juuni 2021

Fotod Arne Ader

Video LK team

Händkaku pojad ( www.loodusemees.ee )

Händkakk ehk uraali kakk       Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses saanud arvukaimaks kakuliigiks. Levima hakkas liik peale „kullisõda“, umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb händkakke üle pooleteise tuhaande paari, aga suursaartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.

Pesitsemiseks eelistatakse vanemaid kuuse enamusega metsi, kus nii puuõõnsusi, kui tüvelt murdunud puid.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Linavästrik

Linavästrik        Motacilla alba

Linavästrikku tunnevad kõik ja välimuse kirjeldamisega saab iga huviline hakkama.

Vaata ja võrdle Arne fotodel, kas isas- ja emaslinnul annab ka vahet teha?

Veebikaamera kuvatõmmis Tatjana, LK foorumist

Isa tuleb koju…

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Tänase öö veetsid kurepojad esimest korda pesal isekeskis, isaslind Karl II saabus pesale hommikul veidi enne kella kuut. Päev päevalt kasvab noorlindude toidutarve, mida vanalinnud on kohustatud rahuldama.

Kurepoegade arengut on kena jälgida, vaatame, kuidas nad kuumalainega toime tulevad sest ka öösel oli pesametsas pea paarkümmend soojakraadi?

Keskkonnaamet soovitab

Pildistas Helen Kivisild

Jaanilõke

Jaaniõhtu ettevalmistused on täies hoos ning soojad ilmad ja piirangute leevenemine annavad taas võimaluse osaleda suveüritustel. Jaanilõkke ettevalmistamisel tuleb lisaks tuleohutusnõuete täitmisele järgida ka seda, et lõke oleks ohutu keskkonnale ja tervisele.

Jäta jaanilõkkest välja materjal, mis sinna ei kuulu. Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi. Lõke ei ole koht, kuhu panna majapidamises üle jäänud pakendeid, mööblit, riideid või rehve. 

EOÜ annab teada

Ornitoloogiaühing köitis kaante vahele pajatusi linnuvaatlustest ja oma saja-aastasest tegevusest.

Eesti linnustiku uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud Eesti Ornitoloogiaühing esitleb täna raamatut "Kas on linnukesel muret?".

Juubeliaasta puhul ilmunud albumis leidub pilte ja kilde linnuvaatlustest ning Eesti Ornitoloogiaühingu sajandist. Iga tegevusaastat kajastab üks lehekülg raamatus. Humoorikas võtmes pajatused võiksid olla mõnusaks lugemiseks nii loodus- kui ajaloohuvilisele, ka leiab lugudest asjalikke nõuandeid ja tarkuseteri.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Isaslind. Pildistas Jakub Stanćo    

Mustpea-põõsalind       Sylvia atricapilla

Mustpea-põõsalindude elupaikadeks sobivad nii tiheda alustaimestikuga lehtpuusalud, kui viljakad kuusikud, kus üksikuid lehtpuid, aga ka rohkete põõsastega kalmistud. Tegutsetakse nii rohurindes, kui põõsastikes putukaid otsides. Nende arvukus küündib üle kolmesaja tuhande pesitseva paari ja ohustatud liigi hulka mustpea-põõsalinnud ei kuulu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kahkjaspunane sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 309           Meie levinuim orhidee

Kahkjaspunane sõrmkäpp         Dactylorhiza incarnata

Kõige levinuimaks orhideeks on Eestis kahkjaspunane sõrmkäpp. Ta on tavaline üle Eesti, aga siiski looduskaitse all.

Vaata lisaks Orhideekaitse klubi veebilehelt: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Soolo, LK foorumist

Neljas kurepoeg istub veel munakoores

Must- toonekurg        Ciconia nigra    

Pesal isaslind Jan ja neli koorunud kurepoega. Viimane paarkümmend minutit enne kella seitset õhtul.

Tuletame meelde, et 14. juunil koorusid esimesed kaks kurepoega, 15. juunil kolmas ja täna st. 17. juunil neljas. Päeval nokkisid uudishimulikult vanemad õed vennad kooruva kurepoega „hingamisauku“ ja koorumine algas juba paari tunni eest.

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpi pesa ( www.loodusemees.ee )

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striata

Mõistetavatel põhjustel saabuvad peamiselt lendavatest putukatest toituvad linnud hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.

Hall-kärbsenäpid pesitsevad nii meie koduaedades, parkides, kui hõredamates metsades arvukalt kuni veerand miljonit paari, kuid nende arvukus kahaneb kõikjal lihtsalt putukate hulga vähenedes.  

Inimeste naabruses pesitsevad linnud on usaldavad ja varjamatu eluviisiga.

Ühtlaselt hallika seljasulestikuga ja valkja alapoolega, rinda katavad veidi tumedamad triibud. Sulestiku järgi ei ole sugupooltel võimalik vahet teha.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Emaslind Miina pakub hommikueinet

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Võrumaa veebikaameraga pesas Kalakotkakaamera koorusid vanalindudel Miina ja Marko pesas pojad 26 ja 27.mail ja tänaseks kotkapojad saanud kolme nädalaseks.

Kaamera töös on viimasel ajal olnud tõrkeid, aga loodetavasti saab ülekande korralikult tööle.

Veel kuu aega pesaelu ja noorlinnud saavad lennuvõimelisteks.

Kaitsealade uudis ja foto Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist

Otepää looduslaagris liigutakse pikemaid vahemaid tavaliselt ratastega

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Isaslind otsib toitu manguvale rähnipojale kuuldekauguses

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Elupaiga suhtes pole suur-kirjurähnid eriti valivad, aga pesapuuks valitakse ikka lehtpuu nagu ka videol näha. Hästi majandatud metsad neile siiski ei sobi – seal võib pesakond lihtsalt nälga jääda.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind toidab haudumise ajal emaslindu

Eelnevatel aastatel pesitsenud suur-konnakotka isaslind Tõnn oli varustatud GPS-saatjaga, kuid jäi möödunud aasta sügisrände ajal Hispaanias kadunuks. Emaslind Tiiu saabus kevadrändelt 10. aprillil.

Kes on emaslinnu uueks paariliseks?

Suur-konnakotkaid pesitseb meil ainult viis kuni kümme paari ja liik on äärmiselt ohustatud sest toimub ka hübridiseerimine väike-konnakotkastega.

Kotkapaar tegutseb, aga emaslind munes alles 16. mail pesasse ainsa muna, mida on tänaseks kuu aega haudunud. Hauduvat emaslindu toidab isaslind, kes katab vahel ka munad, kui emaslind toodud saagiga lahkub lühikeseks ajaks „konte sirutama“.

Niisiis kümnekonna päeva pärast võiksime me kotkapoja koorumist oodata.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Hariliku lodjapuu kultivar `Lumepall`

Enamus nädalast kujunes palavaks ja päikesepaisteliseks. Esmaspäevast kuni laupäevani püsisid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid 17,6…18,4 kraadi piires, mis ületab viimase 30 aasta keskmisi näitajaid ligikaudu kolme kraadi võrra ja kogu vaatlusrea (1922…2020) keskmisi soojematel päevadel kuni nelja kraadi võrra.

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid nimetatud kuuel päeval 24…25 kraadini. Ööd jäid samal ajal jahedaiks, minimaalse õhutemperatuuriga alla 10 kraadi. Nädala kõige madalam termomeetrinäit õhus (7,7 °C) registreeriti kolmapäeval.

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Isaslind Jan koorumist jälgimas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Jõgevamaa pesa (must-toonekurg 2) koorusid esimesed kaks kurepoega esmaspäeval. Juba eile oli näha ühes munas suurt pragu, aga nagu teame ja varem oleme ka põhjuseid selgitanud võtab suurtel lindudel koorumine vähemalt ööpäeva.

Vanemaid kurepoegi on kenasti söödetud ja pesapõhja õhutatud. Kolmas kurepoeg oli koorunud kella poole üheks päeval.

Pildistas Heiko Kruusi, www.vanameister.pri.ee/gallery/index.php/

Pilk karstialale

Jõelähtme giidid korraldavad kolmapäeval 16. juunil, õhtupoolikul kell 18.30 kõigile huvilistele tasuta ekskursiooni Kostivere karstialale.

Kogunemine Kostivere-Jõelähtme tee äärest, kus on olnud ajalooline sissepääs.

Kostivere maastikukaitseala on rajatud põnevate loodusmälestiste kaitseks