august 2020

Fotod Kaido Haagen

Ogalik

Ogalik       Gasterosteus aculeatus  

Viimastel aastatel on Läänemerd ümbritsevate riikide teadlased pööratud tähelepanu ogaliku rollile pelaagilistes ehk avavee ökosüsteemides sest viimase neljakümne aastaga on ogalike arvukus Läänemeres suurenenud viiskümmend korda! 

Septembris märkame igal juhul ogalikke toimetamas meie ranniku kaldavees. Arutleme, kuidas ja milliselt võib arvukuse kasv mõjutada mere ökosüsteemi?

Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Maikuu viimasel nädalal meie aedades koorunud kuldnokapojad alustasid rändega talvitusaladele juba juulikuus, aga põhja- ja kirdepool koorunud noorlinde näeme veel läbirändel.

Kuldnokkade vanalinnud särav sulestik on suve teisel poolel oluliselt muutunud talvesulestikuks, mis paistab pruunim ja tähnilisem.

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Kuldnokk sulgib talverüüsse ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. augusti südaööni.

7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 
Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

linnuvaatleja.ee

EOÜ suvine aialinnupäevik

Pildistas Kaisa Äärmaa

Metskiur

Kokkuvõte Art Villem Adojaan, https://www.vaibla.net/

Suitsupääsukeste salkadesse eksivad vahel lisaks kaldapääsukestele ka räästapääsukesed.

Paar märksõna viimase nädala kohta: suitsupääsuke, metskiur, sügis.

Oleme mitmetelt linnuhuvilistelt kuulnud, et suitsupääsukestel on veel 2. või 3. pesakond alles lähiajal pesast lahkumas ja seda näeme ka linde rõngastades. Pääsukeste ränne ei näita vaibumise märke ning praeguseks on juba rõngastatud üle 4600 suitsupääsukese isendi! Seega on varasemad „pääsukeseaastad“ ületatud juba mitmekordselt. On selge, et neil on olnud nii Eestis kui ka põhja pool suurepärane pesitsusaasta, jääb üle vaid loota, et ränne sujub kenasti ja nad jõuavad kõik meile kevadeks tagasi.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Joogivee allikate puhastamisest rääkisin teile juba juunikuus, aga tahaksin teema uuesti üles võtta. Nimelt juhtus ühel augustikuu päeval nii, et maal heina niites tahtsid parmud ära tappa ja otsustasime tütre Aotähega nende eest jooksu pista. Mitte päris nii nagu vanasti kari kiini jooksis, aga üsna samamoodi. Laadisime kogu varustuse peale ja andsime autole käsu üles otsida väike kena kohakene – Värska. Nädal varem olin Facebookis näinud ülesriputatud pilte kordatehtud Värska allikast ja seda ilmaimet tahtsin oma silmaga näha.

Värska allikas

Keskkonnaamet annab teada

Verev lemmalts

Verev lemmalts      Impatiens glandulifera

Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.

Petitsiooni tekst ja allkirjastamise võimalus, https://savetheforest.ee/

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi  Tarmo Soomere mõte metsast ja inimkonna tulevikust tänases ajalehes Postimees:

Tutvu võimalusel tasulise artikliga: LINK

Petitsiooniga saad tutvuda ja allkirjastada: https://petitsioon.savetheforest.ee/

Tutvu vanema põlvkonna metsameeste põhjendatud pöördumisega Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod LK foorum ja Arne Ader

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Rekord nr. 183       Tallinna loomaaia vanim must-toonekurg

Elas loomaaias 23 aasta vanuseks.

Foto Arne Ader

Ädalalill ( www.loodusemees.ee )

Ädalalill        Parnassia palustris

Pole nagu asja ädalatel hulkumiseks, aga taimestiku arengut on huvilisel ikka kena jälgida.

Seal võime leiada praegusel ajal kergelt meelõhnalisi ja kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Muuseas enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.