Sinilillede esimesed õied
Pildistas Kristel Vilbaste
Sinililled Kütiorus
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Esimeste õide puhkenud sinilillede värv on pigem violetne, kui sinine ja esimesi õitsejaid on leitud ka Keila-Joal, mitte ainult Lõuna-Eestis.
Pildistas Kristel Vilbaste
Sinililled Kütiorus
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Esimeste õide puhkenud sinilillede värv on pigem violetne, kui sinine ja esimesi õitsejaid on leitud ka Keila-Joal, mitte ainult Lõuna-Eestis.
Siisike Carduelis spinus
Lisaks nendele siisikestele kes meil talve veetsid on juba lisandunud ja lisanduvad aprillikuus rändurid. Linnupaarid leiavad oma pesitsusterritooriumid. Isaslinnud laulavad emaslindudele puuladvas ajades sulgi puhevile ajades ja moodustunud paari emaslind vastab tasase piiksumisega. Selline on siisikeste mäng.
Laul on tempokas, hoogne, väga varieeruv.
Siisikese laul:
Metsloomaühingu üleskutse, www.metsloom.ee
Foto Arne Ader
115. aastase kuuse känd ( www.loodusemees.ee )
Kallis Eesti rahvas, soovime Teile kõigile südamele panna järgmist:
Kui teil on vaja, tõesti VÄGA vaja, siis on praegu viimane aeg võtta maha puid ja põõsaid.
Linnud on rändelt naasmas ja neil on aeg hakata pesasid punuma, juba praegu koguvad nad pesamaterjali. Samamoodi ehitavad pesasid ka näiteks oravad ja muud tegelased.
Peale järgmist nädalat enam puid puutuda ei tohiks, selleks ajaks on keegi sinna endale uue, turvalise kodu juba valmis saanud ja loodab seal oma lapsed suureks kasvatada.
Samuti tuleks kohe ära koristada oksakuhilad, seda juhul, kui ei olda valmis seda hunnikut sügiseni sama koha peal hoidma. Ka sinna on keegi juba kahe nädala pärast oma pesa teinud!
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Haned ja veised ( www.loodusemees.ee )
Kliima ja maastike muutumine mõjutavad olulised liigi arvukust: arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul. Põhja-Ameerika läänepoolset rändeteed kasutavate suur-laukhanede (Anser albifrons frontalis) arvukus on optimaalsest, milleks peetakse 300 000 isendit, märgatavalt suurem. Haned pesitsevad Alaskal ja talvitavad Californias Sacramento oru üleujutatud riisipõldudel, mis on veelinnule soodne paik: veega kanduvad põllule toitained, mis panevad vohama hanele kõrgväärtuslikuks toiduks olevad veetaimed.
Kuldnoka aasta koordinaator Margus Ots, eoy.ee/kuldnokk
Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Ülekande võimaldab Elisa
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. märtsi südaööni.
Määramisvõistluse viienda hooaja teise vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK
Teise vooru kõigi osalejate vahel loosime välja Marko Mägi "Meie lapse linnuraamatu", Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi perepileteid ning rasvatihase pesakasti.
EOÜ suvine aialinnupäevik
Foto Sander Sirelbu
Kuldnokad
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Lumekupp ilmus lumest uuesti välja
Nädala algus oli siinkandis talvine. Maad kattis õhuke lumekiht, millest künninukid ja kõrgemad rohututid, oraselehed välja turritasid. Esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl langes minimaalne õhutemperatuur -11,8 °C.

Reedel oli madalamates kohtades lumesulavett
EOÜ linnuvaatluspäeva kokkuvõte
Foto Arne Ader
Õhtu kalakajakatega. Tallinna laht ( www.loodusemees.ee )
Pühapäeva varahommikust kuni lõunani toimunud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem liike Tallinnas, kus vaatlejad panid kirja 88 liiki linde.
Seekord osales 84 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde 24 linnas ning said kirja ühtekokku 122 linnuliiki. Tänu vaatluspäevadele eelnenud kevadistele ilmaoludele oli siia jõudnud palju rändlinde, mistõttu panid vaatlejad tähele tavapärasest rohkem linnuliike paljudes Eesti linnades.
Leevike Pyrrhula pyrrhula
Ülelendava leevikese nukrakõlaga kutsehüüd "phü", on see, mida me enamasti kuulda võime.
Leevikese häälitsus:
Video salvestas Kalle Pihelgas
Rajakaamera salvestused pani kokku Kalle Pihelgas
Aasta alguses panin ühe suure kopra pesa juurde rajakaamera. Pesa omanikku ennast tabada ei õnnestunud kuid kaamera ette sattus igasuguseid teisi tegelasi.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Hallhüljes Halichoerus grypus
Vead on parandatud, hülgekaamera töötab.
Olle salvestas videole laiukülastuse ja video annab ülevaate paremini, kui sada sõna.
Toimetab Hannes Margusson
Fotod Arne Ader
Sookurepaar (www.loodusemees.ee)
Sookurg Grus grus
Sookured on meie looduse uhked põlisasukad ja olnud viimasel poolsajandil kasvava arvukusega. Meil võib tänavu pesitseda seitse, kaheksa tuhat sookurepaari.
Teist nii kõvahäälset lindu Eestis pole. Vaikse ilmaga võib sookure "trompet" kostuda kilomeetrite kaugusele.
Kuu aega tagasi, 28. veebruaril lõppes tänavune hundijahihooaeg. Jahihooaja lõpu seisuga kütiti Eestis lubatud 149 hundist 131, lisaks üks eriloaga lastud Harjumaa hunt.
Hundijahiks antakse Eestis lube kahes järgus. Esmalt andis Keskkonnaamet loa 140 hundi küttimiseks. Tuginedes jahihooaja käigus kogunenud lisaandmetele, anti 12. veebruaril luba veel 9 isendi küttimiseks. Need lisaload olid suunatud kärntõves vaevlevate võsavillemite likvideerimisele ja kahjustustega piirkondadesse.
Linnuvaatleja suudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Viimaste päevade kevadiselt soojemate ilmadega on kuldnokad üle Eesti asuvatesse pesitsuspaikadesse jõudnud: aedades ja parkides kuuleb järjest enam kuldnokkade mitmekesist laulu ning märkab kuldnokapaare pesakasti pesamaterjali sobitamas ja üksteisele muljet avaldamas.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.