juuli 2020

Alutaguse rahvuspark saab ühtse kaitsekorra

Keskkonnaamet annab teada

Alutaguse rahvuspark.

Valminud on Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu, millega kehtestatakse kogu rahvuspargile ühine kaitsekord. Samuti liidetakse rahvuspargi alaga riigimaadel asuvad Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaigad. Kaitse-eeskirjaga uusi, praegu kaitse alla mitte kuuluvaid maid kaitse alla ei võeta. 

Alutaguse rahvuspark on moodustatud eelnevalt kaitse all olnud Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala liitmisel. Sellega loodi piirkonda juba praegu kaitstavatest aladest terviklik loodus- ja pärandkultuuri kompleks.

27. NÄDAL 29.6.2020.- 5.7.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Moorputke sarikõisik

Kuumad ja kuivad ilmad lõppesid. Esmaspäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur 25,4 kraadini, kuid õhtune äikesevihm tõi ilmamuutuse. Järgneva nädala jooksul enam 25kraadist kuumust ei esinenud. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 18....22 kraadini ja öösiti langes termomeetrinäit 12...15 kraadini.

Sadas sageli. Nädala sajusummaks kogunes 53 mm. Vihmata jäi ainult neljapäev. Tugevad äikesevihmahood esinesid esmaspäeval ja teisipäeval (kahe päevaga kokku 37 mm). Peaaegu kogu päev kujunes sajuseks ka pühapäeval (ööpäevaga 9 mm).

Vee ääres puhates arvesta juulis sulgivate veelindudega

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suvi on puhkuste aeg ning paljud veedavad aega mõne veekogu ääres kas ujudes, purjetades, lohesurfates, kanuutades või sõites nii kajaki kui ka mootoriga veesõidukiga. Ilmselt ei teata, et juulikuine puhkuste tipphooaeg on omalaadne puhkus ka veelindudel – on sulgimisaeg, mil linnud kaotavad osaliselt või täielikult lennuvõime. Uute sulgede kasvamine vältab neli kuni seitse nädalat ja sel ajal on lind kiskjale kerge saak.

Hunt Ükssilm - tõeline ellujääja

Avapilt
Sisu

 

Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid taas huvitava postituse. Seekord panid nad GPS-kaeluse hundile, kelle teaduslikuks nimeks sai V096. Tegemist on üksiku isase soega, kellel avastati vigastus, mida bioloogid pole huntidel varem näinud.

 

Kriimsilmal oli selgelt esiletorkav silmatrauma. Veterinaariga konsulteerides selgus, et hundil on sarvkesta turse, mille põhjuseks võivad olla glaukoom, haavandid, blastomükoos või silma sattunud terav oks. Võsavillemi silm ei funktsioneeri ning on ilmselt päris valus. Siiski on see vigastus, mis elatakse üle.

 

VIDEO: esimene hulkumine sai eilsega läbi

Video salvestas Liz, LK foorumist

Eile saabus peale päevast ringihulkumist Kelly uuesti pesale

 

Kaljukotkas ehk maakotkas          Aquila chrysaetos  

 

Esimesed koduümbruse avastamised on noorkotkal tehtud – tiivad kannavad ja pesale jõuti samuti.

Tänahommikusel videol näeme kenasti noore kotka ja täiskasvanud emaslind Helju sulestiku erinevusi. Noorlinnu sulestik on emaslinnu sulestikust märksa tumedam. Valget saba raamib tipus tume vööt. Tumepruunide alatiibade otsad on valged.

VIDEO: ühe purde lugu - kevade ülevaade

Rajaamera salvestused liitis Kalle Pihelgas

 

Kraavis on vesi madalaks jäänud ja loomad purret enam jaolt ei kasuta. Sügisel panen kaamera uuesti tagasi. 

Panin kokku video kevadel purde juures nähtud loomadest.

Varasemates videotes on külastajaid tutvustatud, seega pole mõtet tekste lihtsalt korrata:

Kobraste kaldaala:

https://www.looduskalender.ee/n/node/4341

Purde lood:

https://www.looduskalender.ee/n/node/4382

https://www.looduskalender.ee/n/node/4273

Võrumaa kalakotkaste pesa on tühi

Veebikaamera pilt Bea, LK foorumist

Pesa on kurvalt tühi…

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus

 

Hommikupoolikul oli lähedal olevast sõjaväeosast kuulda  laskeharjutusi, kalakotkad pesal on sellise laskmisega harjunud, aga kanakulli võis laskmine küll pesast eemal hoida….

Mõni minut peale kella kahte päeval hakkas veebikaamera pilt hakkima ja varsti hangus täielikult.

Kui õhtul kell seitse pilt taastus oli pesa tühi. Kahju, et vanalindude Miina ja Marko pesitsemine tänavu nii kurvalt lõppes.

VIDEO: noore kaljukotka esimene väljalend pesalt

Video salvestas Liz, LK foorumist

Noor kaljukotkas Kelly tegi oma esimese lennu naaberpuule

 

Kaljukotkas ehk maakotkas          Aquila chrysaetos  

 

Esimene lend - Kelly saab sel pühapäeval ehk ülehomme kahe ja poole kuuseks. Lennupildis näeme noorel kotkal kenasti iseloomulikke tunnuseid: suuri valgeid laike tiibadel ja sabatüvikul.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XLVI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tallinna Loomaaia uudised

Foto www.tallinnzoo.ee

Euroopa naarits

 

Euroopa naarits     Mustela lutreola

 

Rekord nr. 159          Euroopa naarits.

Vanuserekord Tallinna loomaaias, Milla oli 10 aastane ja 8 kuune, kui suri. (sündis 21.05.2001 Poznanis, suri 2.02.2012). Teised naaritsad pole loomaaias meil kümne eluaasta aasta künnist ületanud.

Loe ja vaata lisaks: http://lutreola.eu/

Häda korral viib pütt pojad teise tiiki

 Aasta linnu teadusuudis

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Hallpõsk-püti pojad veedavad meelsasti aega vanemate seljas.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. vooru tulemused

Linnuvaatleja annab teada

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Määramisvõistluse üks küsimus käis must-toonekure kohta (veebikaamera pilt on illustreeriv)


Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 5. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta viiendas voorus kokku 143, kellest algajate küsimustele vastasid 123 ja edasijõudnute omadele 20.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 65 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib nelja vooru järel Camilo Carneiro 24 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 23 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 21 punktiga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.