Valge-toonekured Ciconia ciconia
Kui veel augustikuu alul oli tavaliseks vaatepildiks valge-toonekurgede toimetamine maanteede veertes olid ju noorlinnud saanud lennuvõimelisteks, siis septembrikuu alul võime kohata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.
Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret, aga ühel hommikul võid lihtsalt tõdeda, et pole valge-toonekurgi enam mitu päeva märganud...
Esmakordselt pesitses Eestis valge-toonekure paar Vastseliinas 1841. aastal ja sama pesa on kasutusel tänini. Pesitsejate arvukus jääb hinnanguliselt viie tuhande paari ringi ja ravukuse trend Eesti mandri osas olnud tõusev juba aastakümneid. Saaremaal on pesitsevaid paare üksikuid ja mujal saartel puuduvad valge-toonekured sootuks.
Tänavu ootab Ornitoloogiaühing, et huvilised sisestaksid valge-toonekure pesapaikade andmed kaardirakendusse: www.eoy.ee/valgetoonekurg
Linnud talvituvad troopilises Aafrikas ja huvitav on teada, et varem asusid rändele tänavu koorunud noorlinnud - nii tugevalt on rännukihk geenides. Talvitusaladele rännatakse Türgi ja Vahemere idaosa kaudu sest avamere ületamisi püüavad valge-toonekured vältida.
Valge-toonekurgede vaatlused: LINK