Mai 2021

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad emadepäeval, 9. mail alanud looduskaitsekuul osa saama meie looduskultuurist ning mõtisklema selle üle, kuidas on loodus ja kultuur omavahel seotud. Looduskaitsekuul saab osaleda matkadel, fotokonkursil ning kuu lõpus tähistatakse Eesti vanima rahvuspargi, Lahemaa, 50. sünnipäeva. Täna kuulutab Keskkonnaministeerium välja Eerik Kumari looduskaitsepreemia saaja ning looduskaitse hõbemärkide laureaadid.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuuest munast on kuldnoka pesakastis viis kuldnokapoega koorunud

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Reede pärastlõunal koorus Kooraste kuldnokapaari esimene kuldnokapoeg, õhtuks oli koorunuid kaks. Laupäeva varahommikust kuni kella üheni päeval koorusid kolm kuldnokapoega.

Illustratiivse materjali salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged ja randtiirud

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhülged kogunevad kevadel lesilatesse karvavahetusele.  Jälle üks rahulikum lebotamise periood hüljestel peale poegimist ja järelkasvu eest hoolitsemise aega.

Veebikaamera kuvatõmmised Swenja

Öö haudus munadel isaslind Karl II, emaslind saabus pesale enne kella kaheksat

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kurepaaril on haududa neli muna: emaslind Kaia munes 24, 26, 28 ja 30. aprillil.

Tuletame meelde, et haudeaeg võib must-toonekurgedel kesta 30. kuni 38 päevani ja seega võiks rehkendada nagu kaheksandat haudumise päeva. Nädala möödudes saame teha uue kokkuvõtte pesaelus toimunust.

Juhan Lepik lastega

Lahemaa Rahvuspargi kunagine looduskaitseinspektor Juhan Lepik salvestas 1970ndatel Lahemaa rahvuspargi konverentsiettekandeid ja jutuajamisi. Käsmu meremuuseumi (Aarne Vaik) ja keskkonnaameti (Ave Paulus) toel on tollased lindistused digitaliseeritud ja toimetatud. Ettevõtmise eestvedaja on Tiit Lepik.

Toimetajad on Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. Digitaliseeris Indrek Kristenbrun, restaureeris Elmar Sats, tehniline toimetamine Tiit Lepik. Produktsioon - Digikontor. Viide autorile - Juhan Lepik, Tiit Lepik. Kasutus: Creative Commons 4.0  BY-NC-ND.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kell on kaheksa ja pesakastis kolm koorunut

Kuldnokk       Sturnus vulgaris   

Eile koorusid kuuest munast kaks kuldnokapoega ja vanalinnud toitsid kuldnokapoegi kuni pimedani.

Kuldnoka emaslind munes viimase muna pesakasti 27. aprillil. Tavaliselt võtab haudumine 11-12 päeva.

Miks siis kuldnokapojad võisid päev varem kooruda?

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foormist

Kell 16.25 oli Kooraste kuldnoka pesakastis esimesest munast kuldnokapoeg koorunud

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kuldnokapojad kooruvad 11-12 päeva pärast emaslinnu hauduma asumisest. Ilmad pole just soojad ja ennustatud sai, et ootaks koorumist nädalavahetusel.

Tõsiasi on see, et esimene kuldnokapoeg on koorunud ehk koorumine käib ja hommikuks võivad juba kogu kuuik olla pesakastis.

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema ( www.loodusemees.ee )

Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.

Eestis on paljudele paisudele rajatud kalapääsud, et kalad saaksid paisu ületada ja veekogus vabalt liikuda. Lisaks sellele on nii mõnedki kalapääsud olulised elu- ja kudepaigad. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud neid rajatisi korralikult hooldaksid, eemaldaksid pääsudest veega edasi kandunud risu ja vajadusel ehitisi parandaksid.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Vainurästas ( www.loodusemees.ee )

Vainurästas       Turdus iliacus

Meie inimeste suhtes julgemate, aga väikseimate rästaste vanalinde sulestiku järgi eritada ei ole võimalik. Vainurästa heaks tunnuseks on hele kulmutriip. Seljasulestik tumepruun ja alapool loodusvalge, aga silma hakkavad punakaspruunid küljed.

Täiesti tavaline kõikjal, pesitsedes sega- ja lehtmetsades, parkides ja kalmistutel.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Piirissaare kanal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 291      Meie suurim saar siseveekogul 

Suurim siseveekogu saar on Piirissaar, pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit, olles ühtlasi ka Peipsi järve suurim saar.

Tutvu Piirissaarega: LINK

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Rekord nr. 292       Inimasustusega väiksem saar

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Must-lepalind  ( www.loodusemees.ee )

Must-lepalind        Phoenicurus ochruros

Nö uustulnuk viimase poole sajandi jooksul, pesitsejaid võib olla juba üle kümne tuhande haudepaari  ja seda polegi nii vähe sest tegu on inimkaaslejatega. Tegutsetakse linnade ja asulate kivimajade ümbruses sest oma kodumaal Lääne- ja Kesk-Euroopas pesitseti mägedes, mida siin asendavad paneelelamud, tööstus- ja majandushooned, aga maapiirkondades maha jäetud põllumajandushooned, varemed ja ka kirikud. Pesad rajatakse hoonete õõnsustesse. Tegutseb putukaid püüdes hästi märgatavalt majaseintel, aga püüab saaki ka õhust ja otsib maapinnalt.

Veebikaamera kuvatõmmised Sova, Seira ja Sappheira, LK foorumist

Emaslind Miina on pesale saabunud ja teda asendanud isaslind Marko lahkub pesalt

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kalakotka kaamerapesas munes emaslind Miina esimese muna 17. aprillil, järgmised 20. ja 23. aprillil. Kolm muna haudumine on kalakotkastel küllalt sagedane.

Millal siis koorumist oodata?

Päästeamet teavitab

Ilmateenistuse tuleohu kaart

Foto Arne Ader

Kulupõleng Valgerannas ( www.loodusemees.ee )

Kevadel soojade ilmade saabudes suureneb järsult maastikupõlengute arv ja järgmisel nädalal on oodata tõeliselt kevadisi päevi.

Õnnetuste ära hoidmiseks kehtib alates 9. aprillist kogu Eestis tuleohtlik aeg: keelatud on teha tuld metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud kohas. Samuti on keelatud kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

Tuletame meelde, kuidas praegusel ajal kõige ohutumalt tuld teha:

Lõkke tegemine metsas

Video Olle Koert, www.tt.ee

Harjutamine teeb meistriks

Võib vaid oletada, et keegi randtiirudest on täpsuslaskmises saavutanud meisterlikkuse ehk nii juhtus aprilli viimasel päeval.

Ega muud polnud teha, kui oodata korralikku vihmasadu ida kaarest, mis veebikaamera objektiivi puhtaks peseks enne, kui roe jõuab tuule ja päiksega plastiku külge paakuda.

Tänaseks pilt puhtam, kui enne. Rohukosklad ja hülged kaamera ees:

Video LK team

Teder       Tetrao tetrix

Tedremängu meie looduses on arvestatavalt vähemaks jäänud. Poole sajandi tagusel ajal loendati mängivaid tedrekukki kuni nelikümmend tuhat, siis tänavu enam viite tuhandet kokku ei loendata.