september 2020

Uus e-raamat

Miks on see nii, et ühed ei oota looduselt armuande ja võtavad sealt vägisi, aga teised annavad endast parima loodust hooldades ja kaitstes?! Miks ajavad ühed taga lühiajalist kasumit, aga teised pikaajalist säästlikku majandamist? Mis võiks olla taolise vastandliku suhtumise põhjus?

Üks looduskaitsega seotud ühistegevusi on iga-aastane talgukorras läbiviidav koristuspäev. Seniste talgute iseärasus seisneb selles, et korrastustöö objektiks on olnud väliskeskkond, s.t kas loodus või nagu tänavu – digivaldkond. Nii et ka selle aasta kriisikevadel sai ikkagi üht-teist tehtud, kuid samas mahus nagu varem muidugi mitte.  

VIDEO: ühe loigu lugu

Kaamerakülalised järjestas Kalle Pihelgas

 

Suvega jäid sellised metsaalused loigud päris kuivaks, mõned kuivasid kogunisti, aga loomade toimetamise jälgimiseks on koht õige ei saa ju meie organism hakkama ilma veeta.

 

Metssiga         Sus scrofa

 

Loigu ümber tiirutab korduvalt enamuse aastast üksikeluviisiline kult, kelle sügamispuu on nähtavalt „ära hõõrutud“. Pulmaaja alguseni võib minna veel veerand aastat ja pisitasa metssigade populatsioon taastub meie metsades.

 

Ornitoloogiaühing on vaidlustanud Elbu rabasse kaitsealuste soolindude elupaika antud turbakaevandusloa

EOÜ annab teada

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti otsuse anda OÜ-le Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas turvast. Ornitoloogiaühing nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib looduslikus seisundis raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.

Mudatilder

Mudatilder ( www.loodusemees.ee )

VIDEO: pruunkarude sügisesest elukorraldusest

Video salvestas Ahto Täpsi

Pruunkaru

 

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

 

Umbes poolteise kuu pärast liiguvad pruunkarud oma nn tuumikaladele kuhu jäädaksegi talvituma, aga seni kestab suurtel loomadel tõsine nuumaaeg ehk valmistumine talveks.

Näha on veel koristamata kaerapõlde, jahimeeste söödapõllud jäetaksegi koristamata. Sageli jäävad loomad päevaseks ajaks viljapõldude lähedastesse metsatukkadesse ja põldude läheduses viibitakse viljakoristuse lõpuni. Söömale siirduvad vanaloomad pimeda saabudes, aga kärsituid noorloomi võib vahel põldudel märgata juba õhtu hakul.

Naerukajakate muutunud välimusest

Fotod Arne Ader

Naerukajakad

Naerukajakad ( www.loodusemees.ee )

 

Naerukajakas      Larus ridibundus

 

Kevadel tegutsesid põldudel traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Sügiskünni ajal tegutsevad, aga sama suured linnud, kuid eemalt vaadates heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud naerukajakad alustasid oma rännet talvitusaladele vast juba kuu aja eest. Põhja poolt saabunud läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks oktoobrikuus, aga talve hakul kohtame jäävabades oludes vapraid talvitujaid.

Veebist leiate Keskkonnaameti e-raamatu

Keskkonnaamet kutsub tutvuma oma tööde ja tegemistega

E-raamatust „Keskkonnaameti lood“ saab kiire ülevaate huvitavatest teemadest viimase aja looduskaitses ja keskkonnakasutuses.

„Aasta alguses küpses Keskkonnaametis mõte, et peame oma lugusid jagama teistega. Miks? Sõprade või tuttavatega rääkides on paljud neist siiralt üllatunud, kui huvitav, mitmekesine ja vastutusrikas on töö Keskkonnaametis või laiemalt keskkonnavaldkonnas,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart. Ühel hetkel anname nõu, mida teha kohtudes metsloomaga, teisel hoolitseme haruldaste liikide elupaikade eest, kolmandal otsustame suurettevõtte keskkonnaloa andmise või peatamise üle.

36. NÄDAL 31.8.2020.- 6.9.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puidu-tupplehik vahtra tüvel

Nädal kujunes soojaks ja sajuseks. Soojad olid just ööd.

Kõige jahedam oli esmaspäeva öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes 9,3 kraadini. Soojematel öödel jäi minimaalne õhutemperatuur 13 kraadile lähedaseks.

Kuliss — suurel lageraiel alles jäetav kitsas metsariba; raielank ei tundugi enam väga suur (kaval nipp tänapäeva metsanduses)

Kuliss — suurel lageraiel alles jäetav kitsas metsariba; raielank ei tundugi enam väga suur (kaval nipp tänapäeva metsanduses)

Jõhvikad on Lõuna-Eestis korjamisküpsed

Fotod Arne Ader

 

jõhvikad

 

Jõhvikad ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

 

Tavaliselt peetakse jõhvikate valmimise ajaks septembri teist nädalavahetust (mäletame aegu, kui varasemalt oli korjamine isegi keelatud). Enamatel aastatel nii ongi, aga Kristel Vilbaste sõnul, kes ka jõhvikaraamatu kirjutanud soovitab Lõuna-Eestis jõhvikale minna ja jõhvikaid on kenasti.

VIDEO: ringi hulkuvad kuldnokaseltsingud

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

 

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

 

Meil tegutsevad põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmadega toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses, sisemaal karjamaadel ning ööbima jäädakse jõgede kaldaalade roogudesse või põõsastikesse.

Teise massilise rändelaine alguseni on olenevalt ilmadest veel umbes kuu ja ränne kestab märgatavalt oktoobrikuu lõpuni.

Hundikutsikate karm elu

Avapilt
Hundikutsikate
Sisu

Hundikutsikas Saksamaal Wildenburgi loomapargis, kus autor hunte sotsialiseeris.
Foto:Diana Grandmaire

 

Hundikutsikate suremus on harilikult päris kõrge. Kui pesakonnast tähistab oma esimest sünnipäeva 50% möödunud aastal sündinud kutsikatest, on tegu üsna tavalise aastaga.

 

Miks jäi Eesti metsanduse ühiskondlik kokkulepe sündimata?

Asko Lõhmuse artikkel ilmus tänases ajalehes Sirp

Illustratiivne foto Arne Ader

Rada kuusikus

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

LK julgeb soovitada põhjalikku, mõtlemapanevat ja viidetele ning faktidele tugineva artikliga. Olukorra tõsidust peaks endale teadvustama iga kodumaa looduses toimunust ja toimuvast vähegi huvitatud kodanik: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.