september 2020

MTÜ Loodusajakiri, www.loodusajakiri.ee

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saab esitada oma töid kuni 31. oktoobrini.

Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi.

Osaleda saavad nii lapsed kui täiskasvanud.

Tutvu osalemise tingimustega: https://fotovoistlus.horisont.ee/tingimused/

Kuidas oma pilte ülesse laadida: https://fotovoistlus.horisont.ee/

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )

Loomi uurides on isendite eristamine oluline, kuna ainult nii saab teada, kui paljudele isenditele tulemused tuginevad. Eriti oluline on isendeid eristada ohustatud liikide puhul, sest nii on võimalik täpsemalt teada saada asurkonna suurus.

Lindude puhul on juba sajand kasutusel olnud rõngastega märgistamine, hiljem on lisandunud tiivamärgised ja erinevad elektroonilised märgised (näiteks geolokaatorid, kiibid, GPS-saatjad). Paraku on märgiste paigaldamine töö- ja ajamahukas ning inimese nägemine märgiste hilisemaks tuvastamiseks piiratud. See kõik seab aga omad piirangud lindude uurimisele.

Keskkonnaministeeriumi teade ja Eesti Ornitoloogiaühingu kommentaar

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled ( www.loodusemees.ee )

Neljapäeval, 3. septembril hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

"Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Pildistas Ahto Täpsi

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Karud saavad talvekasuka selga septembri lõpuga, pealiskarva pikkuseks jääb kuni kümme sentimeetrit, aga just aluskarv muudab karukasuka soojaks ja tihedaks. Üldiselt on kasukavärviga nii, et mida vanemaks karu saab, seda heledamat pruuni kasukat kannab. Mustjaspruunilt paistab noorte karude kasukas (seda on hea ka loomaaia külastajatel teada). Valget kaelust ehk „pudipõlle“ võiks olla noorloomade tunnuseks, kes pole veel iseseisvunud

Maailmakoristuspäev - 19.septembril 2020!

Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse Eestist ja mida juhitakse 19. septembril Eestist.

Eelmisel aastal toimus midagi erakordset – 20 miljonit inimest 180 riigis tulid eestlaste üleskutsel kodudest välja ja koristasid maailma puhtamaks. Eestis osales ligi 29 tuhat inimest. Me tegime Eesti mitte ainult puhtamaks, vaid ka suuremaks!

Tutvu ettevõtmisega: https://www.maailmakoristus.ee/

Registreeru koristuspäevale: www.maailmakoristus.ee

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallhaned. Matsalu laht ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ja kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel üle Eesti. Haneseire aasta viimane loendusperiood on 14.–28. septembrini, kesksed loenduspäevad 20.–21. septembril.

Veterinaar- ja toiduamet annab teada

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kagu- ja Kirde-Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestad 14. – 20.septembrini.

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel. Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest.

Pildistas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik

Alpi põdrasamblik           Cladina stellaris

Harilik põdrasamblik      Cladina rangiferina

Miks on see nii, et ühed ei oota looduselt armuande ja võtavad sealt vägisi, aga teised annavad endast parima loodust hooldades ja kaitstes?! Miks ajavad ühed taga lühiajalist kasumit, aga teised pikaajalist säästlikku majandamist? Mis võiks olla taolise vastandliku suhtumise põhjus?

Üks looduskaitsega seotud ühistegevusi on iga-aastane talgukorras läbiviidav koristuspäev. Seniste talgute iseärasus seisneb selles, et korrastustöö objektiks on olnud väliskeskkond, s.t kas loodus või nagu tänavu – digivaldkond. Nii et ka selle aasta kriisikevadel sai ikkagi üht-teist tehtud, kuid samas mahus nagu varem muidugi mitte.