Mai 2021

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema ( www.loodusemees.ee )

Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.

Eestis on paljudele paisudele rajatud kalapääsud, et kalad saaksid paisu ületada ja veekogus vabalt liikuda. Lisaks sellele on nii mõnedki kalapääsud olulised elu- ja kudepaigad. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud neid rajatisi korralikult hooldaksid, eemaldaksid pääsudest veega edasi kandunud risu ja vajadusel ehitisi parandaksid.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Vainurästas ( www.loodusemees.ee )

Vainurästas       Turdus iliacus

Meie inimeste suhtes julgemate, aga väikseimate rästaste vanalinde sulestiku järgi eritada ei ole võimalik. Vainurästa heaks tunnuseks on hele kulmutriip. Seljasulestik tumepruun ja alapool loodusvalge, aga silma hakkavad punakaspruunid küljed.

Täiesti tavaline kõikjal, pesitsedes sega- ja lehtmetsades, parkides ja kalmistutel.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Piirissaare kanal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 291      Meie suurim saar siseveekogul 

Suurim siseveekogu saar on Piirissaar, pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit, olles ühtlasi ka Peipsi järve suurim saar.

Tutvu Piirissaarega: LINK

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Rekord nr. 292       Inimasustusega väiksem saar

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Must-lepalind  ( www.loodusemees.ee )

Must-lepalind        Phoenicurus ochruros

Nö uustulnuk viimase poole sajandi jooksul, pesitsejaid võib olla juba üle kümne tuhande haudepaari  ja seda polegi nii vähe sest tegu on inimkaaslejatega. Tegutsetakse linnade ja asulate kivimajade ümbruses sest oma kodumaal Lääne- ja Kesk-Euroopas pesitseti mägedes, mida siin asendavad paneelelamud, tööstus- ja majandushooned, aga maapiirkondades maha jäetud põllumajandushooned, varemed ja ka kirikud. Pesad rajatakse hoonete õõnsustesse. Tegutseb putukaid püüdes hästi märgatavalt majaseintel, aga püüab saaki ka õhust ja otsib maapinnalt.

Veebikaamera kuvatõmmised Sova, Seira ja Sappheira, LK foorumist

Emaslind Miina on pesale saabunud ja teda asendanud isaslind Marko lahkub pesalt

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kalakotka kaamerapesas munes emaslind Miina esimese muna 17. aprillil, järgmised 20. ja 23. aprillil. Kolm muna haudumine on kalakotkastel küllalt sagedane.

Millal siis koorumist oodata?

Päästeamet teavitab

Ilmateenistuse tuleohu kaart

Foto Arne Ader

Kulupõleng Valgerannas ( www.loodusemees.ee )

Kevadel soojade ilmade saabudes suureneb järsult maastikupõlengute arv ja järgmisel nädalal on oodata tõeliselt kevadisi päevi.

Õnnetuste ära hoidmiseks kehtib alates 9. aprillist kogu Eestis tuleohtlik aeg: keelatud on teha tuld metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud kohas. Samuti on keelatud kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

Tuletame meelde, kuidas praegusel ajal kõige ohutumalt tuld teha:

Lõkke tegemine metsas

Video Olle Koert, www.tt.ee

Harjutamine teeb meistriks

Võib vaid oletada, et keegi randtiirudest on täpsuslaskmises saavutanud meisterlikkuse ehk nii juhtus aprilli viimasel päeval.

Ega muud polnud teha, kui oodata korralikku vihmasadu ida kaarest, mis veebikaamera objektiivi puhtaks peseks enne, kui roe jõuab tuule ja päiksega plastiku külge paakuda.

Tänaseks pilt puhtam, kui enne. Rohukosklad ja hülged kaamera ees:

Video LK team

Teder       Tetrao tetrix

Tedremängu meie looduses on arvestatavalt vähemaks jäänud. Poole sajandi tagusel ajal loendati mängivaid tedrekukki kuni nelikümmend tuhat, siis tänavu enam viite tuhandet kokku ei loendata.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Kanepilind ( www.loodusemees.ee  )

Kanepilind        Carduelis cannabina

Kultuurmaastike väikesed pruunikashallid laululinnud. Isaslindude laup ja rindmik on kevadel vähem märgatavate punakate sulgedega, aga suletippude kuludes paistab suvel punane rind rohkem silma Emaslinnu rindmik tumedatriibuline.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

LK foorumist: LINK