august 2020

Fotod Kaido Haagen

Ogalik

Ogalik       Gasterosteus aculeatus  

Viimastel aastatel on Läänemerd ümbritsevate riikide teadlased pööratud tähelepanu ogaliku rollile pelaagilistes ehk avavee ökosüsteemides sest viimase neljakümne aastaga on ogalike arvukus Läänemeres suurenenud viiskümmend korda! 

Septembris märkame igal juhul ogalikke toimetamas meie ranniku kaldavees. Arutleme, kuidas ja milliselt võib arvukuse kasv mõjutada mere ökosüsteemi?

Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Maikuu viimasel nädalal meie aedades koorunud kuldnokapojad alustasid rändega talvitusaladele juba juulikuus, aga põhja- ja kirdepool koorunud noorlinde näeme veel läbirändel.

Kuldnokkade vanalinnud särav sulestik on suve teisel poolel oluliselt muutunud talvesulestikuks, mis paistab pruunim ja tähnilisem.

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Kuldnokk sulgib talverüüsse ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. augusti südaööni.

7. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 
Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

linnuvaatleja.ee

EOÜ suvine aialinnupäevik

Pildistas Kaisa Äärmaa

Metskiur

Kokkuvõte Art Villem Adojaan, https://www.vaibla.net/

Suitsupääsukeste salkadesse eksivad vahel lisaks kaldapääsukestele ka räästapääsukesed.

Paar märksõna viimase nädala kohta: suitsupääsuke, metskiur, sügis.

Oleme mitmetelt linnuhuvilistelt kuulnud, et suitsupääsukestel on veel 2. või 3. pesakond alles lähiajal pesast lahkumas ja seda näeme ka linde rõngastades. Pääsukeste ränne ei näita vaibumise märke ning praeguseks on juba rõngastatud üle 4600 suitsupääsukese isendi! Seega on varasemad „pääsukeseaastad“ ületatud juba mitmekordselt. On selge, et neil on olnud nii Eestis kui ka põhja pool suurepärane pesitsusaasta, jääb üle vaid loota, et ränne sujub kenasti ja nad jõuavad kõik meile kevadeks tagasi.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Joogivee allikate puhastamisest rääkisin teile juba juunikuus, aga tahaksin teema uuesti üles võtta. Nimelt juhtus ühel augustikuu päeval nii, et maal heina niites tahtsid parmud ära tappa ja otsustasime tütre Aotähega nende eest jooksu pista. Mitte päris nii nagu vanasti kari kiini jooksis, aga üsna samamoodi. Laadisime kogu varustuse peale ja andsime autole käsu üles otsida väike kena kohakene – Värska. Nädal varem olin Facebookis näinud ülesriputatud pilte kordatehtud Värska allikast ja seda ilmaimet tahtsin oma silmaga näha.

Värska allikas

Keskkonnaamet annab teada

Verev lemmalts

Verev lemmalts      Impatiens glandulifera

Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.

Petitsiooni tekst ja allkirjastamise võimalus, https://savetheforest.ee/

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi  Tarmo Soomere mõte metsast ja inimkonna tulevikust tänases ajalehes Postimees:

Tutvu võimalusel tasulise artikliga: LINK

Petitsiooniga saad tutvuda ja allkirjastada: https://petitsioon.savetheforest.ee/

Tutvu vanema põlvkonna metsameeste põhjendatud pöördumisega Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod LK foorum ja Arne Ader

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Rekord nr. 183       Tallinna loomaaia vanim must-toonekurg

Elas loomaaias 23 aasta vanuseks.

Foto Arne Ader

Ädalalill ( www.loodusemees.ee )

Ädalalill        Parnassia palustris

Pole nagu asja ädalatel hulkumiseks, aga taimestiku arengut on huvilisel ikka kena jälgida.

Seal võime leiada praegusel ajal kergelt meelõhnalisi ja kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Muuseas enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepikotkaste (Aquila nipalensis) arvukus on alates 1997. aastast olnud tugevas languses ning alates 2015. aastast kuulub liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriasse. Selle aasta algul aga tegid looduskaitsjad põneva avastuse.

Stepikotkas / foto: Sepand Bakhtiari (wikimedia commons)

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Pärast pesitsust asuvad veelinnud vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamiseks sulgima. Selleks vajavad nad turvalist ja toidurohket paika, näiteks merelahte või märgala, sest sulgimise ajal ei suuda veelind lennata ning on kiskjale kerge saak.

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg maanteel. Karksi-Nuia ( www.loodusemees.ee )

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Kui veel augustikuu alul oli tavaliseks vaatepildiks valge-toonekurgede toimetamine maanteede veertes olid ju noorlinnud saanud lennuvõimelisteks, siis septembrikuu alul võime kohata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret, aga ühel hommikul võid lihtsalt tõdeda, et pole valge-toonekurgi enam mitu päeva märganud...

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis meile Allar Maaring

Vikerkaar Leisis

Muutlikud augustikuu lõpu ilmad, päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega annab hea võimaluse vikerkaarte taevamaalinguks.

Vikerkaar on optiline nähtus: valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab: punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja violetset.

Sageli märkame mitut vikerkaart, aga pane tähele, et peavikerkaare kohal paiknev nn kõrvalvikerkaar on ümberpööratud värvide järjestusega.

Vastu sügist ei käi päike enam kõrgelt ja vikerkaart saame näha, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kurdlehine kibuvits

Nädal kujunes soojaks ja kuivaks kuni laupäeva lõunani.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...19 kraadi piires, mis on normist 0...4 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid neljal päeval (teisipäevast reedeni) 24...25 kraadini.

Kõige madalamaks jäi päevane õhutemperatuur sajusel laupäeval, kui õhus tõusis termomeetrinäit ainult 18,2 kraadini. Nädala minimaalne õhutemperatuur registreeriti teisipäeva öösel, kui õhk jahtus selge taevaga 6,2 kraadini.

Kõige soojem oli laupäeva ja pühapäeva vaheline pilves ja sajune öö. Minimaalne õhutemperatuur langes siis 16,4 kraadini.

Nädala sajusummaks kogunes 16 mm.