Mai 2021

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Lepalind ( www.loodusemees.ee )

Lepalind

Lepalind ehk aed-lepalind         Phoenicurus phoenicurus

Keskkonnaamet teavitab
Foto Toomas Tuul

Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistatakse mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ning teaduskonverentsiga.

Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves toonases Nõukogude Liidus ja on teenäitajaks jäänud ka meie kaitsealade hulgas. „Lahemaa sobib hästi Eesti esindusalaks, sest siin leidub peaaegu kõike seda, mis Eesti loodust, maastikku ja ajalugu iseloomustab — merd, saari ja rannikut, soid ja metsi, loopealseid, külamaastikke ja mõisaid. Lisaks loodusele on rahvuspargi olulised osad ka inimene ja kultuuripärand ehk see, kuidas on läbi sajandite loodusega harmoonias toimetatud,“ selgitas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Olete Te täheldanud, et kuldnokkade laulu pole eriti kuulda?

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Must-toonekure paar pesal: emaslind Kaia ja rõngastatud isaslind Karl II

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Tuletame meelde, et emaslind Kaia munes päevaste vahedega: 24, 26, 28 ja 30. aprillil.

Millal asusid must-toonekured hauduma ei oska ennustada, aga paar nädalat haudeaega on igal juhul seljataga.

Haudeaeg võib must-toonekurgedel kesta 30. kuni 38 päevani.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Gunnar Kotkaklubist võtab pesast kaasa nii hukkunud, kui toidujäänused ja suled

Päeval olid vanalinnud Evi ja Eerik pesa läheduses. Peale vihma käis Gunnar pesal ja võttis kaasa kõik laboratoorseteks uuringuteks vajaliku.

Gunnar jõudis pesale kell 18.24 ja lahkus pesapuu juurest kell 19.00

Jääme ootama Maaülikooli laboratooriumi vastuseid.

Vaata LK foorumi ülevaadet toimunust: LINK

Videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Liigid jätame täna huviliste määrata.

Olle leiab kindlasti keda kaamera ees pesitsemas näidata. Väiksemate lindude pesad kasvavad muidugi rohtu ja sedasi saavad nad ohutumalt pesitseda. Muuhulgas kühmnokk-luik rajab oma pesa sama põõsa taha kui mineval aastal.

Hommikune „tualett“ on luigel pikk ja põhjalik.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Kadakatäks ( www.loodusemees.ee )

Kadakatäks       Saxicola rubetra

Päris kogenud linnuhuvilisel võib kadakatäksi laulu järgi tunnistamine vahel keeruliseks osutuda. Muidugi on abiks, kui on võimalus samal ajal kadakatäksi vaadelda sest linnud istuvad sageli varjamatult kas aial, mõnel traadil, põõsal või rohttaimedel.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 294        Meie suurim rannaniit

Suurimaks rannaniiduks on Salmi rannaniit, mille lageda ala pindalaks on 350 hektarit. Salmi rannaniit asub Matsalu rahvuspargis ja rahvuspargi kooseisus teda ka hoitakse ja kaitstakse.  

Tutvu Salmi rannaniiduga lähemalt: LINK

Pühajärv

Rekord nr. 295        Meie suurim maastikukaitseala

 Kotkaklubi annab teada, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Vanalinnud pesa läheduses

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Juhul, kui täna vanalinnud lasevad ja kõik õnnestub viivad Kotkaklubi liikmed pesast nii surnud kotkapojad, kui pesasse toodud söögi jäänused, et välja selgitada hukkumise põhjused Eesti Maaülikoolis.

Analüüside vastused peaks selguma hiljemalt paari nädala jooksul. Anname igal juhul Teile teada.