september 2020

Fotod Arne Ader

Viupardid. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Viupart       Anas penelope

Tõeliselt arvukaid läbirändjaid ei kohta me ainult rannikualadel vaid kõikidel suurematel veekogudel ja sageli poldritel. Meil pesitses viuparte kuni sadakond paari, aga seda vaid idapoolsetel aladel. Ränne võib olla arvukas veel oktoobri esimesel nädalal, aga tegelikkuses kestab ränne oktoobrikuu lõpuni. Sügisränne on kevadrändest arvukam. Talvitujaid võib meie rannikumeres kohata vaid üksikuid.

Pildistas ja ülevaate kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, aga tavalisem siiski lääne pool, kus neid kohati võib esineda isegi massiliselt. Liblikavalmikuid kohtame sagedamini tammikutes ja puisniitudel ning seda septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

Video salvestas Ahto Täpsi

Admiral       Vanessa atlanta

Meile maikuus saabuvad rändurliblikad olid veel kolmekümne aasta eest suurteks haruldusteks nii admiral, kui ohakaliblikas. Kohata võime neid sügisesel ajal tõepoolest kõikjal ka linnades – tegu on ju rändliblikatega.

Fotod Kaarel Kaisel ja Arne Ader

Merivart

Merivart      Aythya marila

Alustuseks peaks teadma, et merivartide pesitsemine piirdub meil ainult üksikute pesitsuspaaridega, aga tundraaladel pesitsenud läbirändajaid on palju ja mitte ainult rannikul vaid linde märgatakse ka sisemaa veekogudel, aga mitte nii arvukalt, kui rändajad rannikul. Sukelpartide rändeseltsingud toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga meile talvituma jääjad parema puudusel ka veetaimedest.

Kuidas merivarte ära tunda?  

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puude lehestik on metsades veel valdavalt roheline

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 9...16 kraadi piires, mis erinesid vaatlusrea (1922-2019) keskmisest -1...+5,8 kraadi võrra.

Kõige soojemal päeval (kolmapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,1 kraadini. Kõige vähem oli päeval sooja reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur ulatus ainult 14,2 kraadini. Öösiti oli nädala esimesel poolel veel õhus sooja 10...11 kraadi, kuid pühapäeval langes termomeetrinäit õhus 1,1 kraadini ja maapinna lähedal esines juba öökülma. Jõgeval registreeriti linna idapiiril asuva ilmajaama meteoväljaku lähedal kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal minimaalne temperatuur -1 ja rohul -3,5 kraadi.

Foto Arne Ader

Hommik Navesti jõel ( www.loodusemees.ee )

Astronoomiline sügis saab alguse kell 16.31

Elame võrdpäevsuse ajas, aga täna ei ole öö veel päevast pikem.

Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes näeme selge ilma korral tähti taevas, aga ainult seal kus puudub valgusreostus.

Fenoloogiline varasügis algas päevasoojade vähenemisega. Selle nädala ilmad jäävad soojaks nii päevasel, kui ka öisel ajal. Puude lehestik jäi tormituultega veidi hõredamaks, aga sügise värviküllased ajad on alles saabumas.

Fenoloogiline hilissügis saab alguse massilise puulehtede varisemisega, lahkuvad haned ja kestab luikede ränne.

Kaunist sügisaega!

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Laugas. Selisoo ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaamet võttis töösse Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitsealade ja suure loodusväärtusega riigimaa arvelt. Järgmise sammuna kontrollib Keskkonnaministeerium esitatud ettepaneku vastavust looduskaitseseaduse nõuetele ja otsustab edasise menetluse.

Rahvuspargi laiendus on vajalik, et kaitsta kuulsaid põliseid Alutaguse laasi ja kompenseerida piirkonnas kaevandustest ning intensiivsest metsaraiest ja -kuivendusest tulenevat suurt negatiivset keskkonnamõju. 

