Võsaraat Prunella modularis
Vanalinnud on sarnase välimusega: hall lagipea, rind ja kurgualune sinakashallid, ülapool roostepruun, mis tumepruunide triipudega, aga kõhualune valkjas.
Võsaraadid tegutsevad vähemärgatavalt ehk on varjatud eluviisiga. Kohtame kuusikutes või kuuse-segametsades, kadastikes, raiesmikel, aga ka suuremates taluaedades, kus tegutseb, kas maapinnal või madalas põõsastikus.
Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Kaks viimast kuldnokapoega lahkuvad pesakastist täna
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Saaremaa kuldnokapoegade pesaelu hakkab selleks aastaks otsakorrale jõudma. Seitsmest munast koorus seitse poega ja täna lahkuvad nemadki pesakastist.
Kella kaheksaks jäi pesa tühjaks.
Veebikaamera kuvatõmmised Svenja ja Michi, LK foorumist
Vanalinnud ja kolm kurepoega
Must-toonekurg Ciconia nigra
28. mail koorusid esimesed kurepojad. Esimene hommikul ja teine õhtul. Kolm päeva varem oli pesas neli muna, aga ühe muna koor purunes – põhjuseid võib olla erinevaid, aga kõik on vaid oletused
Eile õhtul enne kella kahekast lõppes Kaial ja Karlil haudeaeg – kolmandast munast koorus kurepoeg.
Hallhundi pered kõikjal maailmas on praegu paiksemad kui ülejäänud aastal ning seadnud oma elu kutsikakeskseks. Sestap on paslik tutvustada hundikutsikate lastetuba.
Uru valib, renoveerib ja vajadusel kaevab valmis hundimamma. Teistel täiskasvanud karjaliikmetel siin suurt sõnaõigust pole. Uru tüübi, sisekujunduse ja asukoha suhtes on hundiemadel aga vabad käpad. Mõni eelistab kivist koopaid, teine puidust, mõni mamma kaevab aga uru hoopis mäenõlvale. Kellele meeldivad kitsamad, kellele avaramad puuõõnsused või juurealused.
Eestist leitud hundipere urg. Foto: Laura Kiiroja
Punaselg-õgija Lanius collurio
Kus me punaselg-õgijaid kohata võime?
Headeks paikadeks on puisniidud või põõsastikud ehk hõredates puistutes, olgu siis leht- okas- või segapuistud, aga ka parkides ja kalmistutel. Häälitsemisega linnud tähelepanu ei ärata ja tegu on üldse väheseltsiva liigiga. Pesitsejaid võib olla kuni viiskümmend tuhat haudepaari.
Salu-lehelind Phylloscopus trochilus
Tagasihoidliku välimusega, aga arvukad ja väiksemate lindude hulka kuuluvad salu-lehelinnud on roheka ülapoole, valkja alapoolega ja helepruunide jalgadega (äravahetamiseni sarnased väike-lehelindudega, aga viimase jalad on mustjaspruunid). Vanalinnud sarnase sulisrüüga. Üks märkus veel: isaslinde on emaslindudest arvuliselt kuni poole rohkem.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. mai südaööni.
Määramisvõistluse viienda hooaja neljanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
Eluslõks koduroti püüdmiseks Tallinna loomaaia jaoks töötab nii, et rott peab minema puuri taha otsa välja, siis langeb lõks teisest otsast kinni. Siis saaks roti loomaaeda viia. Aga võta näpust, rott ei taha linna kolida!
Tallinna loomaaias planeeritakse tänavuse aasta looma auks avada püsiekspositsioon meie kahe rotiliigiga - rändroti ja koduroti - tutvustamiseks, aga seni pole see mõte teoks saanud, kuna elusat kodurotti pole kinni püüda õnnestunud. Rändrotte, keda tunneme ka lemmikloomadena, on loomaaias küll, aga koduroti järele tuleb minna Tallinnast kaugemale.
Juba mitu kuud paikneb eluslõks ühes Lõuna-Eesti lambalauda juures, kus kodurotid mõnusalt elavad. Paraku ei huvita neid lõks ega lõksu pandud maiused üldse. "Kui teen kuivati ukse lahti, siis näen, et viljapuhastusmasinast põgeneb rotte. Neid elab siin küll, aga puuri ei lähe keegi," kõneleb peremees ja tuntud kotkamees Urmas Sellis.
Illustreeriv materjal LK team
Foto Arne Ader
Rästik uudistab, kes võiks olla läheduses
Harilik rästik ehk rästik Vipera berus
Harilik nastik ehk nastik Natrix natrix
Veebikaamerate kuvatõmmised IceAge, LK foorumist
Kooreste pesakasti viimane asukas
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Pesakasti eluperiood sai läbi, ees ootab maailmaavastamise aeg ja elu täis rõõme ja raskusi.
Viimane kuldnokapoeg lahkus pesast 29. mail, kell 8.03
Tuult tiibadesse!
Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist
Foto VikipeediA
Keda Karl II on Karula kandi ojadest kurepoegadele toonud ojasilmne
Ojasilm Lampetra planeri
Lõuna-Eesti väikestes jõgedes ja ojades täiseti tavaline ning arvukas liik, sarnane suuremale jõesilmule. Pikkust kümnest kuni kaheksateist sentimeetrini.
Ojasilmu ilma soomusteta limase naha värvus erineb päris tugevalt erinevate jõgede asukate vahel – üldistavalt selg tumedavärviline, kõht kollakasvalge. Silmade taga seitse lõpuseava.
Veebikaame kuvatõmmis Michi ja videoklipp Liz, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Varahommikul oli esimene kurepoeg pesas koorunud veidi peale kella seitset ja teine koorus õhtupoolikul veidi enne kella kuut.
Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader
Kärnkonnapaar ületab maanteed ( www.loodusemees.ee )
Vabatahtlikud päästsid sel kevadel maanteedelt 21 891 kevadrändel kahepaikset. Kümnendat korda toimunud kampaania „Konnad teel(t)“ raames viidi ligi kahe kuu jooksul läbi päästeaktsioone 29 kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid terviseameti seatud ohutusreegleid järgides 516 korda konnasid üle kahepaiksetele eluohtlikke maanteelõikude aitamas.
“Vaatamata tavatutele oludele ei pidanud hulk inimesi paljuks tulla Eesti eri paigus hilisõhtuti teede äärde, et looduskaitse all olevaid loomakesi aidata. See teeb südame soojaks ning kinnitab, et inimestele pakub huvi ning läheb korda meie looduses toimuv.
Suur aitäh kõigile vabatahtlikele,” ütles algatuse “Konnad teel(t)” eestvedaja Henry Timusk.
Metsvint Fringilla coelebs
Meie looduse arvukaimad pesitsejad, hinnanguliselt kuni kaks miljonit paari. Metsvinte, kes inimestega kenasti kohanenud võime kohata igas metsatukas või pargis.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Ilmateenistuse kaart
Pildistas Ivo Kruusamägi
27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC
HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC
Rekord nr. 300 Merevee taseme mõõtmistest
Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.
Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.
Illustreeriva materjali salvestas Liz, Lk foorumist
Kell on kümme minutit üle seitsme
Must-toonekurg Ciconia nigra
Pesal veetis öö juba eilsest hingamisaukudega ja häälitsevaid mune soojendades isaslind Karl II.
Emaslind Kaia saabus pesale kell veerand kuus ja vahetas isaslinnu pesal välja, kes pidas vajalikuks tuua veel pesamaterjali lisaks.
Mõlemad vanalinnud veeretasid pesas mune ja õhutasid pesapõhja, aga koorunuid kurepoegi veel polnud.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
