märts 2021

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Klõpsa pildil, avaneb otsestriim Youtube´is

otsestriim | uudised | foorum

Kuula LEVILA audiolugu, www.levila.ee

Tekst Eero Epner

Toimetas Tõnis Tootsen

Loeb Märt Avandi

Illustratsioon Joonas Sildre

Helikujundus ja originaalmuusika Janek Murd

Avaldatud 03.2021

 
LK kommentaar

Hea uuriv ajakirjandus peab tõepärase ülevaate saamiseks ära kuulama metsa ja selle majandamisega seotud osapoolte arvamused. Kõigil on midagi sisulist mõttes kuna ollakse ju metsandusega otseselt seotud.

Meie metsades toimuvat vaadatakse mureliku pilguga. Hea, et Levila ajakirjaniku artiklisari koosneb neljast osast: teemat arendavad nii metsatöösturid, saeveskite töötajad, puitmajade ehitajad, lobistid, RMK metsaülemad, kui poliitikud. Järge ootavad veel kaks audiolugu.

“Kõik tahavad kümne minutiga metsandusest aru saada, aga see on võimatu.”

EOÜ annab teada

Veebikaamera hommikune kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast, mis on Eesti ühe populaarseima harrastusteaduse algatuse ajaloos paremuselt kolmas tulemus.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendasid osalejad 71 470 lindu 69 liigist. Kõige populaarsem vaatluskoht oli jätkuvalt aed, ent vaatlusi tehti ka parkides ja kalmistutel. Ühes vaatluskohas märgati keskmiselt 35 lindu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Euroopa naarits

Rekord nr. 264        Meie haruldaseim imetaja

Euroopa naarits      Mustela lutreola

Meie looduse haruldaseim imetaja on euroopa naarits.

Loe euroopa naaritsast lähemalt: LINK

LEVILA lühifilm vanadest metsameestest, www.levila.ee

Lühifilmi reporter, režii ja toimetaja: Ege Tamm

Operaator ja montaaž: Erik Tikan

Avaldatud: 03.2021

Levila käis külas vanema põlvkonna metsameestel. Neil, kelle riidekapis seisab aukohal kunagine metsaülema töövorm, millel rinnas kõrgharidust kinnitav märk. Ent mida aeg edasi, seda hõlpsamalt kaovad need märgiga kinnitatud tarkused Eesti metsandusest, kuigi mets ei ole vahepeal hakanud kiiremini ega uutmoodi kasvama. Midagi muud on muutunud. Metsamehed viisid meid oma kodukandis metsa ja raielankidele, et koos meiega tulevikupuid otsida.

Selle filmiga saame sissejuhatuse Eero Epneri põhjalikule artiklisarjale Eesti metsanduse võlust ja valust.

Kuula või loe LEVILA audiolugude sarja I osa "Piiride kadumine":

Loodusemees annab teada

Künnivares

Kevadekuulutajate auks avas Loodusemees "Looduse Aabitsa" internetipesa: LINK

Hakatuseks leiab siit värske raamatu "Linnud kuulutavad kevadet" lisasid – üht-teist, mis raamatusse ei mahtunud või mida ei olnud võimalik paberile salvestada.

Virtuaalse lindi läbi lõikamise au kuulub sedakorda koduõuele maandunud künnivaresele – temal nokk kui uhked käärid!

Raamatut ennast saab sirvida siin: LINK

Kuula LEVILA audiolugu, www.levila.ee

Tekst Eero Epner

Toimetas Tõnis Tootsen

Loeb Märt Avandi

Illustratsioon Joonas Sildre

Helikujundus ja originaalmuusika Janek Murd

Avaldatud 03.2021

Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.

I osa. Piiride kadumine

Videod salvestasid Liz, LK foorumist ja Kotkaklubi

Eilsed armumängud, aga tähelepanelik märkab vanalindude Helju ja Kalju erinevausi

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Pesakorrastusega alustati täna juba kella seitsmest, kui kaamera käivitus. Maakotkaste pesapuuks on sagedamini suur rabamänd, aga pesapuid võib olla ühel vanalindude paaril olla mitu ja neid võidakse kasutada vaheldumisi erinevatel aastatel. Nagu kaamerapildist nähtub lisandub igal aastal pesakorrastuse käigus uus kiht pesamaterjali ja nii muutuvad vanad kotkapesad üha tüsedamateks.

EOÜ-kuldnoka aasta

Foto Arne Ader

Kuldnoka kodu ( www.loodusemees.ee )

Kuigi viimastel päevadel on rohkem olnud juttu kuldnokkadest, kes on veetnud talve Eestis, on üle Eesti ka esimesi saabujaid vaadeldud. Seega on just praegu viimane aeg üle vaadata koduaia kuldnoka pesakastid: need puhastada, parandada või asendada katkised osad ning vajadusel ka mõni pesakast asendada või lisaks kuldnokkadele juurde panna.

Miks on üldse vajalik pesakaste puhastada? Linnud ise pesakastist vana pesa välja ei tassi, vaid ehitavad uue pesa vanale peale. Seetõttu täitub pesakast kiiresti pesamaterjaliga ja väljastpoolt väga heas korras olev pesakast lindudele enam kasutuskõlbulik ei ole. Lisaks kasutavad pesakaste ööbimiseks ka hiired, kes tassivad pesakasti enamasti ääreni täis puulehti – ka sellisesse kasti linnud enam pesitsema ei mahu.

Fotod Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Nagu ikka saabuvad esimesed põldlõokesed meie suursaartele – Saaremaale ja Hiiumaale, tänavu märgati neid Vabariigi aastapäeval. Mandril kohati esimesi mõned päevad hiljem. Põldlõokeste põhirände algus oleneb muidugi ilmadest, mis võivad nädala teises pooles talvisemaks muutuda, aga sõna „lõokesetalv“ ei ole meile ju võõras ja värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga.