juuli 2020

VIDEO: kits talledega viljas

Video Ahto Täpsi

 

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

 

Veel liigub kitsepere koos, aga pulmaaeg on koheselt algamas ja üha sagedamini võime kuulda sokkude haukumist. Juba tragid kitsetalled peletatakse pulmaajaks eemale ja see aeg on noorloomadele ohtlik. Peale vanaloomade soojätkamise toiminguid otsib kits oma talled uuesti ülesse ja imetab neid kuni sügiseni välja.

Milline on suvisel ajal vanaloomade toidutarve?

Küsitlus: kuidas eurooplased hunti suhtuvad

Avapilt
Sisu

Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.

 

Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:

 

  • 93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.

 

Matkame Eestis. Nüüd on Eestis rännakute plaanimiseks olemas uus põhjalik reisijuht

Sel suvel on paljud valinud oma reisisihiks Eesti. Kuhu ja kuidas minna, kuhu mitte minna, sellest kirjutab Regio uus põhjalik reisijuht "Matkame Eestis".

Ehkki välimuselt võib selle raamatu kollane kaas vihjata, nagu tegemist oleks atlasega, pole see päris nii. Kaarte muidugi raamatus on, kuid poole sisust moodustavad inspireerivad reisijutud ja soovitused matka-asjatundjatelt ja ränduritelt, ligi pool aga on kasulik info 450 ametliku matkaraja kohta Eestis.

Seega - kui ei tea, kuhu ja kuidas minna, loe raamatust asjalikke soovitusi. Kui oled kindel, millist matkarada soovid avastada, siis raamatu teisest poolest leiad selle raja kirjelduse, koordinaadid ja kõik muu vajaliku.

Midagi suurt ja kaunist lendlemas

Fotod Arne Ader

Suur-kiirgliblikas

Suur-kiirgliblikas ( www.loodusemees.ee )

 

Suur-kiirgliblikas      Apatura ilia

 

Tänavu on kiirgliblikatele sobiv suvi ja kes märganud, võivad kinnitada, et vaatepilt jääb meelde.

Liblikate tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini. Mustjaspruunidel tiibadel valge muster, tiivaservad õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähnid.

Pühapäeval toimub Haapsalus tuttpütiretk

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Tuttpütt

Tuttpütt ( www.loodusemees.ee )

Tule tuttpütiretkele!

Ornitoloogiaühing kutsub 12. juulil kell 11.00 Haapsalusse aasta linnu tuttpüti loodusretkele.


Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes kevadel äratab tähelepanu omapärase pulmamängu, praegu aga pühendumusega poegade eest hoolitsemisel. Loodusretke juhendab ja aasta lindu tutvustab ornitoloog Leho Luigujõe.

Loodusretk algab 12. juulil kell 11.00 Haapsalus Aafrika torni juurest. Retk kestab ligikaudu kaks tundi ja toimub iga ilmaga. Osalemine on tasuta.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
https://eoy.ee/tuttpytt/

Kodumaiste taimede suvi

Tallinna Botaanikaaed kutsub külla

 

Põldosi         Equisetum arvense

 

Osale pärismaise taimestiku tundmaõppimise ringkäigul

Tallinna Botaanikaaias saab sel suvel igal nädalavahetusel osaleda teemapäevadel. Juulikuus on võimalik tutvuda kodumaiste taimedega, ürdipäeval põnevate maitse- ja ravimtaimedega ning marjapäeval tutvustatakse vähelevinud marjataimi. Kesksuvisel nädalavahetusel ootab botaanikaaed kõiki roosisõpru legendaarsetele Roosipäevadele.

Õitsemist alustab ka tumepunane neiuvaip

Fotod Arne Ader

Tumepunane neiuvaip

Tumepunane neiuvaip ( www.loodusemees.ee )

 

Tumepunane neiuvaip       Epipactis atrorubens 

 

Tumepunast neiuvaipa võime kasvamas leida isegi äärmistelt kuivadel kasvukohtadel, kus muu taimestik peaaegu puudub st lubjarikastelt, klibustelt rannavallidelt ja -luidetelt. Arvukamalt meie suursaartel, Lääne- ja Loode-Eestis.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XLVII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Ilves. Elistvere loomapark

Ilves. Elistvere loomapark ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 162         Vanim ilves Tallinna loomaaias

Isasloom Janno elas 22 aastat ja 3 kuud.  Püüti loodusest 27.11.1987 ja suri loomaaias

30.aug.2009.

 

Rebane on püüdnud vesiroti

Rebane on püüdnud vesiroti

Rekord nr. 163         Vanimaks loomaaias elanud rebane

Tuleva aasta pesitsemisel on lootust

Veebikaamera pildi ja video salvestas Svenja, LK foorumist

Kaia ja Karl II pesal

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Kui vaadata kõiki tänavusi lävielamisi kaamerate ees, siis võiksime küll oletada, kui sügisränne, talvitumine ja kevadränne must-toonekure paaril õnneks läheb (must-toonekured nimelt rändavad üksikult ja talvitusaladki on erinevad ning kohtutakse uuesti alles varakevadel samal pesal).

Kuidas elavad seenlilled?

 Fotod Arne Ader

Seenlilled

Seenlilled ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik seenlill      Monotropa hypopitys

 

Metsa on üha sagedamini asja nii kukeseente otsijatel, kui mustikametsa, aga meie liikumisrajale võivad jääda mõned huvitava välimusega isendid.

Tegelikult on seenlilled rohttaimed, aga neis puudub klorofüll ja seetõttu ka roheline värv.

Seenlilled kasvavad nii kuivades kuusikutes, kui männikute ja isegi liivamaadel, kus puid ei pruugi kasvadagi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.