juuli 2020

Tiivad kannavad - esimene lend

Veebikaamera pilt Kitarr, LK foorumist

Kell on kuus minutit üle kaheksa…

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Esimene pesast väljalend, rõngaste järgi UX, kes koorus 29. mail. Noorem jalarõngaga UW koorus 2. juunil.

Lend õnnestus, oli lühike kestes minuti jagu ja maandumine pesale läks esimese korra kohta hästi. Teine väljalend tunni möödudes oli juba päris noorlinnule kohane, eriti maandumine.

Huvitavad ajad tulekul.

Ilmus ajakirja Hirundo uus number

EOÜ annab teada

EOÜ teadusajakirja HIRUNDO suvine number pakub päris huvitavat lugemist.

Pikk ja põhjalik lugu annab ülevaate lindude sügisrände loendusest Põõsaspea neemel 2019. aastal, mil kokku loendati koguni 2,36 miljonit lindu.

Lisaks lugu haraka pesamaterjali koostisest ja tõhusaimast rukkiräägu püüdmise meetodist teadusetegemise eesmärgil.

Loe Hirundot veebist:

https://www.eoy.ee/hirundo/

Häda korral viib pütt pojad teise tiiki

EOÜ pütiaasta teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Hallpõsk-püti pojad veedavad meelsasti aega vanemate seljas.

Sierra blogi 7: kutsikad saavad juba üksi karjatamisega hakkama

Sisu

 

 

Hugo suurekskasvamise lugu jätkub.

 

Hugo on üheksakuune ja saab vajadusel ka üksi karjamaal hakkama. Praegu 

on ta igaks juhuks koos isa Mahiriga, kuna karjamaa on inimasustusest kaugel ja suurte

metsade vahel. Sellistes kohtades on kiskjarünnaku võimalus väga suur ja ühest noorest

koerast võib väheks jääda. Väiksematel karjamaadel ja kodule lähemal tuleb ta ise väga 

hästi toime.

 

Loomult on Hugo rohkem ema moodi, tagasihoidlikum ja ettevaatlikum, sellepärast hoiab 

Näsiniine kaunid viljad

Fotod Arne Ader

Näsiniin

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

 

Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.

Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.

Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Murakas

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Räägitakse, et tänavu on üle mitme-setme aasta taas üks hea muraka-aasta. Aga nii nagu see hea muraka-aasta algas vagusi, nii on ta tegelikult lõppenud. Mu sõbrad ütlevad, et  kandsid viimaste nädalate jooksul soost välja tubli naiste seljakotitäie murakaid pärast paaritunnist rabajooksu. Nii umbes 10 kilo neid väärtuslikke marju õnnestub heade murakakohtade teadjatel ikka korjata.

Vaibla linnujaam kutsub rõngastushuvilisi külla alates esmaspäevast

Vaibla linnurõngastusjaam asutati Võrtsjärve põhjakaldale 1987. aastal ornitoloogi Heinrich Veromanni eestvedamisel ning linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja taas alates 2015. aastast.

 

Vaibla linnujaama juht Art Villem Adojaani kutsub külla:

Tere, linnusõbrad!

Hea meel teatada, et Vaibla linnujaamas algab peagi (alates 20. juulist kuni augusti lõpuni) taas lõunasse rändavate värvuliste märgistamine ja uurimine ning kõik huvilised on oodatud külla.

Nädalavahetusel toimuvad Tallinna Botaanikaaia Roosipäevad

Tallinna Botaanikaaed ootab külla

Roosisort 'Astrid Lindgren'

18.–19. juulil kutsub botaanikaaed kõiki hurmavate rooside keskele, toimuvad Roosipäevad. Kauni elamuse saavad kõik meeled – õhk on täis lõhnu ja silmi paitab värviküllus, kui õide on puhkenud rosaariumi üle 3000 roosi.

Selleaastaseks teemaks on botaanikaaia väärikad vanad peenraroosid. Pööratakse tähelepanu kollektsiooni pikkadele nn. ajaloopeenardele. Näha võib meie oludes ajahambale ja klimaatilistele tingimustele vastupidanud nn. modernseid peenraroose alatest 1867. aastast aretatud sordist ’La France’ kuni sortideni selle aastatuhande algusest. Teiste seas võib näha kunagisi staare nagu ’Baccara’, ’Super Star’ ja ’Rumba’.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XLVIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

 

Saarmas

Saarmas ( www.loodusemees.ee )

 

Saarmas ehk harilik saarmas      Lutra lutra

 

Saarmas Joosu toodi loomaaeda loodusest 1990. aastal. Loom suri 20. juulil 2002. aastad, seega oli Joosu vähemalt kaheteist aasta vanune.

Rekord nr. 165        Vanim saarmas Tallinna loomaaias

 

Tartumaa kalakotkakaamera on töökorras

Ülekannet edastab Kotkaklubi, www.kotkas.ee

otsestriim | uudised | foorum

Jah, kaamera ei olnud pikka aega töös.

Meeldetuletuseks, et Tartumaa kalakotkaste vanalindude Irise ja Ivo pesas on kaks kotkapoega, kes koorusid vastavalt 29. mail ja 2.juunil. Seega saavad kotkapojad peatselt seitsmenädalasteks.

Noored kotkad lennuvõimestuvad kuu lõpus.

Foorumis sissekanded alates kaamera taaskäivitamisest: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Silke; LK foorumist

Kotkapojad on rõngastatud ja vanalindude poolt toidetud

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.