juuli 2020

Pildistas Olle Koert, www.tt.ee

Nastiku emasloom pesal

Nastik ehk harilik nastik       Natrix natrix

Üleni musta ilma tüüpiliste kollaste kuklalaikudeta nastikut võime kohata Saaremaal ja Ruhnul.

Rõngastamisprotsessi salvestas Freddie, LK foorumist

Eile sai kotkahakatis omale rõngad

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Kuu ja nädala vanune väike-konnakotkas saad täna kuu ja nädala vanuseks. Pesal on kõik korras,isaslind Indrek ja  emaslind Karin käisid täna hommikul kotkahakatist toitmas ja noorlind saab söömisega kenasti iseseisvalt hakkama.

Vaadake ka LK foorumi arutlusi: LINK

Video salvestas Olle Koert

Nastik ehk harilik nastik       Natrix natrix

Olle sai Saaremaal jäädvustatud tiigist kogre püüdnud nastiku, kelle kaldale lohistas ja peale põgusat puhkust saagiga kaldakõrkjate vahele kadus. Olen näinud nastikuis särgi püüdmas, Naissaarel mudilat, aga suure kogre jahtimisest olen ainult lugenud, et alla nastik kägistatud kala kugistab…

Rajakaamera video pani kokku Kalle Pihelgas

Kährik ehk kährikkoer            Nyctereutes procyonoides

Metsnugis                                 Martes martes

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Näärelehise kibuvitsa tõrsikust puhkevad uued õied

Nädal kujunes jahedaks ja tuuliseks.

Maksimaalne õhutemperatuur ei tõusnud ühelgi päeval üle 20 kraadi ja jäi jahedamatel päevadel (reedel ja laupäeval) 17 kraadile lähedaseks.

Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur neljal ööl alla 10 kraadi, kõige külmemal ööl (reedel) 5,5 °C.

Torm räsis parki

Margus Ellermaa, https://www.eoy.ee/poosaspea/

Kahlajad

Kahlajad liikvel – 13.7.2020

Täna registreeriti Põõsaspeal erakordselt head kahlajarännet.

Mitmel liigil rändesumma oli kõigi aegade parimate killast: soorüdi Calidris alpina 5974 r, väikekoovitaja Numenius phaeopus 206 r ja punajalg-tilder Tringa totanus 40 r. Juulikuuks oli hea ka väikekajaka Hydrocoloeus minutus liikumine: 477 r. Tõmmuvaera Melanitta fusca päevasumma, üle 500 isendi, oli samuti märkimisväärne – liiki hakatakse kohtama rändel sadades tavaliselt alles juuli lõpus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Iga-aastased ränded on kurnavad ja ohtlikud ning nendega seotud riskide minimeerimine on lindude jaoks eluliselt tähtis. Kuigi enamik värvulisi on päevase eluviisiga, eelistavad nad rännata öösel, mil kisklusrisk on väiksem ja toitumisvõimalused piiratud. Teekond Euroopa pesitsusalade ja Aafrikas asuvate talvitusalade vahel on pikk ning väikesed linnud ei suuda seda ühe korraga läbida, vaid peavad tegema peatusi, et süüa ja magada.

Veebikaamera pildi napsas Liz, Lk foorumist

Pesale maandumisel näeme Kelly kena sababamustrit

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

Tänavu avastavad paljud Eestimaalased meie looduses toimuvat ja see on kena. Kaljukotkaste elupaigad jäävad kõrvalisematele soo ja rabaaladele niiskemates metsamassiivides ning sobivaid elualasid on vähemalt paari tuhande hektari jagu. Raba- ja soomaastikele on ka päris palju laudteid rajatud.

Video Ahto Täpsi

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Aprillist alates saime näha veebikaamera ülekannet metsisemängust ja maikuu poolega lõppeski metsiste mänguaeg.

Video Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Veel liigub kitsepere koos, aga pulmaaeg on koheselt algamas ja üha sagedamini võime kuulda sokkude haukumist. Juba tragid kitsetalled peletatakse pulmaajaks eemale ja see aeg on noorloomadele ohtlik. Peale vanaloomade soojätkamise toiminguid otsib kits oma talled uuesti ülesse ja imetab neid kuni sügiseni välja.

Milline on suvisel ajal vanaloomade toidutarve?