Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste
Kuu alguse poole sattusin Mihkli talumuuseumi kutsel allikateretkele Lääne-Saaremaale. Rääkima allikate pühadusest ja käima kolmel Saaremaa kuulsamal allikal – Kõrgema võluallikal, Pühatu allikal ja Odalätsi allikal.
Kaali järv 9. augustil
Pildistas Stephanie Rendon
Rästik poseeris pildistajale eile Pattina külas Võru maakonnas Setomaa vallas
Rästik ehk harilik rästik Vipera berus
Meie looduse ainus mürgine aga kaitsealune roomaja tekitab kahetist suhtumist, ja meditsiinistatistika väidab, et aastate lõikes ei ole salvamiste arv suurenenud ning enamalt jaolt on tegu inimeste endi poolse ettevaatamatusega.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Händkakk ( www.loodusemees.ee )
Händkakk Strix uralensis
Rekord nr. 180 Vanimaks elanud händkakk Tallinna loomaaias
Elas Tallinna loomaaias 23. eluaastani.
Lumekakk
Keskkonnainspektsiooni meeldetuletus
Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)
Meeldetuletused algavaks veelinnujahi hooajaks
Keskkonnainspektsioon tuletab algava veelinnujahiga seoses jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.
Rikkumiste ennetamiseks tugevdab inspektsioon jahijärelevalvet ning kontrollib valvetelefonile 1313 tulevaid kaebusi.
Perekond sirelased Syrphidae
Sirelased kuuluvad kärbseliste sugukonda ja neid elutseb maailmas umbes 6000 liiki, meil Eestiski üle kolmesaja liigi.
Augustis kohtame herilasesarnaseid mutukaid tihemini, aga neid tõrjutakse sarnaselt herilastele kuna arvatakse sirelastel olevat samuti võime salvata.
Hõbehaigur Egretta alba
Hallhaigrute kolooniate servaaladel hõbehaigrud pesitsevad meie looduses juba kümnendi jagu. Nende pesitsemine algab hallide sugulastega võrreldes veidi hiljem ja seetõttu rajatakse pesa koloonia servaaladele, aga koos on ju turvalisem. Omavahelistes suhetes saadakse sugulastega hakkama ilma erilise tülinata, hoolimata sellest, et kalastamise juures ollakse toidukonkurendid.
Pildistasid Ave Liivamägi ja Heiko Kruusi
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistasid Tiit ja Vello Keppart
Käoking
Ilmad olid nädala jooksul muutlikud. Keskmised õhutemperatuurid kõikusid 13...19 kraadi piires. Nädala algus ja lõpp kujunesid palavaks, keskpaik oli jahedavõitu.
Joonik-käokannus
Esmaspäeval tõusis päevane õhutemperatuur ligi 24 kraadini, laupäeval ja pühapäeval 25...27 kraadini, samas neljapäeval küündis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini.
Neljapäev kujunes ka lisaks jahedusele nädala kõige sajusemaks päevaks. Ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti siis viis millimeetrit.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.