Fotod Arne Ader

Piilpart ( www.loodusemees.ee )

Piilpart      Anas crecca

Sügiseks sarnase pardipruuni sulestikuga veelinde on ka rändel ajal võimalik huvi korral määrata, tuleb vaid veidi vaeva näha ja binokkel või fotoaparaat rannikule hulkuma minnes ühes võtta.

Massilisem läbiränne lõpeb piilpartidel umbes nädala pärast, aga tegutsemas võime neid kohata detsembrikuuni ja jäävabadel talvedel on isegi talvitujaid täheldatud.

Piilpardid on meie kõige väiksemad ujupardid, aga kuidas neid puhkesulestikus teiste „pardipruunide“ hulgast ära tunda?

Ilmunud on  Tarvo Valkeri uus linnuraamat - "Kuidas saada linnuvaatlejaks?".

Tegu on läbinisti Eesti oludele keskendunud raamatuga, millest leiate olulisi teadmisi lindude vaatlemiseks ja käsitletakse põhjalikult, kuidas iseseisvalt rohkem linde leida ja märgata.

Loodusehuvilised saavad kasulikke teadmisi kuidas vaadelda linde koduaias, aga samuti pikema linnuvaatlusretke planeerimiseks. Tutvustatakse erinevate elupaikade linnustikku ja kirjeldatakse erinevate ilmaolude mõju lindude vaatlemisel.

Muidugi ei puudu raamatust ka muu linnuvaatlusega seonduv - näiteks linnuvaatluste ülestähendamine, liiginimekirjade pidamine ja vaatlusvahendite valimine.

Video salvestas Ahto Täpsi

Laanepüü      Tetrastes bonasia

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Sel suvel sattusin mitme minu jaoks olulise vana pühapuu juurde. Kõige hingelähedasem neist Pühajärve sõjatamm. Kas mäletate veel möödunud sajandi lõpukümnenditest, kuidas Lõuna-Eesti klassiekskursioonil pidi just selle puu juures ära käima?

Nüüd tuleb selle puu juures pisar silma. Sajandivahetusel Pühajärve puhkekodu arendanud ärikad otsustasid hoolimata looduskaitsjate vastuseisust puu juured läbi kaevata ja nüüd on puust püsti veel viimased oksaharud, igal sügisel anname tormidele veel ja veel ühe haru. Ja nii hääbub vana ja Eesti vabaduseihale pühendatud puu.

Fotod Arne Ader

Sookured Põgari rannaniidul. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Sookurg      Grus grus

Kevadrändega võrreldes on sügisränne suvise juurdekasvu võrra arvukam ja tormijärgselt soodsa rännutuulega tiirutavad väiksemad kureseltsingud endid kõrgustesse, kuulda on minekhääli… Keskeltläbi võib rändeseltsingutes olla umbes kolmkümmend lindu ja „kurepered“ rändavad koos. Märgatav ränne sai alguse septembrikuuga ja kestab pea oktoobri lõpuni.

Sobivate rännuilmadega võime rännusalkadest väikeste vahemaadega tekkinud tõeliselt pikki kuni kolme kilomeetriseid rännukette, kus tuhandeid sookurgi.

Ornitoloogiaühing tuletab linnuhuvilistele meelde

Foto Arne Ader

Salmi rannaniit. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Haneseire aasta viimane loendusperiood kestab 14.–28. septembrini, kesksed loenduspäevad on 20.–21. septembril. Eriti oodatud on hallhane vaatlused rannikualadelt.

Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba, polder. Loendus peab algama kindlasti tund enne päikesetõusu ja kestma vähemalt kella 10-ni või kuni loendaja on kindel, et kõik haned on siirdunud põldudele. Õhtune loendus peab algama kolm tundi enne päikeseloojangut ja kestma pimedani.

Fotod Arne Ader

Hallhaned ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Tormipäevad said läbi ja mõõdukas põhjakaarte tuul soosib rändajaid. Hallhanede põhiränne hakkab koos septembrikuuga läbi saama, kuid viimaseid lahkujaid kohtame oktoobri lõpuni välja ja nende arvukus saab olema umbes veerand miljonit isendit.