Võsaraat Prunella modularis
Vanalinnud on sarnase välimusega: hall lagipea, rind ja kurgualune sinakashallid, ülapool roostepruun, mis tumepruunide triipudega, aga kõhualune valkjas.
Võsaraadid tegutsevad vähemärgatavalt ehk on varjatud eluviisiga. Kohtame kuusikutes või kuuse-segametsades, kadastikes, raiesmikel, aga ka suuremates taluaedades, kus tegutseb, kas maapinnal või madalas põõsastikus.
Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Kaks viimast kuldnokapoega lahkuvad pesakastist täna
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Saaremaa kuldnokapoegade pesaelu hakkab selleks aastaks otsakorrale jõudma. Seitsmest munast koorus seitse poega ja täna lahkuvad nemadki pesakastist.
Kella kaheksaks jäi pesa tühjaks.
Veebikaamera kuvatõmmised Svenja ja Michi, LK foorumist
Vanalinnud ja kolm kurepoega
Must-toonekurg Ciconia nigra
28. mail koorusid esimesed kurepojad. Esimene hommikul ja teine õhtul. Kolm päeva varem oli pesas neli muna, aga ühe muna koor purunes – põhjuseid võib olla erinevaid, aga kõik on vaid oletused
Eile õhtul enne kella kahekast lõppes Kaial ja Karlil haudeaeg – kolmandast munast koorus kurepoeg.
Hallhundi pered kõikjal maailmas on praegu paiksemad kui ülejäänud aastal ning seadnud oma elu kutsikakeskseks. Sestap on paslik tutvustada hundikutsikate lastetuba.
Uru valib, renoveerib ja vajadusel kaevab valmis hundimamma. Teistel täiskasvanud karjaliikmetel siin suurt sõnaõigust pole. Uru tüübi, sisekujunduse ja asukoha suhtes on hundiemadel aga vabad käpad. Mõni eelistab kivist koopaid, teine puidust, mõni mamma kaevab aga uru hoopis mäenõlvale. Kellele meeldivad kitsamad, kellele avaramad puuõõnsused või juurealused.
Eestist leitud hundipere urg. Foto: Laura Kiiroja
Punaselg-õgija Lanius collurio
Kus me punaselg-õgijaid kohata võime?
Headeks paikadeks on puisniidud või põõsastikud ehk hõredates puistutes, olgu siis leht- okas- või segapuistud, aga ka parkides ja kalmistutel. Häälitsemisega linnud tähelepanu ei ärata ja tegu on üldse väheseltsiva liigiga. Pesitsejaid võib olla kuni viiskümmend tuhat haudepaari.
Salu-lehelind Phylloscopus trochilus
Tagasihoidliku välimusega, aga arvukad ja väiksemate lindude hulka kuuluvad salu-lehelinnud on roheka ülapoole, valkja alapoolega ja helepruunide jalgadega (äravahetamiseni sarnased väike-lehelindudega, aga viimase jalad on mustjaspruunid). Vanalinnud sarnase sulisrüüga. Üks märkus veel: isaslinde on emaslindudest arvuliselt kuni poole rohkem.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. mai südaööni.
Määramisvõistluse viienda hooaja neljanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
Eluslõks koduroti püüdmiseks Tallinna loomaaia jaoks töötab nii, et rott peab minema puuri taha otsa välja, siis langeb lõks teisest otsast kinni. Siis saaks roti loomaaeda viia. Aga võta näpust, rott ei taha linna kolida!
Tallinna loomaaias planeeritakse tänavuse aasta looma auks avada püsiekspositsioon meie kahe rotiliigiga - rändroti ja koduroti - tutvustamiseks, aga seni pole see mõte teoks saanud, kuna elusat kodurotti pole kinni püüda õnnestunud. Rändrotte, keda tunneme ka lemmikloomadena, on loomaaias küll, aga koduroti järele tuleb minna Tallinnast kaugemale.
Juba mitu kuud paikneb eluslõks ühes Lõuna-Eesti lambalauda juures, kus kodurotid mõnusalt elavad. Paraku ei huvita neid lõks ega lõksu pandud maiused üldse. "Kui teen kuivati ukse lahti, siis näen, et viljapuhastusmasinast põgeneb rotte. Neid elab siin küll, aga puuri ei lähe keegi," kõneleb peremees ja tuntud kotkamees Urmas Sellis.
Illustreeriv materjal LK team
Foto Arne Ader
Rästik uudistab, kes võiks olla läheduses
Harilik rästik ehk rästik Vipera berus
Harilik nastik ehk nastik Natrix natrix
Veebikaamerate kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Kooreste pesakasti viimane asukas
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Pesakasti eluperiood sai läbi, ees ootab maailmaavastamise aeg ja elu täis rõõme ja raskusi.
Viimane kuldnokapoeg lahkus pesast 29. mail, kell 8.03
Tuult tiibadesse!
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
