september 2020

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.

VV FOTOKONKURSS „MÄRKA MIND“ 2020- tähtaeg 1. oktoober

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente: putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik, hindamine vanuseklasside kaupa.

Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Konkurss taas avatud Läti fotograafidele ja Lätis tehtud fotodele.

Ülevaade Margus Ots, tuttpütiaasta koordinaator

Veebikaamera kuvatõmmised

5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Pesasse jäi üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma ei naasnud

Esmakordselt Eestis saime mais-juunis Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel jälgida tuttpüttide pesaelu. Kuidas läks aga püttidel pärast pesast lahkumist, mil linnud kaamera vaatevälja enam ei sattunud?

Kaameraga pesast lahkus tuttpütipaar koos kolme pojaga 5. juunil. Juulis võis kogu pesakonda järvel tegutsemas näha, kuid augustiks oli üks poeg kadunud ja suureks kasvas siiski vaid kaks poega. Ju sattus üks poegadest mõne röövlooma- või linnu saagiks.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Meie looduses eksikülaline, aga ööhaigur, elas loomaaias 38 aastaseks. 

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Professor alates 1979. aastast.Töötas1983. kuni 1990. aastani Tartu Riikliku Ülikoolis ja oli 1991–1993 Tartu Ülikooli ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 aastani Eesti Maaülikooli korraline professor ja emeriitprofessor 2003. aastast.

SA Teaduskeskus AHHAA annab teada

Reedel, 25. septembril toimub juba 15. korda Eesti suurim teadussündmus Teadlaste öö, mis üllatab huvilisi eriilmeliste üritustega erinevates Eesti paikades.

Teadlaste öö peakorraldaja Kai Kaljumäe rääkis, et Eesti pikaajalisema teadussündmuse eesmärk on tutvustada laiemale publikule, millega teadlased tegelevad ja kui palju meie igapäevaelu teadusest läbi põimunud on. „Kavas on sündmusi erinevas vanuses ja erinevate huvidega külastajatele: kõrgkoolid ja teadusasutused kutsuvad oma laboreid uudistama, loengutel ja aruteludel saab olulistel teadusteemadel ise kaasa mõelda ning töötubades teadusele lausa ise „käed külge“ panna,“ selgitas ta.

Fotod Arne Ader

Viupardid. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Viupart       Anas penelope

Tõeliselt arvukaid läbirändjaid ei kohta me ainult rannikualadel vaid kõikidel suurematel veekogudel ja sageli poldritel. Meil pesitses viuparte kuni sadakond paari, aga seda vaid idapoolsetel aladel. Ränne võib olla arvukas veel oktoobri esimesel nädalal, aga tegelikkuses kestab ränne oktoobrikuu lõpuni. Sügisränne on kevadrändest arvukam. Talvitujaid võib meie rannikumeres kohata vaid üksikuid.

Pildistas ja ülevaate kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, aga tavalisem siiski lääne pool, kus neid kohati võib esineda isegi massiliselt. Liblikavalmikuid kohtame sagedamini tammikutes ja puisniitudel ning seda septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

Video salvestas Ahto Täpsi

Admiral       Vanessa atlanta

Meile maikuus saabuvad rändurliblikad olid veel kolmekümne aasta eest suurteks haruldusteks nii admiral, kui ohakaliblikas. Kohata võime neid sügisesel ajal tõepoolest kõikjal ka linnades – tegu on ju rändliblikatega.

Fotod Kaarel Kaisel ja Arne Ader

Merivart

Merivart      Aythya marila

Alustuseks peaks teadma, et merivartide pesitsemine piirdub meil ainult üksikute pesitsuspaaridega, aga tundraaladel pesitsenud läbirändajaid on palju ja mitte ainult rannikul vaid linde märgatakse ka sisemaa veekogudel, aga mitte nii arvukalt, kui rändajad rannikul. Sukelpartide rändeseltsingud toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga meile talvituma jääjad parema puudusel ka veetaimedest.

Kuidas merivarte ära tunda?