juuni 2021

Fotod Arne Ader

Video LK team

Karmiinleevikese pesa (ilmselt käo munaga) ( www.loodusemees.ee )

Karmiinleevike       Carpodacus erythrinus

Kägu                     Cuculus canorus                     

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kahelehine käokeel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 312          Milline taim on enamate rahvapäraste nimedega?

Kahelehine käokeel         Platanthera bifolia

Rohkema, kui sajakonna rahvapärase nimega saab uhkeldada kahelehine käokeel ehk ööviiul.

Hetkel juba õitsemist alustanud ööviiulist loe lisaks: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Moira, LK foorumist

Konnakotkaste paaril koorus vastu tänast kotkatibu

Konnakotka paaril munes emaslind pesasse muna 16. mail. Kuna saatjaga varustatud suur-konnakotkaste isaslind Tõnn jäi möödunud aastasl Hispaanias kadunuks, siis me ei tea, kes on emaslind Tiiu partner. Lindude pesitsemine hilines sest tavaliselt on täiskurn pesas, mis koosneb sageli kahest munast aprilli teisel poolel.

Haudeaeg nagu me eelmistel aastatel pesakaamera vahendusel oleme tõdenud kestab vähemalt 42 päeva, vahel päev, paar kauem.

Kotkatibu koorus vastu jaanipäeva ehk 39-ndal päeval. Meie ootasime koorumist nädala lõpul.

Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kaheksandale osale

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video salvestas Tarmo Mikussaar

Peoleo ( www.loodusemees.ee )

Peoleo      Oriolus oriolus   

Üheksa aasta eest, 2002. aastal peeti meil ka Linnueurovisioon. Võitjaks hääletati Eestis ööbik, kellele järgnesid sookurg ja peoleo.

Hilised saabujad on putuktoidulased kuni mustikate valmimiseni juulikuus. Pesitseda eelistatakse hõredamates lehtmetsades, näiteks kaasikutes, aga ka valgusküllastes männikutes, puisniitudel või suuremates ja rahulikumates parkides. Pesitsejaid peaks olema üle kolmekümne tuhande paari.

 Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Jaanilaupäeva raju äikesevihm pesi puhtaks veebikaamera objektiivi

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Kalakotkaste noorlinnud Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2) olid objektiivi oma „täpsustulistamisega“ ära roojanud ja meil jäi vaid tugevat vihma oodata, mis objektiivi katva halli kihi lahti leotaks, maha peseks ja kaamerapildi meile jälle nähtavaks muudaks.

Jaani ajal said ja saavad kotkapojad kuu vanuseks. Kotkapojad koorusid Iirise ja Ivo pesas 23, 24 ja 26.mail.

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaamet

Pildistas Helen Kivisild

Jaanipäeva kimp

Jaanipäeva ettevalmistused on täies hoos. Õige pea veedame enda lähedastega jaanitule ääres jaaniõhtut ja -ööd. Kutsume seejuures märkama meid ümbritsevat loodust.

Jaanipärja punumiseks leia õied niidu servaalalt ja pärga punudes õpi tundma nende nimed. Määramisel on heaks abiks mitmed taimeäpid, näiteks Flora Incognita.

Looduslikel niitudel, karjamaadel, teeservades ja metsaäärtes võib just jaanipäeva paiku märgata öösel rohus helendavad tulukesi. Jaaniussikesed ehk jaanimardikate emasisendid on süüdanud mõnedeks öödeks oma valgustuse, et lennuvõimelistele isastele endast märku anda. Helendumise tippaeg on juunis ja juulis. Eriti soodsatel aastatel on helenduvaid jaaniusse nähtud isegi septembris. 

Fotod Arne Ader

Kristel Vilbaste õpetab: „Pärjapunumine on lihtne töö, sellega saab igaüks hakkama. Aga kui teate, et pole seda oma tütardele õpetanud, siis täna on just see õige päev. Esimene lillepaar tuleb asetada risti ja keerata üksteise ümber, see ongi kõige olulisem armumaagia hetk. Seejärel ikka uus lill ümber juba valmist töö ristsõlme. Lillesidemeks, lilletõotuseks, lubades olla edaspidi parem ja heatahtlikum. Kuni pea ümber ulatuv kaunistus valimis“.

Eesti Vee-ettevõtete Liit, www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Robert Jürjendali muusikalis-visuaalne meditatsioon ”Kõik kestab edasi” jõuab täna avalikkuse ette.

Täpselt viie kuu eest avaldatud Robert Jürjendali sooloalbumi ”Vesi leiab tee” viimane lugu ”Kõik kestab edasi” sai uue vormi, muusikale lisandus visuaal.

”Kuigi ma pean ennast visuaalse mõtlemisega muusikuks, ei osanud ma ette kujutada seda hämmastavat ilu, mis avanes videos,” ütleb Jürjendal, ”see oli justkui valatud muusikasse.”

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik kellukas

Esmaspäevast kolmapäevani püsis ööpäeva keskmine 15…16 kraadi piires, kusjuures päeviti oli maksimaalselt sooja 21..23 kraadi.

Alates neljapäevast aga tõusid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud 25 kraadist kõrgemale ja neljapäevast alates üle 28 kraadi. Nädala maksimaalne temperatuur õhus (31,0 °C) registreeriti pühapäeval, mis osutus ühtlasi Jõgeva ilmajaama 1922. aastast algava vaatlusrea juunikuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks.

Orasheinasilmik

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Suitsupääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Tumesinise läikiva seljasulestikuga, kreemika alapoole ja pika harkis sabaga maru osavad ning kiired lennumeistrid. Nokapealne ja kurgualune punakaspruunid tumesinisel pea ning pugusulestikul.

Isaslindude välimised sabasuled on emaslindude omadest märgatavalt pikemad (vaata Arne ülemiselt fotolt).

EOÜ teavitab jaanitulelisi

Jaanilaupäeva ja võidupüha tähistatakse traditsiooniliselt lõkke tegemisega. Enne tule süütamist palun veendu, et valmis seatud oksahunnikusse pole mõni lind või loom oma pesa teinud.

Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või muu loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Õhtune aeg muudab elu kurepesas toimekamaks

Must-toonekurg       Ciconia nigra    

Tänaseks on kaks vanemat kurepoega saanud nädalasteks. Suuruse vahe paistab silma vanemate ja ainult päev hiljem ja 17. juunil koorunud kurepoegadel.