august 2020

Video salvestas Ahto Täpsi

Valmiku foto Arne Ader

Madara-vöötsuru röövik

Madara-vöötsuru      Hyles gallii

Madara-vöötsuru valmikute lennuaeg sai alguse juba enne „jaani“ (vaata Arne valmiku fotot loo lõpus). Nüüdseks on nende munetud munadest koorunud isukalt toituvad röövikud, kes kasvades mitu korda kestunud ja sirgunud umbes seitsme sentimeetristeks.

Mis eristab madara-vöötsuru röövikut teistest sama sugukonna röövikutest?

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis Kotkaklubist, www.kotkas.ee

Suur-konnakotkad Tõnn ja Tiiu Harjumaal

Suur-konnakotkaste pesakaamera tutvustus: LINK

Munad 23. ja 24.-28. aprillil (täpset aega ei õnnestunud määrata); pojad koorusid 2. ja 5. juunil; noorem poeg hukkus 8. juunil; ainus poeg lennuvõimestus 10. augustil.

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis Kotkaklubist, www.kotkas.ee

Pesakaamerate 14 hooaeg on jõudnud lõpusirgele – viimastena lahkusid augusti algul pesast noored konnakotkad. Tänavune aasta pakkus emotsioone seinast-seina.

Edukalt kulges pesitsus Soomaa kaljukotkastel Kaljul ja Heljul, Tartumaa väike-konnakotkastel Indrekul ja Karinil ning Harjumaa suur-konnakotkastel Tõnnil ja Tiiul. Kõigil neil sirgus pesas üks poeg. Kahe lennuvõimestunud poja üle saime rõõmustada Tartumaa kalakotkaste Ivo ja Iirise pesas.

Seevastu Võrumaa kalakotkastel Markol ja Miinal tänavune pesitsus ebaõnnestus, sest kanakulli rünnakute tagajärjel hukkusid kõik kolm pesas olnud poega. Poegadeta jäid ka Karula must-toonekured Karl II ja Kati, kes jätsid pesitsemise pooleli juba haudumise ajal. Uue asukohaga merikotkakaamera ees me tänavu kotkaid ei näinudki.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind Tiiu on pesale toonud mügri

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

2. septembril saab noorlind Teet juba kolme kuuseks.

Kuigi kaamerapilti segavad veidi oksad on näha, et vanalinnud toidavad pesa ümbruse puudel aega veetvat noorlindu kenasti. Vanalindude saagiga pesale saabudes laseb Teet kilgates vanalinde oodata ja saabub pesale alles mune minuti pärast, et siis saak endale haarata.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kuu alguse poole sattusin Mihkli talumuuseumi kutsel allikateretkele Lääne-Saaremaale. Rääkima allikate pühadusest ja käima kolmel Saaremaa kuulsamal allikal – Kõrgema võluallikal, Pühatu allikal ja Odalätsi allikal.

Kaali järv 9. augustil

Foto Arne Ader ja VikipeediA

Lepa-karusvaablane

Vapsik

Vaablased               Cimbicidae

Vapsik                      Vespa crabro

Pildistas Stephanie Rendon

Rästik poseeris pildistajale eile Pattina külas Võru maakonnas Setomaa vallas

Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

Meie looduse ainus mürgine aga kaitsealune roomaja tekitab kahetist suhtumist, ja meditsiinistatistika väidab, et aastate lõikes ei ole salvamiste arv suurenenud ning enamalt jaolt on tegu inimeste endi poolse ettevaatamatusega.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Händkakk ( www.loodusemees.ee )

Händkakk      Strix uralensis

Rekord nr. 180       Vanimaks elanud händkakk Tallinna loomaaias

Elas Tallinna loomaaias 23. eluaastani.

Lumekakk

Keskkonnainspektsiooni meeldetuletus

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Meeldetuletused algavaks veelinnujahi hooajaks

Keskkonnainspektsioon tuletab algava veelinnujahiga seoses jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

Rikkumiste ennetamiseks tugevdab inspektsioon jahijärelevalvet ning kontrollib valvetelefonile 1313 tulevaid kaebusi.  

Fotod Arne Ader

Sirelane seatapul

Perekond sirelased         Syrphidae

Sirelased kuuluvad kärbseliste sugukonda ja neid elutseb maailmas umbes 6000 liiki, meil Eestiski üle kolmesaja liigi.

Augustis kohtame herilasesarnaseid mutukaid tihemini, aga neid tõrjutakse sarnaselt herilastele kuna arvatakse sirelastel olevat samuti võime salvata.

Fotod Arne Ader

Hõbehaigrud ( www.loodusemees.ee )

Hõbehaigur       Egretta alba

Hallhaigrute kolooniate servaaladel hõbehaigrud pesitsevad meie looduses juba kümnendi jagu. Nende pesitsemine algab hallide sugulastega võrreldes veidi hiljem ja seetõttu rajatakse pesa koloonia servaaladele, aga koos on ju turvalisem. Omavahelistes suhetes saadakse sugulastega hakkama ilma erilise tülinata, hoolimata sellest, et kalastamise juures ollakse toidukonkurendid.

Pildistasid Ave Liivamägi ja Heiko Kruusi

Täpik-maaherilane

Täpik-maaherilane      Vespula germanica 

Liht-maaherilane         Vespula vulgaris

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Käoking

Ilmad olid nädala jooksul muutlikud. Keskmised õhutemperatuurid kõikusid 13...19 kraadi piires. Nädala algus ja lõpp kujunesid palavaks, keskpaik oli jahedavõitu.

Joonik-käokannus

Esmaspäeval tõusis päevane õhutemperatuur ligi 24 kraadini, laupäeval ja pühapäeval 25...27 kraadini, samas neljapäeval küündis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini.

Neljapäev kujunes ka lisaks jahedusele nädala kõige sajusemaks päevaks. Ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti siis viis millimeetrit.

Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna - mõelda tuleb tulevikule.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kiskja saagiks langemine on üks pesitsevat lindu ja tema poegi ähvardavatest ohtudest: paljud loomad – näiteks nahkhiired, metssead ja teised selgroogsed söövad nii mune kui ka linnupoegi.