august 2020

Foto Arne Ader

Piiritajad

Piiritaja ehk piirpääsuke       Apus apus

Piiritajad saabusid kevadrändelt alles maikuu keskpaiku, aga on juba lahkumas. Aga veerand aastat on piisav, et piirpääsukesed jõuaksid oma putuktoidulased pojad selle ajaga rändevõimelisteks kasvatada.

Fotod Arne Ader

Rebane heinapallil ( www.loodusemees.ee )

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Rebasekutsikaid kohtame üha sagedamini iseseisvalt ringi hulkumas, kas ühekaupa, sest isased kutsikad iseseisvuvad veidi varem või paarikaupa, teame ju, et pesakonnas oli vastsündinuid rohkem, aga rohkearvulised tõved võtavad oma osa… Maailm tahab avastamist, rebasetarkused omandamist ja kõht täitmist.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Foto Arne Ader

Kägu ( www.loodusemees.ee )

Kägu     Cuculus canorus

Kui praegusel ajal kägu kohata võib täie kindlusega öelda, et tegu on kasuvanemate poolt üles kasvatatud noorlinnuga, kes ringi hulguvad ja käoeluga kohanevad.

Pildistas Olav Parkson

Kanakulli noorlind Harku järve kandis

Kanakull      Accipiter gentilis

Raudkull      Accipiter nisus

Täna, 110 aastat tagasi, 14. augustil 1910 rentis Riia Loodusuurijate Ühing Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Sellega loodi Baltimaade esimene kaitseala ja pandi alus Eesti tänapäevase looduskaitse algusele.

Päästame Eesti metsad, https://savetheforest.ee/

Koguneme 16. augustil kell 14.00 üle kogu Eesti, et tähistada tagantjärgi rahvusvahelist metsade päeva (21.03.), panna alus elujõulise looduskeskkonna eest seisvate inimeste ja organisatsioonide võrgustikule ning näidata Riigikogu ja valitsuse liikmetele, et Eesti inimeste jaoks on mets oluline ökoloogiline ja kultuuriline kooslus, mida tuleb hoida ja kaitsta ning heaperemehelikult majandada. 

Valisime üle-eestilise kogunemise vormi, et inimesed ei peaks praegusel viirusohtlikul ajal suurel hulgal ühte kohta kokku kogunema. 
Samuti võimaldab paljude meeleavalduspunktide olemasolu sündmusel osalemist oma kodukoha lähedal, hoides kokku transpordikulude pealt nii keskkonna kui ka oma pere-eelarve huvides.

Uus raamat: "Linnud kuulutavad kevadet"

Kirjastusel Loodusemees ilmus tänavusel suveharjal raamat "Linnud kuulutavad kevadet", mis on teejuhiks nende rändlindude maailma, kelle saabumine on meile oodatud kingituseks igal kevadel. Uue raamatu pildilised ja sõnalised lühilood on valitud eelkõige lastele mõeldes, ent samas võiksid need huvi pakkuda kõigile linnuhuvilistele.

Autorid loodavad, et see raamat innustab looduses toimuvat paremini märkama. Teadmistest olulisem on armastus looduse vastu, mis on ühtlasi armastus elu vastu.

Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides ning Trükiviisi e-poes

Sirvi raamatut: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Kodukakk     Strix aluco

Rekord nr. 177       Vanim kodukakk Tallinna loomaaias

Elas Tallinna loomaaias üheksateist aastaseks

Vöötkakk

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Kukemarjanõmm. Rammu saar ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti talgutel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide seisundi parandamiseks. Sel aastal parandavad talgulised haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool ja taastavad kukemarjanõmme Rammu saarel.

Lahemaa rahvuspargis Pudisool puhastatakse 14.–16. augustil raske maastikuga luhaaladelt puidurisu, niidetakse vikatiga heina ning täidetakse kopra kaevatud urgusid. Samuti parandatakse jões olevad settetõkked ja voolusuunajad. Puhkehetkedel räägitakse Eestis ja mujal maailmas haruldase ebapärlikarbi omapärasest eluviisist ja õpitakse tundma kohalikke loodusväärtusi. Preemiaks tehtu eest saavad talgulised nautida leili kuumas saunas.

Pildistas Tiit Keppart 

Sookurgede parv

Sookurg      Grus grus

Pesitsenud sookurgede pojad on lennuvõimelised ja alanud on kureperede nn rändeeelne koondumine. Meil võis tänavu pesitseda üle seitsme tuhande sookure paari.

Lähestikku pesitsenud sookurgede naaberpered koonduvad augustikuus ühtsetesse ööbimispaikadesse ja osa lindudest ka juba suuremaarvulistesse koondumiskohtadesse. Rändeajani on veel aega.

Harrastusteaduse roll elurikkuse andmestiku täiendamisse, andmete kvaliteedi tõstmisesse ja kättesaadavuse parandamisse on muutunud oluliseks kogu maailmas ning harrastusteadlaste kogutud andmeid kasutavad teadlased ja riigiametnikud nii looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel kui ka keskkonnaseisundi hindamisel.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Looduskaitse aastapäev kulmineerub matkadega üle Eesti

Eestlased armastavad looduses viibida ja tunnevad end seal hästi. Meie jaoks on loodus midagi nii omast, et teinekord võime seda pidada enesestmõistetavaks. Seda, kuidas märgata ja väärtustada looduse rikkust, rõhutab looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte „Hoia, mida armastad!“.

Foto Arne Ader

Soolikarohi ( www.loodusemees.ee )

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Meie loodusesse jõudis harilik soolikarohi jääaja järgselt, aga taim pärineb steppidest.

Metsade areng tõrjus stepitaime lagedamatele aladele ja rannikule sest

stepitaimed taluvad ka soolakamat keskkonda. Õitsejaid kohtame nii mererannikul, kui kuivadel kruusateede veertel, aga soolikarohu kogumid ilmestavad ka põlluveeri.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kaali järv 9. augustil

Kui Kaali järve põhjalikumalt puhastati 2003. aasta põuasuve järel polnud veeseis nõnda madal, kui hetkel väidavad kohalikud.

Viimane suurem vihmasadu oli Saaremaal paari nädala eest, seevastu Lõuna-Eesti kaevud on kenasti vett täis.

Kaali kraatri lugu saab lugeda ajalehest Sirp: LINK