september 2020

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Harakas ( www.loodusemees.ee )

Harakas       Pica pica

Rekord nr. 192      Tallinna loomaaia vanim harakas

Harakas elas loomaaias 16. aasta vanuseks.

Pasknäär

Kotkaklubi annab teada, www.kotkas.ee

Tekst Triin Leetmaa

Karl II peale saatja saamist 22.07.2020

Must-toonekure püünis Läänemaal

Laupäevased loengud Lihula mõisas

Lihula mõisa saalis teemadel, mis võiksid huvi pakkuda eriti neile loodusesõpradele, kel meeldib välja minnes võtta kaasa foto- või videokaamera.

Kell 10.30 TARVO VALKER „Läänemaa linnusügise põnevamad hetked ja paigad“

Igal sügisel rändavad pikki Läänemaa rannikut talvitusalade suunas miljonid linnud. Tarvo Valker

tutvustab Läänemaa parimaid linnuvaatluspaiku ja räägib linnusügise kõrghetkedest ning esitleb raamatut „Kuidas saada linnuvaatlejaks?“

Foto Karl Adami

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Eile õhtul nägime vee hallhülgeid rannal

Internetikatkestus võib segada hallhüljeste seirekaamera vahendusel sügistormi otseülekannet Vilsandi rahvuspargist.

Sügistormi põhjustab madalrõhkkond, mis liikus üle Soome kagusse.

Ilmateenistus hoiatab:

Läänemerel jätkub öösel vastu 17. septembrit  öösel jätkub loodetuule tugevnemine 15-20 m/s.

Hommik on õhtust targem, saame näha milliseks torm kujuneb ja on nimetatu ikka tõsine sügist kuulutav ilmamuutus.

Tänasest kuni 27. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis taas avatud sügisene seenenäitus. Sel aastal on väljapanekul eksponeeritud nii söödavad, mittesöödavad, tinglikult söödavad kui ka mürgised seeneliigid. Eraldi fookuses on just viimased: mürkseened ja seenemürgid.

Pildistas Ahto Täpsi

Üksiku hundi jäljed Estonia kaevanduse tootmishoone lähedasel teel

Hunt ehk susi       Canis lupus

Millised hundid üksikult liiguvad?

Sirge Fotokool „Rail Balticu radadel“

Lihula mõisa suures saalis

Selle fotonäituse ajendiks sai Rail Baltic (RB). Ütleme kohe ära, et see ei ole protest RB vastu, vaid selle marsruudi ja viisi vastu, kuidas meie väikest Eestimaad raisatakse. Jääb tunne, et kui maast puudu tuleb, siis saame seda piiri tagant kohe juurde küsida nagu lõpmatut ressurssi.

Loodus on meie kõige hinnalisem vara, ilma selleta pole sellel väiksel maal enam mingit väärtust! RB viiakse läbi meie metsade ja rabade, põldude ja kodude, kuigi on ka häid lahendusi ja alternatiive, millega tegelikult ei arvestata.

Foto Endel Grensman

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Väikese kikkapuu viljad

Ilmad püsisid valdavalt tavapärasest soojematena ja sadas sageli.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 11...14 kraadi piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuni 18,3 kraadini (kolmapäeval) ja minimaalne langes 6,8 kraadini (teisipäeval).

Mõnede vahtrate lehed hakkasid värvuma

MTÜ Loodusajakiri, www.loodusajakiri.ee

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saab esitada oma töid kuni 31. oktoobrini.

Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi.

Osaleda saavad nii lapsed kui täiskasvanud.

Tutvu osalemise tingimustega: https://fotovoistlus.horisont.ee/tingimused/

Kuidas oma pilte ülesse laadida: https://fotovoistlus.horisont.ee/

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )

Loomi uurides on isendite eristamine oluline, kuna ainult nii saab teada, kui paljudele isenditele tulemused tuginevad. Eriti oluline on isendeid eristada ohustatud liikide puhul, sest nii on võimalik täpsemalt teada saada asurkonna suurus.

Lindude puhul on juba sajand kasutusel olnud rõngastega märgistamine, hiljem on lisandunud tiivamärgised ja erinevad elektroonilised märgised (näiteks geolokaatorid, kiibid, GPS-saatjad). Paraku on märgiste paigaldamine töö- ja ajamahukas ning inimese nägemine märgiste hilisemaks tuvastamiseks piiratud. See kõik seab aga omad piirangud lindude uurimisele.

Keskkonnaministeeriumi teade ja Eesti Ornitoloogiaühingu kommentaar

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled ( www.loodusemees.ee )

Neljapäeval, 3. septembril hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

"Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Pildistas Ahto Täpsi

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Karud saavad talvekasuka selga septembri lõpuga, pealiskarva pikkuseks jääb kuni kümme sentimeetrit, aga just aluskarv muudab karukasuka soojaks ja tihedaks. Üldiselt on kasukavärviga nii, et mida vanemaks karu saab, seda heledamat pruuni kasukat kannab. Mustjaspruunilt paistab noorte karude kasukas (seda on hea ka loomaaia külastajatel teada). Valget kaelust ehk „pudipõlle“ võiks olla noorloomade tunnuseks, kes pole veel iseseisvunud

Maailmakoristuspäev - 19.septembril 2020!

Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse Eestist ja mida juhitakse 19. septembril Eestist.

Eelmisel aastal toimus midagi erakordset – 20 miljonit inimest 180 riigis tulid eestlaste üleskutsel kodudest välja ja koristasid maailma puhtamaks. Eestis osales ligi 29 tuhat inimest. Me tegime Eesti mitte ainult puhtamaks, vaid ka suuremaks!

Tutvu ettevõtmisega: https://www.maailmakoristus.ee/

Registreeru koristuspäevale: www.maailmakoristus.ee

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallhaned. Matsalu laht ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ja kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel üle Eesti. Haneseire aasta viimane loendusperiood on 14.–28. septembrini, kesksed loenduspäevad 20.–21. septembril.

Veterinaar- ja toiduamet annab teada

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kagu- ja Kirde-Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestad 14. – 20.septembrini.

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel. Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest.