsemisel. Loodusretke juhendab ja aasta lindu tutvustab ornitoloog Leho Luigujõe.
Loodusretk algab 12. juulil kell 11.00 Haapsalus Aafrika torni juurest. Retk kestab ligikaudu kaks tundi ja toimub iga ilmaga. Osalemine on tasuta.
Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
https://eoy.ee/tuttpytt/
Tallinna Botaanikaaed kutsub külla
Põldosi Equisetum arvense
Osale pärismaise taimestiku tundmaõppimise ringkäigul
Tallinna Botaanikaaias saab sel suvel igal nädalavahetusel osaleda teemapäevadel. Juulikuus on võimalik tutvuda kodumaiste taimedega, ürdipäeval põnevate maitse- ja ravimtaimedega ning marjapäeval tutvustatakse vähelevinud marjataimi. Kesksuvisel nädalavahetusel ootab botaanikaaed kõiki roosisõpru legendaarsetele Roosipäevadele.
Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens
Tumepunast neiuvaipa võime kasvamas leida isegi äärmistelt kuivadel kasvukohtadel, kus muu taimestik peaaegu puudub st lubjarikastelt, klibustelt rannavallidelt ja -luidetelt. Arvukamalt meie suursaartel, Lääne- ja Loode-Eestis.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Ilves. Elistvere loomapark ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 162 Vanim ilves Tallinna loomaaias
Isasloom Janno elas 22 aastat ja 3 kuud. Püüti loodusest 27.11.1987 ja suri loomaaias
30.aug.2009.
Rebane on püüdnud vesiroti
Rekord nr. 163 Vanimaks loomaaias elanud rebane
Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist
Tubli kotkapoeg sai täna kuu ja nädala vanuseks
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Väike-konnakotkas Clanga pomarina
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.