august 2020

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepikotkaste (Aquila nipalensis) arvukus on alates 1997. aastast olnud tugevas languses ning alates 2015. aastast kuulub liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriasse. Selle aasta algul aga tegid looduskaitsjad põneva avastuse.

Stepikotkas / foto: Sepand Bakhtiari (wikimedia commons)

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Pärast pesitsust asuvad veelinnud vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamiseks sulgima. Selleks vajavad nad turvalist ja toidurohket paika, näiteks merelahte või märgala, sest sulgimise ajal ei suuda veelind lennata ning on kiskjale kerge saak.

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg maanteel. Karksi-Nuia ( www.loodusemees.ee )

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Kui veel augustikuu alul oli tavaliseks vaatepildiks valge-toonekurgede toimetamine maanteede veertes olid ju noorlinnud saanud lennuvõimelisteks, siis septembrikuu alul võime kohata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret, aga ühel hommikul võid lihtsalt tõdeda, et pole valge-toonekurgi enam mitu päeva märganud...

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis meile Allar Maaring

Vikerkaar Leisis

Muutlikud augustikuu lõpu ilmad, päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega annab hea võimaluse vikerkaarte taevamaalinguks.

Vikerkaar on optiline nähtus: valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab: punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja violetset.

Sageli märkame mitut vikerkaart, aga pane tähele, et peavikerkaare kohal paiknev nn kõrvalvikerkaar on ümberpööratud värvide järjestusega.

Vastu sügist ei käi päike enam kõrgelt ja vikerkaart saame näha, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kurdlehine kibuvits

Nädal kujunes soojaks ja kuivaks kuni laupäeva lõunani.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...19 kraadi piires, mis on normist 0...4 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid neljal päeval (teisipäevast reedeni) 24...25 kraadini.

Kõige madalamaks jäi päevane õhutemperatuur sajusel laupäeval, kui õhus tõusis termomeetrinäit ainult 18,2 kraadini. Nädala minimaalne õhutemperatuur registreeriti teisipäeva öösel, kui õhk jahtus selge taevaga 6,2 kraadini.

Kõige soojem oli laupäeva ja pühapäeva vaheline pilves ja sajune öö. Minimaalne õhutemperatuur langes siis 16,4 kraadini.

Nädala sajusummaks kogunes 16 mm.

Video salvestas Ahto Täpsi

Valmiku foto Arne Ader

Madara-vöötsuru röövik

Madara-vöötsuru      Hyles gallii

Madara-vöötsuru valmikute lennuaeg sai alguse juba enne „jaani“ (vaata Arne valmiku fotot loo lõpus). Nüüdseks on nende munetud munadest koorunud isukalt toituvad röövikud, kes kasvades mitu korda kestunud ja sirgunud umbes seitsme sentimeetristeks.

Mis eristab madara-vöötsuru röövikut teistest sama sugukonna röövikutest?

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis Kotkaklubist, www.kotkas.ee

Suur-konnakotkad Tõnn ja Tiiu Harjumaal

Suur-konnakotkaste pesakaamera tutvustus: LINK

Munad 23. ja 24.-28. aprillil (täpset aega ei õnnestunud määrata); pojad koorusid 2. ja 5. juunil; noorem poeg hukkus 8. juunil; ainus poeg lennuvõimestus 10. augustil.

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis Kotkaklubist, www.kotkas.ee

Pesakaamerate 14 hooaeg on jõudnud lõpusirgele – viimastena lahkusid augusti algul pesast noored konnakotkad. Tänavune aasta pakkus emotsioone seinast-seina.

Edukalt kulges pesitsus Soomaa kaljukotkastel Kaljul ja Heljul, Tartumaa väike-konnakotkastel Indrekul ja Karinil ning Harjumaa suur-konnakotkastel Tõnnil ja Tiiul. Kõigil neil sirgus pesas üks poeg. Kahe lennuvõimestunud poja üle saime rõõmustada Tartumaa kalakotkaste Ivo ja Iirise pesas.

Seevastu Võrumaa kalakotkastel Markol ja Miinal tänavune pesitsus ebaõnnestus, sest kanakulli rünnakute tagajärjel hukkusid kõik kolm pesas olnud poega. Poegadeta jäid ka Karula must-toonekured Karl II ja Kati, kes jätsid pesitsemise pooleli juba haudumise ajal. Uue asukohaga merikotkakaamera ees me tänavu kotkaid ei näinudki.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind Tiiu on pesale toonud mügri

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

2. septembril saab noorlind Teet juba kolme kuuseks.

Kuigi kaamerapilti segavad veidi oksad on näha, et vanalinnud toidavad pesa ümbruse puudel aega veetvat noorlindu kenasti. Vanalindude saagiga pesale saabudes laseb Teet kilgates vanalinde oodata ja saabub pesale alles mune minuti pärast, et siis saak endale haarata.